¹Siis rääkis suhiit Bildad ja ütles:

¹¶ Ano ra ko Pirirara Huhi; i mea ia,

²'Valitsus ja hirm on temal, kes oma kõrgustes rahu loob.

²Kei a ia te kingitanga me te wehi: ko ia hei hohou i te rongo i ona wahi tiketike.

³Kas on määra tema väehulkadel? Ja kellele tema valgus ei tõuse?

³E taea ranei ana ope te tatau? ko wai hoki i kore te whitingia e tona marama?

⁴Kuidas võiks siis inimene olla õige Jumala ees? Ja kuidas võiks naisest sündinu olla puhas?

⁴A ma te aha ra te tangata ka whakatikaia mai ai e te Atua? Ma te aha ka ma ai te whanau a te wahine?

⁵Vaata, isegi kuu ei hiilga ja tähedki pole tema silmis selged,

⁵Nana, ko te marama, kahore ona tiahotanga, kahore hoki nga whetu kia ma ki tana titiro:

⁶veel vähem siis inimene, see ussike, inimlaps, see vaglake.'

⁶Kia iti rawa iho to te tangata, he kutukutu nei! to te tama a te tangata, he iro nei!