¹Kui Iisraeli lapsed jälle tegid kurja Issanda silmis, siis andis Issand nad neljakümneks aastaks vilistite kätte.

¹¶ Na ka mahi kino ano nga tamariki a Iharaira i te tirohanga a Ihowa, a ka hoatu ratou e Ihowa ki te ringa o nga Pirihitini, e wha tekau tau.

²Sorast, daanlaste suguvõsast, oli keegi mees, Maanoah nimi; tema naine oli sigimatu ega olnud sünnitanud.

²Na ko tetahi tangata o Toraha no te hapu o nga Rani, tona ingoa ko Manoa, he pakoko hoki tana wahine, kahore ano i whanau tamariki.

³Aga Issanda ingel ilmutas ennast naisele ja ütles temale: 'Vaata, sa oled sigimatu ega ole sünnitanud. Aga sa jääd lapseootele ja tood poja ilmale.

³Na ka puta te anahera a Ihowa ki te wahine, ka mea ki a ia, Na, he pakoko koe, kahore hoki i whanau tamariki: otiia ka hapu koe, a ka whanau he tama.

⁴Hoia siis nüüd, et sa ei joo veini ja vägijooki ega söö midagi roojast!

⁴Na kia tupato, kaua e inumia he waina, he wai whakahaurangi ranei; kaua ano e kainga tetahi mea poke.

⁵Sest vaata, sa jääd lapseootele ja tood poja ilmale. Aga habemenuga ei tohi saada tema pea ligi, sest poiss peab olema emaihust alates Jumalale nasiiriks, ja tema hakkab Iisraeli päästma vilistite käest!'

⁵No te mea ka hapu koe, a ka whanau he tama; na kaua he heu e pa ki tona matenga: hei Natari hoki tena tamaiti ki te Atua no te kopu mai ano: a mana e timata te whakaora i a Iharaira i roto i te ringa o nga Pirihitini.

⁶Ja naine läks ning rääkis oma mehega, öeldes: 'Mu juurde tuli jumalamees ja tal oli nagu Jumala ingli välimus, kartustäratav! Mina ei küsinud temalt, kust ta oli, ja tema ei andnud mulle teada oma nime.

⁶Na haere ana te wahine, korero ana ki tana tahu, ka mea, Ko te tangata ra a te Atua i puta mai nei ki ahau, tona ahua kei te ahua o te anahera a te Atua; nui rawa te wehi; heoi kihai ahau i ui no hea ia, kihai ano i korerotia mai e ia tona ingoa ki ahau.

⁷Aga ta ütles mulle: Vaata, sa jääd lapseootele ja tood poja ilmale; ära siis nüüd joo veini ega vägijooki ja ära söö midagi roojast, sest poiss peab olema Jumalale nasiiriks emaihust alates kuni oma surmapäevani!'

⁷Otiia i ki mai ia ki ahau, Ka hapu koe, a ka whanau he tama; na kaua koe e inu i te waina, i te wai whakahaurangi ranei, kaua ano hoki e kainga tetahi mea poke; he Natari hoki tena tamaiti ki te Atua no te kopu mai ano a mate noa.

⁸Siis Maanoah palus Issandat ja ütles: 'Oh Issand! Jumalamees, kelle sa läkitasid, tulgu veel kord meie juurde ja õpetagu meid, mida peame tegema poisiga, kes sünnib!'

⁸¶ Na ka inoi a Manoa ki a Ihowa, ka mea, Tena ra, e toku Ariki, kia haere mai ano ki a maua te tangata a te Atua i tonoa mai na e koe, hei whakaatu i tetahi tikanga ki a maua mo te tamaiti ka whanau nei.

⁹Ja Jumal kuulis Maanoahi häält ning Jumala ingel tuli jälle naise juurde, kui see istus väljal, ja Maanoah, ta mees, ei olnud tema juures.

⁹A i rongo te Atua ki te reo o Manoa, a ka haere mai ano te anahera a te Atua ki te wahine i a ia e noho ana i te parae; ko Manoa ia, ko tana tahu, kahore i a ia.

¹⁰Siis naine ruttas, jooksis ning teatas oma mehele ja ütles temale: 'Vaata, mulle ilmutas ennast see mees, kes hiljuti mu juurde tuli.'

¹⁰Na hohoro tonu te wahine, oma ana, korero ana ki tana tahu, ka mea ki a ia, Nana, kua puta ki ahau te tangata i haere mai ra ki ahau i tera ra.

¹¹Ja Maanoah tõusis, läks oma naise järel ja tuli mehe juurde ning küsis temalt: 'Kas sina oled see mees, kes naisega rääkis?' Ja see vastas: 'Olen!'

¹¹Na ka whakatika a Manoa, a aru ana i tana wahine, a ka tae ki taua tangata, ka mea ki a ia, Ko koe ranei te tangata i korero ra ki te wahine nei? Ka mea ia, Ae, ko ahau.

¹²Ja Maanoah küsis: 'Kui nüüd su sõna täide läheb, missugune peab siis olema poisi eluviis ja kuidas teda kohelda?'

¹²Na ka mea a Manoa, Kia mana ra tau kupu. Tena koa nga tikanga mo te tamaiti, he aha he mahi mana?

¹³Ja Issanda ingel vastas Maanoahile: 'Naine hoidugu kõigest, mis ma temale olen öelnud:

¹³Ka mea te anahera a Ihowa ki a Manoa, Kia tupato te wahine i nga mea katoa i korero ai ahau ki a ia.

¹⁴ta ei tohi süüa midagi, mis tuleb viinapuust; ta ei tohi juua veini ja vägijooki ega süüa midagi roojast; ta peab pidama kõike, mis ma teda olen käskinud!'

¹⁴Kaua ia e kai i tetahi mea i puta mai i te waina; kaua ano e inumia e ia he waina, he wai whakahaurangi ranei, kaua ano hoki ia e kai i tetahi mea poke: kia mau ia ki nga mea katoa i kiia atu e ahau ki a ia.

¹⁵Siis Maanoah ütles Issanda inglile: 'Luba, et peame sind kinni, et saaksime sulle valmistada sikutalle!'

¹⁵¶ Na, ka mea a Manoa ki te anahera a Ihowa, Me pupuri maua i a koe, kia taka ai e maua he kuao koati mau.

¹⁶Aga Issanda ingel vastas Maanoahile: 'Kuigi sa pead mind kinni, ei söö ma ometi su leiba. Aga kui sa tahad valmistada põletusohvrit, siis ohverda see Issandale!' Sest Maanoah ei teadnud, et see oli Issanda ingel.

¹⁶Ka mea te anahera a Ihowa ki a Manoa, Ahakoa pupuri noa koe i ahau, e kore ahau e kai i tau taro: a ki te meatia e koe he tahunga tinana, me whakaeke ma Ihowa. Kihai hoki a Manoa i mohio he anahera ia na Ihowa.

¹⁷Ja Maanoah küsis Issanda inglilt: 'Mis su nimi on, et saaksime sind austada, kui su sõnad täide lähevad?'

¹⁷Na ka mea a Manoa ki te anahera a Ihowa, Ko wai tou ingoa, kia whakahonore ai maua i a koe, ina mana au korero?

¹⁸Aga Issanda ingel vastas temale: 'Miks sa küsid mu nime? See on ju imeline!'

¹⁸Ka mea te anahera a Ihowa ki a ia, He aha toku ingoa i uia ai e koe; he mea whakamiharo nei hoki?

¹⁹Siis Maanoah võttis sikutalle ja roaohvri ning ohverdas selle kalju peal Issandale, kes imeliselt talitab. Ja Maanoah ja ta naine nägid,

¹⁹Heoi ka tikina e Manoa tetahi kuao koati, me tetahi whakahere totokore, a whakaekea ana e ia ki runga ki te kamaka ki a Ihowa: na he mea whakamiharo te mahi a taua anahera, me te titiro ano a Manoa raua ko tana wahine.

²⁰kui leek tõusis altarilt taeva poole, et Issanda ingel läks üles altari leegis Maanoahi ja ta naise nähes; ja nad heitsid silmili maha.

²⁰I te putanga ake hoki o te mura i runga i te aata whaka te rangi, na kua kake atu te anahera a Ihowa i roto i te mura o te aata. A, i te kitenga o Manoa raua ko tana wahine, tapapa ana raua ki te whenua.

²¹Kuigi Issanda ingel enam ei ilmutanud ennast Maanoahile ja tema naisele, teadis Maanoah, et see oli olnud Issanda ingel.

²¹Kihai ia i puta mai ano te anahera a Ihowa ki a Manoa raua ko tana wahine. Katahi a Manoa ka mohio he anahera ia na Ihowa.

²²Ja Maanoah ütles oma naisele: 'Me peame surema, sest me oleme näinud Jumalat!'

²²Na ka mea a Manoa ki tana wahine, Ka mate rawa taua; kua kite hoki taua i te Atua.

²³Aga ta naine ütles temale: 'Kui Issand oleks tahtnud meid surmata, siis ei oleks ta meie käest vastu võtnud põletus- ja roaohvrit ega oleks meile näidanud kõike seda, samuti ei oleks ta meid lasknud nüüd seesugust kuulda.'

²³Ano ra ko tana wahine ki a ia, Me i pai a Ihowa ki te whakamate i a taua, kihai i tangohia e ia te tahunga tinana me te whakahere totokore i o taua ringa, kihai ano hoki i whakakitea mai e ia enei mea katoa ki a taua, kihai hoki i korerotia mai inaianei ki a taua nga mea penei i enei.

²⁴Ja naine tõi poja ilmale ning pani temale nimeks Simson; poiss kasvas suureks ja Issand õnnistas teda.

²⁴¶ Na ka whanau taua wahine, he tama, a huaina ana e ia tona ingoa ko Hamahona: na ka tupu taua tamaiti, a ka manaakitia e Ihowa.

²⁵Ja Issanda Vaim hakkas teda mõjustama Daani leeris Sora ja Estaoli vahel.

²⁵Na ka timata te wairua o Ihowa te whakaohooho i a ia i te puni o Rana, i te takiwa o Toraha, o Ehetaoro.