¹Ja Juuda kuninga Joojakimi, Joosija poja neljandal aastal tuli Jeremijale sõna Issandalt, kes ütles:

¹¶ Na i te wha o nga tau o Iehoiakimi tama a Hohia kingi o Hura, ka puta mai tenei kupu ki a Heremaia na Ihowa; i mea ia,

²'Võta enesele rullraamat ja kirjuta sinna kõik need sõnad, mis ma sulle olen rääkinud Iisraeli ja Juuda ning kõigi rahvaste kohta, alates päevast, kui ma hakkasin sulle rääkima, Joosija päevist kuni tänase päevani!

²Tikina tetahi pukapuka mau, ka tuhituhi ki reira i nga kupu katoa i korerotia e ahau ki a koe mo Iharaira, mo Hura, mo nga iwi katoa hoki, o te ra ano i korero ai ahau ki a koe, o nga ra i a Hohia a tae noa ki tenei ra.

³Võib olla, et kui Juuda sugu kuuleb kõigest sellest õnnetusest, mille ma kavatsen neile saata, siis nad pöörduvad igaüks oma kurjalt teelt ja ma võin neile nende süü ja nende patu andeks anda.'

³Tera pea te whare o Hura e rongo ki te kino katoa e whakaaro nei ahau kia meatia ki a ratou; kia tahuri ratou, ia tangata, ia tangata, i o ratou ara kino; a tera e murua e ahau to ratou he, to ratou hara.

⁴Siis Jeremija kutsus Baaruki, Neerija poja; ja Baaruk kirjutas rullraamatusse Jeremija suust kõik Issanda sõnad, mis ta oli temale rääkinud.

⁴Katahi a Heremaia ka karanga ki a Paruku, tama a Neria: na ka tuhituhia e Paruku ki te pukapuka no te mangai o Heremaia, nga kupu katoa a Ihowa i korero ai ki a ia.

⁵Ja Jeremija käskis Baarukit, öeldes: 'Mind peetakse kinni, mina ei saa minna Issanda kotta.

⁵Na ka whakahau a Heremaia i a Paruku, ka mea, Kua tutakina ahau: e kore e ahei i ahau te haere ki te whare o Ihowa.

⁶Aga mine sina ja loe paastupäeval Issanda kojas rahva kuuldes rullraamatust Issanda sõnad, mis sa oled minu suust üles kirjutanud; ja loe need ka kogu Juuda kuuldes kõigile, kes tulevad oma linnadest!

⁶No reira haere koe, ka korero i te pukapuka i tuhituhia e koe, ko taku i korero ai, ko nga kupu a Ihowa, ki nga taringa o te iwi i te whare o Ihowa i te ra nohopuku: me korero ano e koe ki nga taringa o Hura katoa e haere mai ana i o ratou pa.

⁷Vahest langeb nende alandlik palve Issanda ette ja igaüks pöördub oma kurjalt teelt; sest suur on viha ja raev, millega Issand seda rahvast on ähvardanud.'

⁷Tera pea ka takoto ta ratou inoi ki te aroaro o Ihowa, a ka hoki ratou i tona ara kino, i tona ara kino: he nui hoki te riri, he nui te weriweri i korerotia e Ihowa mo tenei iwi.

⁸Ja Baaruk, Neerija poeg, tegi kõik nõnda, nagu prohvet Jeremija teda oli käskinud, ja luges raamatust Issanda sõnad Issanda kojas.

⁸Na meatia ana e Paruku tama a Neria nga mea katoa i whakahaua ai ia e Heremaia poropiti, korerotia ana e ia i roto i te pukapuka nga kupu a Ihowa i te whare o Ihowa.

⁹Ja Juuda kuninga Joojakimi, Joosija poja viienda aasta üheksandas kuus kuulutati Issanda ees paast kogu Jeruusalemma rahvale ja kogu rahvale, kes Juuda linnadest oli tulnud Jeruusalemma.

⁹¶ Na i te rima o nga tau o Iehoiakimi tama a Hohia kingi o Hura, i te iwa o nga marama, ka karangatia e ratou he nohopuku ki te aroaro o Ihowa mo te iwi katoa i Hiruharama, mo te iwi katoa hoki i haere mai i nga pa o Hura ki Hiruharama.

¹⁰Siis luges Baaruk raamatust Jeremija sõnad Issanda kojas, kirjutaja Gemarja, Saafani poja kambris ülemises õues, Issanda koja uue värava suus, kogu rahva kuuldes.

¹⁰Katahi ka korerotia e Paruku i roto i te pukapuka nga kupu a Heremaia i roto i te whare o Ihowa, i te ruma o te kaituhituhi, o Kemaria tama a Hapana, i te marae o runga, i te kuwaha o te keti hou o te whare o Ihowa, me te whakarongo ano te iwi k atoa.

¹¹Kui Miika, Saafani poja Gemarja poeg, kuulis raamatust kõiki Issanda sõnu,

¹¹A, no te rongonga o Mikaia tama a Kemaria, tama a Hapana, ki nga kupu katoa a Ihowa i roto i te pukapuka,

¹²siis ta läks alla kuningakotta kirjutaja kambrisse, ja vaata, seal istusid kõik vürstid: kirjutaja Elisama, Delaja, Semaja poeg, Elnatan, Akbori poeg, Gemarja, Saafani poeg, Sidkija, Hananja poeg, ja kõik muud vürstid.

¹²Ka haere ia ki raro, ki te whare o te kingi, ki te ruma o te kaituhituhi, na, i reira nga rangatira katoa e noho ana, a Erihama kaituhituhi, ratou ko Teraia tama a Hemaia, ko Erenatana tama a Akaporo, ko Kemaria tama a Hapana, ko Terekia tama a Hanania, ko nga rangatira katoa ano hoki.

¹³Ja Miika andis neile edasi kõik sõnad, mis ta oli kuulnud Baarukit rahva kuuldes raamatust lugevat.

¹³Katahi a Mikaia ka whakaatu ki a ratou i nga kupu katoa i rongo ai ia, i te korerotanga a Paruku i te pukapuka ki nga taringa o te iwi.

¹⁴Siis läkitasid kõik vürstid Baaruki juurde Jehudi, Netanja poja, Kuusi poja Selemja pojapoja, et ta ütleks: 'Võta kaasa rullraamat, millest sa rahva kuuldes lugesid, ja tule siia!' Ja Baaruk, Neerija poeg, võttis rullraamatu kaasa ning tuli nende juurde.

¹⁴Na reira ka unga atu e nga rangatira katoa a Iehuri, tama a Netania, tama a Heremia, tama a Kuhi, ki a Paruku, hei ki atu, Mauria mai e koe i tou ringa te pukapuka i korerotia na e koe ki nga taringa o te iwi, a ka haere mai. Na mauria ana e Par uku tama a Neria te pukapuka i tona ringa, a haere ana ki a ratou.

¹⁵Ja nad ütlesid temale: 'Istu nüüd ja loe seda meie kuuldes!' Ja Baaruk luges nende kuuldes.

¹⁵Na ka mea ratou ki a ia, Tena, e noho, korerotia hoki ki o matou taringa. Heoi korerotia ana e Paruku ki o ratou taringa.

¹⁶Aga kui nad olid kuulnud kõiki sõnu, siis vaatasid nad kohkunult üksteisele otsa ja ütlesid Baarukile: 'Me peame kuningale kõik need sõnad teatavaks tegema!'

¹⁶Na, i to ratou rongonga ki nga kupu katoa, ka wehi ratou, ka tahuri tetahi ki tetahi, a ka mea atu ki a Paruku, Ka korerotia marietia e matou enei kupu katoa ki te kingi.

¹⁷Ja nad küsitlesid Baarukit, öeldes: 'Jutusta ometi meile, kuidas sa kõik need sõnad tema suust kirja panid?'

¹⁷A ka ui ratou ki a Paruku, ka mea, Tena koa, whakaaturia mai ki a matou, I pehea tau tuhituhi i enei kupu katoa a tona mangai?

¹⁸Ja Baaruk vastas neile: 'Oma suuga ütles ta mulle kõik need sõnad ette ja mina kirjutasin tindiga raamatusse.'

¹⁸Ano ra ko Paruku ki a ratou, Na tona mangai enei kupu katoa i korero ki ahau, a tuhituhia iho e ahau ki te mangumangu ki te pukapuka.

¹⁹Siis ütlesid vürstid Baarukile: 'Mine peida ennast, sina ja Jeremija, ja keegi ärgu teadku, kus te olete!'

¹⁹Katahi nga rangatira ka mea ki a Paruku, Haere, e huna i a koe, korua ko Heremaia, kaua hoki tetahi e mohio kei hea korua.

²⁰Ja nad läksid kuninga juurde õue, aga rullraamatu jätsid nad kirjutaja Elisama kambrisse; ja nad kandsid kõik sõnad kuninga kõrvu.

²⁰¶ Na haere ana ratou ki te kingi ki te marae; otiia i waiho e ratou te pukapuka i te ruma o Erihama kaituhituhi; a korerotia ana e ratou nga kupu katoa ki nga taringa o te kingi.

²¹Siis kuningas läkitas Jehudi rullraamatut tooma ja too võttis selle kirjutaja Elisama kambrist; ja Jehudi luges kuninga kuuldes ja kõigi vürstide kuuldes, kes seisid kuninga juures.

²¹Heoi ka unga e te kingi a Iehuri ki te tiki i te pukapuka. Na tikina ana e ia i te ruma o Erihama kaituhituhi; a korerotia ana e Iehuri ki nga taringa o te kingi, ki nga taringa hoki o nga rangatira katoa e tu ana i te taha o te kingi.

²²Kuningas istus talvekojas - oli üheksas kuu - ja tema ees oli süüdatud sütepann.

²²Na, i te noho te kingi i te whare hotoke i te iwa o nga marama: a he ahi i te kanga ahi e ka ana i tona aroaro.

²³Ja kui Jehudi oli lugenud kolm või neli veergu, siis lõikas kuningas kirjutaja noaga rullraamatu katki ja viskas sütepannil olevasse tulle, kuni kogu rullraamat oli hävinud sütepanni tules.

²³Na, ka toru, ka wha nga wharangi i korerotia e Iehuri, ka tapahia e te kingi ki te maripi a te kaituhituhi, maka atu ana ki te ahi i te kanga ahi, a pau noa te pukapuka katoa i te ahi i roto i te kanga ahi.

²⁴Aga nad ei tundnud hirmu ega käristanud oma riideid lõhki, ei kuningas ega ükski tema teenritest, kes kuulsid kõiki neid sõnu.

²⁴Na kahore ratou i wehi, kahore hoki i haehae i o ratou kakahu, te kingi ranei, tetahi ranei o ana pononga i rongo i enei kupu katoa.

²⁵Ja kuigi Elnatan, Delaja ja Gemarja kuningat tungivalt palusid rullraamatut mitte põletada, ei võtnud ta neid kuulda.

²⁵Na tera a Eranatana ratou ko Teraia, ko Kemaria, kua tohe ki te kingi kia kaua e tahuna te pukapuka: otiia kihai ia i rongo ki a ratou.

²⁶Ja kuningas käskis Jerahmeeli, kuningapoega, ja Serajat, Asrieli poega, ja Selemjat, Abdeeli poega, kirjutaja Baaruki ja prohvet Jeremija kinni võtta; aga Issand peitis nad ära.

²⁶Na ka whakahaua e te kingi a Ierameere tama a te kingi, ratou ko Heraia tama a Atariere, ko Heremia tama a Apareere kite hopu i a Paruku kaituhituhi, raua ko Heremaia poropiti; otira i huna raua e Ihowa.

²⁷Ja Jeremijale tuli Issanda sõna, pärast seda kui kuningas oli põletanud rullraamatu ja sõnad, mis Baaruk Jeremija suust oli kirjutanud, ja ta ütles:

²⁷Katahi ka puta mai te kupu a Ihowa ki a Heremaia, i muri i te tahunga a te kingi i te pukapuka, i nga kupu hoki i tuhituhia ra e Paruku i te mangai o Heremaia; i mea ia,

²⁸'Võta enesele teine rullraamat ja kirjuta sinna kõik endised sõnad, mis olid esimeseski rullraamatus, mille Juuda kuningas Joojakim põletas!

²⁸Tikina ano tetahi atu pukapuka, tuhituhia ki reira nga kupu katoa o mua ra, o te pukapuka tuatahi i tahuna ra e Iehoiakimi kingi o Hura.

²⁹Ja Juuda kuninga Joojakimi kohta ütle: Nõnda ütleb Issand: Sina oled selle rullraamatu põletanud, öeldes: Mispärast sa oled sinna sedaviisi kirjutanud: Paabeli kuningas tuleb ja hävitab selle maa ning kaotab sealt inimesed ja loomad?

²⁹Na, ko te kupu mau mo Iehoiakimi kingi o Hura, Ko te kupu tenei a Ihowa: I tahuna e koe te pukapuka nei, i ki koe, He aha i tuhituhia ai e koe ki konei, i ki ai, Ka tino haere mai te kingi o Papurona, ka whakangaro i tenei whenua, ka moti ano i a ia te tangata me te kararehe o konei?

³⁰Seepärast ütleb Issand Juuda kuninga Joojakimi kohta nõnda: Ei ole temal seda järglast, kes istuks Taaveti aujärjele, ja tema surnukeha visatakse päevapalavuse ja öökülma kätte.

³⁰Mo reira ko te kupu tenei a Ihowa mo Iehoiakimi kingi o Hura; E kore ia e whai tangata hei noho ki te torona o Rawiri: a ka maka atu tona tinana ki te werawera i te awatea, ki te huka i te po.

³¹Ja ma karistan teda ja tema sugu ning ta sulaseid nende süütegude pärast; ma toon neile ning Jeruusalemma elanikele ja Juuda meestele kogu selle õnnetuse, mille ma neile tõotasin ja mida nad ei võtnud kuulda.'

³¹Ka whiua hoki ia e ahau, ratou ko ona uri, ko ana tangata mo to ratou he; a ka kawea mai e ahau ki a ratou, ki nga tangata o Hiruharama, ki nga tangata hoki o Hura, te kino katoa i korerotia e ahau mo ratou, a kihai nei ratou i whakarongo.

³²Siis Jeremija võttis teise rullraamatu ja andis selle kirjutaja Baarukile, Neerija pojale, ja tema kirjutas sinna Jeremija suust kõik selle raamatu sõnad, mille Juuda kuningas Joojakim oli tules põletanud; ja neile lisati veel palju samasuguseid sõnu.

³²Na ka tangohia e Heremaia tetahi atu pukapuka, a hoatu ana e ia ki te kaituhituhi, ki a Paruku tama a Neria; nana i tuhituhi ki reira no te mangai o Heremaia nga kupu katoa o te pukapuka i tahuna ra e Iehoiakimi kingi o Hura ki te ahi: a tapirit ia atu ana ki era etahi atu kupu maha pera.