¹Vaata, niisugune lootuski on petlik: kas teda nähes juba ei olda pikali?

¹¶ E taea ranei a Rewiatana te kukume mai e koe ki te matau? te pehi ranei i tona arero ki te aho?

²Ükski ei ole nõnda julge, et teda ärritada. Ja kes suudaks siis püsida minu ees?

²E whakanohoia ranei e koe he aho ki tona ihu? E pokaia ranei e koe tona kauae ki te matau?

³Kes on esmalt andnud mulle, et peaksin tasuma? Kõik, mis on taeva all, on minu oma.

³E maha ranei ana inoi ki a koe? E korero ngawari ranei ia ki a koe?

⁴Ma ei taha vaikida tema liikmeist, ta vägitegude asjast ning ta oleku ilust.

⁴E whakarite kawenata ranei ia ki a koe? e riro ai ia i a koe hei pononga oti tonu mai?

⁵Kes paljastaks tema ta pealmisest kattest? Kes tungiks tema kahekordse soomuse vahele?

⁵Ka rite ranei ia ki te manu hei mea takaro mau? E herea ranei ia e koe hei mea ma au kotiro?

⁶Kes avaks tema silmnäo väravad? Ta hambad ajavad hirmu peale.

⁶E waiho ranei ia hei taonga hokohoko ma nga ropu tangata hi ika? E wehewehea atu ranei ma nga kaihokohoko?

⁷Ta selg on kilpide rida, tihedalt pitseriga suletud:

⁷E kapi ranei tona kiri i o tao? tona pane i nga wero ika?

⁸üks on teisele nõnda ligi, et tuul ei pääse läbi nende vahelt.

⁸Kia pa tou ringa ki a ia; maharatia te whawhai, a kei pena a mua.

⁹Need on liibunud üksteise külge, seisavad koos ja neid ei saa lahutada.

⁹Nana, he hori kau te manako ki a ia: e kore ranei tetahi e hinga noa ki te kite kau atu i a ia?

¹⁰Tema aevastustest välgub valgust ja ta silmad on nagu koidupuna kiired.

¹⁰Kahore he tangata e maia rawa hei whakaoho i a ia: na ko wai e tu ki toku aroaro?

¹¹Tema suust käivad otsekui põlevad tõrvikud, kargavad välja tulesädemed.

¹¹¶ Ko wai te tangata nana te mea kua takoto wawe ki ahau, e whakautu ai ahau ki a ia? Ahakoa he aha te mea i raro i nga rangi, puta noa, naku katoa.

¹²Tema sõõrmeist tuleb välja suits nagu potist, mille all põlevad kõrkjad.

¹²E kore e huna e ahau te korero mo ona wahi, mo tona kaha, mo te ataahua hoki o tona hanganga.

¹³Tema hingeõhk süütab söed ja tema suust tuleb välja leek.

¹³Ma wai e tihore a waho o tona kakahu? Ko wai e tae ki tana paraire rererua?

¹⁴Tema turjal asub tugevus ja tema ees kargab kartus.

¹⁴Ma wai e whakatuwhera nga tatau o tona mata? He wehi kei ona niho a taka noa.

¹⁵Tema lihav vats on otsekui valatud ta külge, liikumatult paigal.

¹⁵Ko tana e whakamanamana ai ko ona unahi pakari; tutaki rawa pera i te hiri piri tonu.

¹⁶Tema süda on kõva nagu kivi, otse alumise veskikivi kõvadune.

¹⁶Na, i te tata tonu o tetahi ki tetahi, e kore te hau e puta i waenga.

¹⁷Kui ta tõuseb, siis kohkuvad vägevadki, tema murdmise tõttu on nad nagu arust ära.

¹⁷Piri tonu ratou ki a ratou ano; mau tonu, e kore ano e taea te wehe.

¹⁸Kui teda tabab mõõk, siis see ei pea vastu, samuti mitte piik, viskoda ega nool.

¹⁸Ka tihe ia, ka kowha mai te marama; a ko te rite i ona kanohi kei nga kamo o te ata.

¹⁹Ta peab rauda õleks ja vaske pehkinud puuks.

¹⁹E puta ana mai i tona mangai he rama mura, mokowhiti ana nga koraahi.

²⁰Nool ei aja teda põgenema, lingukivid muutuvad tema vastu kõrteks.

²⁰Puta ana te paowa i ona pongaponga, me te mea no te kohua e koropupu ana, no te otaota e kaia ana.

²¹Vemblad on temale nagu kõrred ja ta naerab oda vihinat.

²¹Ngiha ana nga waro i tona ha, rere atu ana te mura i tona mangai.

²²Tal on kõhu all otsekui teravad kivikillud, ta hüpleb nagu pahmavanker mööda muda.

²²Kei tona kaki te kaha e noho ana, e tuapa ana te pawera i tona aroaro.

²³Ta paneb sügavuse keema nagu paja, teeb mere salvipoti sarnaseks.

²³Ko ona kikokiko tawerewere piri tonu: maro tonu ki runga ki a ia; e kore e taea te whakakorikori.

²⁴Enese järel ta jätab läikiva raja, sügavus näib olevat otsekui raugajuuksed.

²⁴Pakari tonu tona ngakau ano he kamaka; ae ra, maro tonu ano ko to raro kohatu huri..

²⁵Ei ole maa peal tema sarnast, ta on kartmatuks loodud.

²⁵Ka whakarewa ia i a ia ki runga, ka wehi nga tangata nunui: na te pororaru ka porangi noa iho ratou.

²⁶Kõik, mis kõrge on, kardab teda, tema on kõigi uhkete loomade kuningas.'

²⁶Ki te whai tetahi i a ia ki te hoari, e kore e taea; ahakoa e te tao, e te pere, e te koikoi ranei.

²⁷Ki tona whakaaro he kakau witi te rino, he rakau popopopo te parahi.

²⁸E kore ia e tahuti i te pere: ki a ia ka meinga noatia nga kohatu o te kotaha hei papapa.

²⁹Kiia ake e ia nga patu hei papapa: e kataina ana e ia te huhu o te tao.

³⁰Ko raro ona e rite ana ki te kohatu koikoi: e wharikitia ana e ia a runga o te paru ano he patunga witi.

³¹E meinga ana e ia te rire kia koropupu ano he kohua, me te moana kia rite ki te hinu.

³²E hangaia ana e ia he huarahi kia marama i muri i a ia; tera e maharatia he hina te moana.

³³I te whenua nei kahore he mea hei rite mona, he mea i hanga nei kahore ona wehi.

³⁴E titiro ana ia ki nga mea tiketike katoa: he kingi ia mo nga tama katoa a te whakapehapeha.