¹Ja Issand rääkis Moosese ja Aaroniga, öeldes neile:

¹¶ A i korero a Ihowa ki a Mohi raua ko Arona, i mea ki a raua,

²'Rääkige Iisraeli lastega ja öelge: Need on loomad, keda te võite süüa kõigist loomadest maa peal:

²Korero ki nga tama a Iharaira, mea atu, Ko nga kirehe enei e kainga e koutou o nga kararehe katoa i runga i te whenua.

³iga looma, kellel on sõrad, täielikult lõhestatud sõrad, ja kes mäletseb mälu, võite süüa.

³Ko nga mea katoa i roto i nga kararehe e tararua ana te matimati, e tino mawehe ana hoki te titorehanga, e whakahoki ake ana hoki i te kai, ko tena ta koutou e kai ai.

⁴Ometi ärge sööge neist, kes mäletsevad mälu või kellel on lõhestatud sõrad: kaamelit, sest ta mäletseb küll mälu, aga tal ei ole sõrgu - ta olgu teile roojane;

⁴Otiia kaua e kainga enei o nga mea e whakahoki ake ana i te kai, o nga mea hoki e tararua ana te matimati: ko te kamera, no te mea e whakahoki ake ana ano ia i te kai, otiia kahore i tararua te matimati; hei mea poke tena ki a koutou.

⁵kaljumäkra, sest ta mäletseb küll mälu, aga tal ei ole sõrgu - ta olgu teile roojane;

⁵Me te koni, no te mea e whakahoki ake ana ano ia i te kai, otiia kahore i tararua te matimati; hei mea poke ia ki a koutou.

⁶jänest, sest ta mäletseb küll mälu, aga tal ei ole sõrgu - ta olgu teile roojane;

⁶Me te hea, no te mea e whakahoki ake ana ano ia i te kai, otiia kahore i tararua te matimati; hei mea poke ia ki a koutou.

⁷siga, sest tal on küll sõrad, täielikult lõhestatud sõrad, aga ta ei mäletse mälu - ta olgu teile roojane!

⁷Me te poaka, ahakoa e tararua ana te matimati, e tino mawehe ana hoki te titorehang, kahore e whakahokia ake te kai; hei mea poke ia ki a koutou.

⁸Nende liha ärge sööge ja nende korjuseid ärge puudutage, need olgu teile roojased!

⁸Kaua e kainga tetahi wahi o o ratou kikokiko, kaua ano e pa ki o ratou tinana mate; hei poke ena ki a koutou.

⁹Kõigist vees elavaist võite süüa neid: kõiki neid vees, niihästi meres kui jõgedes, kellel on uimed ja soomused, võite süüa.

⁹¶ Ko enei a koutou e kai ai o nga mea katoa o roto o nga wai: ko nga mea katoa o nga wai, o nga moana, o nga awa, he tara o ratou, he unahi, ko ena a koutou e kai ai.

¹⁰Aga meres ja jõgedes kõik, kellest vesi kihab, kõik elavad hinged vees, kellel ei ole uimi ja soomuseid, olgu teile jälgid!

¹⁰A, ko nga mea katoa kahore he tara, kahore he unahi, o nga moana, o nga awa, o roto o nga mea katoa e tere ana i nga wai, o nga mea ora katoa o nga wai; hei mea whakarihariha ena ki a koutou:

¹¹Jah, need olgu teile jälgid, nende liha ärge sööge ja nende raibe olgu teile jälk!

¹¹Ina, hei mea whakarihariha ano ena ki a koutou: kei kainga tetahi wahi o o ratou kikokiko e koutou, a me whakarihariha atu ki o ratou tinana mate.

¹²Kõik need vees, kellel ei ole uimi ja soomuseid, olgu teile jälgid!

¹²Ko nga mea katoa o nga wai kahore he tara, kahore he unahi, hei mea whakarihariha ena ki a koutou.

¹³Ja lindudest olgu teile jälgid need, neid ärge sööge, need on jälgid: kotkas, lambakotkas, must raisakotkas,

¹³Ko enei ano o nga manu a koutou e whakarihariha ai; e kore e kainga, he whakarihariha hoki: ko te ekara, ko te wawahi iwi, ko te ahipare,

¹⁴harksabakull, raudkull oma liikidega,

¹⁴Ko te whatura, ko te kaiaia, me nga mea pera;

¹⁵kõik kaarnad oma liikidega,

¹⁵Ko nga raweni katoa, me nga mea pera:

¹⁶jaanalind, kägu, kajakas, haugas oma liikidega,

¹⁶Me te otereti, me te kahu po, me te koekoea, me te kahu, me nga mea pera,

¹⁷kakuke, kormoran, kassikakk,

¹⁷Me te ruru nohinohi, me te kawau, me te ruru nui,

¹⁸öökull, puguhani, raisakull,

¹⁸Me te wani, me te perikana, me te kia ekara,

¹⁹toonekurg, haigur oma liikidega, vaenukägu ja nahkhiir.

¹⁹Me te taaka, me te heroni, me nga mea pera, me te hupou, me te pekapeka.

²⁰Kõik tiivulised putukad, kes käivad neljal jalal, olgu teile jälgid!

²⁰¶ Ko nga mea ngokingoki katoa e rere a manu ana, e wha nga waewae hei haere, me whakarihariha atu e koutou.

²¹Kõigist tiivulisist putukaist võite süüa ainult neid, kes käivad neljal jalal, kellel jalgadest ülalpool on sääred maa peal hüppamiseks;

²¹Otiia me kai ano enei e koutou o nga mea ngokingoki katoa e rere a manu ana, e wha nei nga waewae hei haere, a he waewae ano o ratou kei runga ake i nga raparapa, hei mokowhiti i runga i te whenua;

²²neist võite süüa järgmisi: rändrohutirts oma liikidega, solaam oma liikidega, hargol oma liikidega ja hagab oma liikidega.

²²Ko enei o ratou e kainga e koutou; ko te mawhitiwhiti, me nga mea e rite ana ki a ia, me te tatarakihi, me nga mea e rite ana ki a ia, me te pakauroharoha, me nga mea e rite ana ki a ia, me te koeke, me nga mea e rite ana ki a ia.

²³Aga kõik muud tiivulised putukad, kellel on neli jalga, olgu teile jälgid

²³Ko nga mea ngokingoki ke atu ia, ko nga mea rere a manu, e wha nei o ratou waewae, me whakarihariha atu e koutou.

²⁴ja neist te saate roojaseks; igaüks, kes puudutab nende raibet, on õhtuni roojane.

²⁴He mea hoki enei e poke ai koutou: ki te pa tetahi ki o ratou tinana mate, ka poke a ahiahi noa.

²⁵Ja igaüks, kes nende raipest midagi kannab, peab oma riided pesema ja olema õhtuni roojane.

²⁵A ki te mauria e te tangata tetahi wahi o o ratou tinana mate, me horoi e ia ona kakahu, ka poke hoki ia a ahiahi noa.

²⁶Kõik loomad, kellel on sõrad, aga kelle sõrad ei ole täiesti lõhestatud ja kes ei mäletse mälu, olgu teile roojased; igaüks, kes neid puudutab, saab roojaseks.

²⁶Ko nga kararehe katoa e tararua ana te matimati, a kahore ano i tino mawehe te titorehanga, kahore ranei e whakahoki ake i te kai, hei mea poke ki a koutou: ka poke nga tangata katoa e pa ana ki a ratou.

²⁷Ja kõik, kes käivad käppadel kõigist neljal jalal käivatest loomadest, olgu teile roojased; igaüks, kes puudutab nende raibet, on õhtuni roojane.

²⁷Na ko nga mea katoa he tu a ringaringa nei nga waewae e haere ai ratou, o roto o nga kirehe katoa e wha nei nga waewae hei haere, hei mea poke ena ki a koutou: ki te pa tetahi ki o ratou tinana mate, ka poke ia a ahiahi noa.

²⁸Ja kes nende raibet kannab, peab oma riided pesema ja olema õhtuni roojane; need olgu teile roojased!

²⁸A ki te mauria e tetahi te tinana mate o tetahi o ratou, me horoi e ia ona kakahu, ka poke hoki ia a ahiahi noa: kia poke ena ki a koutou.

²⁹Ja need olgu teile roojased väikeloomadest, kes maa peal roomavad: mutt, hiir, sisalik oma liikidega,

²⁹Ka poke ano hoki enei ki a koutou o nga mea ngokingoki katoa e ngokingoki ana i runga i te whenua; ko te wihara, ko te kiore, me te tuatara, me nga mea e rite ana ki a ia,

³⁰karihiir, okassisalik, müürisisalik, liivasisalik ja kameeleon.

³⁰Me te koka, me te korokotaera, me te mokomoko, me te moeone, me te kamiriona.

³¹Need olgu teile roojased kõigist roomajaist; igaüks, kes neid puudutab, kui nad on surnud, on õhtuni roojane.

³¹Kia poke enei ki a koutou o nga mea ngokingoki katoa: ki te pa atu tetahi ki a ratou, ina mate, ka poke ia a ahiahi noa.

³²Ja kõik asjad, mille peale mõni neist langeb, kui ta on surnud, saavad roojaseks, nii iga puuriist või riie või nahk või kott - kõik riistad, millega tehakse tööd: need tuleb panna vette ja need on õhtuni roojased, siis need saavad puhtaks.

³²A ki te taka tetahi o ratou, ina mate, ki runga ki tetahi mea, ka poke taua mea; ahakoa he oko rakau, he mea kakahu, hiako ranei, peke ranei; ahakoa he oko aha ranei, aha ranei, e meatia ai tetahi mea, me maka ki te wai, a ka poke a ahiahi noa; katahi ka kore te poke.

³³Ja kui mõni neist on langenud mõnesse saviastjasse, siis saab kõik, mis selles on, roojaseks ja te lööge see astja puruks!

³³A ki te taka tetahi o ratou ki roto ki tetahi oko oneone, ahakoa he aha ranei, he aha ranei, kei roto, kua poke; a me wahi.

³⁴Iga roog, mida süüakse, millesse niisugune vesi satub, ja iga jook, mida juuakse, on igas niisuguses astjas roojane.

³⁴Ki te maringi taua wai ki runga ki tetahi o nga kai e kainga ana, ka poke: ka poke ano hoki nga wai katoa e inumia ana i roto i aua oko katoa.

³⁵Iga asi, mille peale langeb neist mõne raibe, saab roojaseks; küpsetusahi ja tulekolded tuleb maha kiskuda, need on roojased ja jäävad teile roojaseks.

³⁵Ka poke ano hoki nga mea katoa kua taka nei tetahi wahi o o ratou tinana mate ki runga: ahakoa oumu, turanga kohua ranei, me wahi kia ngotangota: he mea poke hoki, a ka poke ano ki a koutou.

³⁶Aga allikas või kaev, millesse koguneb vett, on puhas; ometi, kes puudutab neis olevat raibet, saab roojaseks.

³⁶Otiia ki te mea he puna, he poka ranei, he nui nei te wai, kahore ona poke: ki te pa ia tetahi ki o ratou tinana mate, ka poke.

³⁷Ja kui neist mõne raibe langeb mingi külviseemne peale, mida külvatakse, siis see jääb puhtaks.

³⁷Ki te taka ano hoki tetahi wahi o o ratou tinana mate ki nga purapura e whakatokia ana, e kore e poke.

³⁸Aga kui seeme on veega kastetud ja mõni raibe langeb selle peale, siis seeme saab teile roojaseks.

³⁸Otiia ki te mea kua oti te purapura te mea ki te wai, a ka taka tetahi wahi o o ratou tinana mate ki runga, ka poke ena ki a koutou.

³⁹Kui mõni neist loomadest, kes teile on toiduseks, sureb, siis on see, kes puudutab tema raibet, õhtuni roojane.

³⁹A ki te mate maori tetahi o nga kararehe e kainga ana e koutou; ki te pa tetahi ki tona tinana mate, ka poke ia a ahiahi noa.

⁴⁰Kes tema raibet sööb, see peab oma riided pesema ja olema õhtuni roojane; ja kes tema raibet kannab, peab oma riided pesema ja olema õhtuni roojane!

⁴⁰A ki te kai tetahi i tetahi wahi o tona tinana, me horoi e ia ona kakahu, ka poke hoki ia a ahiahi noa; ki te mauria hoki e tetahi tona tinana, me horoi e ia ona kakahu, ka poke hoki ia a ahiahi noa.

⁴¹Ja kõik roomajad, kes maa peal roomavad, on jälgid, neid ärgu söödagu!

⁴¹Hei mea whakarihariha nga mea ngokingoki katoa e ngokingoki ana i runga i te whenua; e kore e kainga.

⁴²Mitte ühtegi neist, kes liiguvad kõhu peal, ega ühtegi neist, kes käivad neljal või rohkemal jalal kõigist roomavaist väikeloomadest maa peal, ei tohi te süüa, sest need on jälgid.

⁴²Ko nga mea katoa ko te kopu hei haere, me nga mea katoa ko taua tu haere o nga wae e wha, ara ko nga mea katoa he maha nga waewae, i roto i nga mea ngoki katoa e ngoki nei i runga i te whenua, kaua ena e kainga; he mea whakarihariha hoki.

⁴³Ärge tehke endid vastikuks mitte ühegi roomava roomaja pärast; ärge roojastage endid nendega, et saate nende läbi roojaseks!

⁴³¶ Kei waiho tetahi mea ngokingoki, hei take e whakariharihangia ai koutou, hei mea ranei e poke ai, e noa ai.

⁴⁴Sest mina olen Issand, teie Jumal. Pühitsege siis endid ja olge pühad, sest mina olen püha! Ja ärge roojastage oma hingi mitte ühegi roomaja pärast, kes maa peal roomab,

⁴⁴No te mea hoki ko Ihowa ahau, ko to koutou Atua; mo reira me whakatapu koutou e koutou, a ka tapu; he tapu hoki ahau: kaua ano hoki e whakapokea koutou ki tetahi mea ngokingoki e ngokingoki ana i runga i te whenua.

⁴⁵sest mina olen Issand, kes tõi teid ära Egiptusemaalt, et olla teile Jumalaks. Olge siis pühad, sest mina olen püha!

⁴⁵Ko Ihowa hoki ahau, i kawe mai nei i a koutou i te whenua o Ihipa, kia waiho ai ahau hei Atua mo koutou: mo reira kia tapu koutou, he tapu hoki ahau.

⁴⁶See on seadus loomade ja lindude ja kõigi elavate hingede kohta, kellest vesi kihab, ja iga olendi kohta, kes maa peal roomab,

⁴⁶Ko te ture tenei mo te kararehe, mo te manu, mo nga mea ora katoa e tere ana i nga wai, mo nga mea katoa hoki e ngoki ana i runga i te whenua:

⁴⁷et te teeksite vahet roojase ja puhta vahel, looma vahel, keda tohib süüa, ja looma vahel, keda ei tohi süüa.'

⁴⁷Kia wehea ai te poke me te pokekore, te kararehe e kainga me te kararehe e kore e kainga.