¹Ja Issand rääkis Moosese ja Aaroniga, öeldes:

¹¶ A i korero a Ihowa ki a Mohi raua ko Arona, i mea,

²'Inimene, kelle ihunahal on muhk või lööve või valge laik ja see areneb tema ihunahal pidalitõveks, tuleb viia preester Aaroni või mõne tema poja juurde, kes on preester.

²Ki te mea he puku to te kiri o te kikokiko o tetahi tangata, he paku ranei, he wahi tu a kanapa ranei, a ka rite, i te kiri o tona kikokiko, ki te panga mai o te repera; na me kawe ia ki a Arona tohunga, ki tetahi ranei o ana tama, o nga tohunga:

³Kui preester näeb ihunahal löövet ja et karvad lööbes on muutunud valgeks ja et lööve paistab olevat madalam kui muu ihunahk, siis on see pidalitõbi; ja kui preester seda on vaadanud, siis ta peab tema roojaseks kuulutama.

³Na ka tirohia e te tohunga te mea i pa ki te kiri o te kikokiko: a ki te mea kua puta ke, kua ma te huruhuru o te wahi i pangia, a ki te titiro atu, kua hohonu iho te mea i pa mai i te kiri o tona kikokiko, he panga mai tena no te repera: a ka ti tiro te tohunga ki a ia, a ka mea he poke ia.

⁴Aga kui tema ihunahal on valge laik ja see ei paista olevat nahast madalam ja karvad ei ole muutunud valgeks, siis peab preester nakatatu eraldama seitsmeks päevaks.

⁴A ki te mea e ma ana te wahi tu a kanapa o te kiri o tona kikokiko, a ki te titiro atu kihai i hohonu iho i te kiri, a kihai i puta ke, kihai i ma te huruhuru o reira; na ka tutakina atu e te tohunga te tangata i pangia, kia whitu nga ra:

⁵Preester vaadaku teda seitsmendal päeval, ja vaata, kui lööve on tema silmis endine ja lööve nahal ei ole laienenud, siis preester eraldagu tema uuesti seitsmeks päevaks!

⁵A ka tirohia ia e te tohunga i te whitu o nga ra: na kua tuturu te mea i pa mai ra, ki tana titiro iho, a kihai i horapa atu te mate ki te kiri; katahi ka tutakina atu ano ia e te tohunga, kia whitu atu ano ra:

⁶Ja kui preester seitsmendal päeval teda jälle vaatab, ja näe, lööve on muutunud kahkjaks ega ole nahal laienenud, siis peab preester tema puhtaks kuulutama: see on ainult kärn; ja ta pesku oma riided, siis ta on puhas.

⁶A ka tirohia ano ia e te tohunga i te whitu o nga ra: a ki te mea kua ahua mangu te mea i pa mai ra, a kihai i horapa atu te mate ki te kiri, na ka mea te tohunga, kahore ona poke: he paku kau: a ka horoia e ia ona kakahu, a ka kore ona poke.

⁷Aga kui kärn nahal lööb ikka laiemaks, pärast seda kui ta on ennast näidanud preestrile puhastamiseks ja nüüd näitab ennast preestrile teist korda

⁷Mehemea ia kua nui te horapatanga atu o te paku ki te kiri, i muri i te tirohanga a te tohunga i a ia kia purea ai ia, me titiro ano te tohunga ki a ia:

⁸ja preester vaatab teda, ja näe, kärn ta nahal on laienenud, siis peab preester tema roojaseks kuulutama, sest see on pidalitõbi.

⁸A ki te mea ka kite iho te tohunga, na kua horapa atu te paku ki te kiri, katahi ka mea te tohunga, he poke ia: he repera tena.

⁹Kui pidalitõbi on tabanud inimest, siis viidagu ta preestri juurde!

⁹Ki te pangia te tangata e te repera, na me kawe ia ki te tohunga:

¹⁰Ja kui preester vaatab, ja näe, nahal on valge muhk, karvad selles on muutunud valgeks ja muhus on liigliha:

¹⁰A ka tirohia e te tohunga: a ki te mea kua ma te puku o te kiri; a kua puta ke te huruhuru, kua ma, he wahi ora ano no te kikokiko ora kei te puku;

¹¹siis on ta ihunahal vana pidalitõbi ja preester kuulutagu tema roojaseks; ta ärgu eraldagu teda, sest ta on ainult roojane!

¹¹He repera tawhito tena i te kiri o tona kikokiko, me mea te tohunga he poke ia; e kore ano hoki ia e tutakina atu: e poke ana hoki.

¹²Aga kui pidalitõbi nahal lööb väga välja ja pidalitõbi katab kogu tõbise naha peast kuni jalgadeni, kuhu preestri silmad iganes vaatavad,

¹²A ki te horapa noa atu te repera ki te kiri, a ka ngaro i te repera te kiri katoa o te tangata i pangia, o tona mahunga iho, a tae noa ki tona waewae, o nga wahi katoa e titiro ai te tohunga;

¹³ja kui preester näeb, et vaata, pidalitõbi on katnud kogu ta ihu, siis peab ta tõbise puhtaks kuulutama; ta on muutunud üleni valgeks, ta on puhas!

¹³Na ka titiro iho te tohunga: a ki te mea kua kapi katoa ona kikokiko i te repera, na ka mea ia, kahore he poke o te tangata i pangia; kua puta ke, kua ma katoa: kahore ona poke.

¹⁴Aga niipea, kui tal nähtub liigliha, on ta roojane.

¹⁴Otiia ka poke ia i te ra e kitea ai e ora ana tetahi wahi o ona kikokiko.

¹⁵Ja kui preester näeb liigliha, siis peab ta tema roojaseks kuulutama: liigliha on roojane, see on pidalitõbi.

¹⁵A me titiro iho ano te tohunga ki te kiko ora, a ka mea, he poke ia: he mea poke hoki te kikokiko ora: he repera hoki.

¹⁶Kui liigliha ennast muudab ja muutub valgeks, siis peab inimene tulema preestri juurde.

¹⁶Otiia ki te hoki ano ki te ma te kikokiko ora, me haere ia ki te tohunga;

¹⁷Ja kui preester teda vaatab, ja näe, lööve on muutunud valgeks, siis peab preester tõbise puhtaks kuulutama; ta on puhas!

¹⁷A ka titiro te tohunga ki a ia, a ki te mea kua puta ke te wahi i pangia, kua ma, na ka mea te tohunga, he pokekore te tangata i pangia: kahore ona poke.

¹⁸Ja kui kellegi ihunahal on olnud paise ja see on paranenud,

¹⁸¶ Me te kikokiko hoki, he whewhe nei to tona kiri i mua, a kua ora,

¹⁹aga paise asemele on tulnud valge muhk või punakasvalge laik, siis peab ta ennast näitama preestrile.

¹⁹A ka puta ake i te wahi o te whewhe he puku ma, he wahi tu a kanapa ranei, he mea ma, ahua puwhero, a ka whakakitea ki te tohunga;

²⁰Ja kui preester vaatab, ja näe, see paistab olevat madalam kui muu nahk ja karvad on muutunud valgeks, siis peab preester tema roojaseks kuulutama, sest see on pidalitõbi, mis paises on välja löönud.

²⁰A ki te mea, i te tirohanga a te tohunga, na kei raro iho i te kiri, ki te titiro atu, a kua puta ke, kua ma te huruhuru o reira; katahi ka mea te tohunga, he poke ia, he panga mai tena no te repera: e tupu ana i runga i te whewhe.

²¹Ja kui preester seda on vaadanud, ja näe, seal ei ole valgeid karvu ega ole see madalam kui muu nahk, vaid on muutunud ainult kahkjaks, siis preester eraldagu tema seitsmeks päevaks!

²¹Ki te tirohia ia e te tohunga, na, kahore he huruhuru ma o reira, a kahore i raro i te kiri, engari e ahua mangu ana, na, me tutaki atu ia e te tohunga, kia whitu nga ra:

²²Ja kui see nahal lööb ikka laiemaks, siis peab preester tema roojaseks kuulutama, sest see on pidalitõve nakatus.

²²A ki te mea kua horapa nui atu ki te kiri, na ka mea te tohunga, he poke ia: he panga mate tena.

²³Aga kui valge laik püsib ega laiene, siis on see paise arm ja preester peab tema puhtaks kuulutama.

²³Ki te tuturu ia te wahi tu a kanapa ki taua wahi, a kahore e horapa atu, he nawe whewhe tena; a ka mea te tohunga, kahore ona poke.

²⁴Või kui kellegi ihunahal on tule põletushaav ja põletushaava kasvav liha muutub punakasvalgeks või valgeks laiguks,

²⁴Ki te mea ranei he wera ano na te ahi kei te kiri o tetahi kikokiko, a he wahi ma kanapa, he mea ahua whero, he mea ma ranei kei te kikokiko ora i wera nei;

²⁵ja preester vaatab seda, ja näe, karvad laigus on muutunud valgeks ja see paistab olevat madalam kui muu nahk, siis on see põletushaavast välja löönud pidalitõbi ja preester peab tema roojaseks kuulutama, sest see on pidalitõve nakatus.

²⁵Na me titiro e te tohunga: na, ki te mea kua puta ke, kua ma te huruhuru o te wahi kanapa, a ka hohonu iho i te kiri ki te titiro atu; he repera tena e tupu ake ana i runga i te wera: a me mea te tohunga, he poke ia: he panga tena no te repera.

²⁶Ja kui preester seda on vaadanud, ja näe, valges laigus ei ole valgeid karvu ega ole see ka madalam kui muu nahk, vaid on muutunud ainult kahkjaks, siis peab preester tema eraldama seitsmeks päevaks.

²⁶Otiia ki te tirohia e te tohunga, na, kahore he huruhuru ma o te wahi kanapa, a kahore i raro i te kiri, otiia e ahua pouri ana; na me tutaki ia e te tohunga kia whitu nga ra:

²⁷Ja preester vaadaku teda seitsmendal päeval: kui see on nahal üha laienenud, siis peab preester tema roojaseks kuulutama, sest see on pidalitõbi.

²⁷A i te whitu o nga ra me titiro te tohunga ki a ia: a ki te mea kua horapa nui atu ki te kiri, katahi ka kiia ia e te tohunga ki a ia: a ki te mea kua horapa nui atu ki te kiri, katahi ka kiia ia e te tohunga, he poke: he panga tena no te repera.

²⁸Aga kui valge laik on püsinud ega ole nahal laienenud, vaid on muutunud ainult kahkjaks, siis on see põletushaava muhk ja preester peab tema puhtaks kuulutama, sest see on ainult põletushaava arm.

²⁸A ki te tuturu te wahi tu a kanapa ki tena wahi, a kahore e horapa atu ki te kiri, otiia he ahua pouri; he puku tena no te weranga, a ka kiia ia e te tohunga he pokeore: he nawe wera hoki.

²⁹Ja kui mõnel mehel või naisel on nakatus peas või habemes

²⁹Na he tane, he wahine i pangia te matenga, te pahau ranei;

³⁰ja preester vaatab seda viga, ja näe, see paistab olevat madalam kui muu nahk ja selles on kollakad udukarvad, siis peab preester tema roojaseks kuulutama, sest see on lubikärn, pea või habeme pidalitõbi.

³⁰Me titiro te tohunga ki te mea i pa mai: a ki te mea he hohonu iho i te kiri ki tana titiro; a he ahua ma kowahi nei, he ririki te huruhuru; katahi ka kiia ia e te tohunga, he poke: he patito tena, he repera no te matenga, no te pahau.

³¹Ja kui preester on näinud lubikärna nakatust, ja vaata, see ei ole madalam kui muu nahk ja selles ei ole kollakaid karvu, siis peab preester selle, kellel on lubikärna nakatus, eraldama seitsmeks päevaks.

³¹A ki te titiro te tohunga ki te patito i pa nei, a kihai i hohonu iho i te kiri ki te titiro, a kahore o reira huruhuru mangu; na ka tutakina atu e te tohunga te tangata i pangia nei e te patito, kia whitu nga ra:

³²Ja kui preester seitsmendal päeval nakatust vaatab, ja näe, lubikärn ei ole laienenud, seal ei ole kollakaid karvu ja lubikärn ei paista olevat madalam kui muu nahk,

³²A i te whitu o nga ra ka titiro te tohunga ki te mate: a ki te kahore i horapa atu te patito, a kahore ona huruhuru ma kowhai nei, a ki te titiro kahore te patito i hohonu iho i te kiri:

³³siis peab ta ennast pügama; aga lubikärna ta ärgu pügagu; ja preester peab selle, kellel on lubikärn, uuesti eraldama seitsmeks päevaks.

³³Na ka heua ia, ko te patito ia e kore e heua; a ka tutakinga atu e te tohunga te tangata i te patito, kia whitu atu nga ra:

³⁴Ja kui preester seitsmendal päeval lubikärna vaatab, ja näe, lubikärn nahal ei ole laienenud ja see ei paista olevat ka madalam muust nahast, siis peab preester tema puhtaks kuulutama; ja olles pesnud oma riided, on ta puhas.

³⁴A i te whitu o nga ra, me titiro te tohunga ki te patito, a ki te kahore i horapa te patito ki te kiri, a kahore ano e hohonu iho i te kiri ki te titiro; katahi ka kiia ia e te tohunga, he pokekore: a ka horoia e ia ona kakahu, a ka kore te poke.

³⁵Aga kui pärast puhastamist lubikärn nahal üha laieneb

³⁵Otiia ki te horapa nui te patito ki te kiri i muri i te whakakorenga o tona poke;

³⁶ja preester vaatab seda, ja näe, lubikärn nahal on laienenud: siis preester ärgu uurigu kollakaid karvu, ta on roojane!

³⁶Na me titiro ano te tohunga ki a ia: a ki te mea kua horapa tena te patito ki te kiri, e kore e rapua e te tohunga te huruhuru ma kowhai; he poke ia.

³⁷Aga kui lubikärn on tema silmis jäänud endiseks ja selle peale on võrsunud mustad karvad, siis on lubikärn paranenud: ta on puhas ja preester peab tema puhtaks kuulutama!

³⁷Ki te tuturu ia te patito ki tana titiro, a kua tupu te huruhuru mangu ki reira; kua mahu te patito, kahore ona poke: a ka kiia e te tohunga he pokekore.

³⁸Kui mehe või naise ihunahal on laigud, valged laigud,

³⁸¶ Ki te mea he wahi kanapa to te kiri o te kikokiko o tetahi tangata, o tetahi wahine ranei, ara he wahi kanapa mea nei;

³⁹ja preester vaatab, ja näe, nende ihunahal on kahkjad valged laigud, siis on see ainult ohatis, mis nahal on välja löönud; ta on puhas.

³⁹Na me titiro e te tohunga: a ki te mea he ma mangu nei nga wahi kanapa o te kiri o to ratou kikokiko; he papaka tena e tupu ana i te kiri; kahore ona poke.

⁴⁰Kui mehel langevad juuksed peast, siis on ta kiilaspäine, aga ta on puhas.

⁴⁰Me te tangata hoki kua horo nga huruhuru o tona matenga, he pakira ia, kahore ona poke.

⁴¹Ja kui juuksed ta peast langevad laubalt, siis on tal esipaljak, aga ta on puhas.

⁴¹Me te tangata hoki kua horo nga huruhuru o te wahi o tona matenga whaka tona mata, he rae pakira ia; kahore ona poke.

⁴²Aga kui kiilaspeal või esipaljakul on punakasvalge lööve, siis on pidalitõbi välja löönud tema paljale pealaele või laubale.

⁴²A ki te mea kua pangia tetahi wahi o te matenga pakira, o te rae pakira ranei, he mea ma ahua whero nei, he repera tena e tupu ana i tona matenga pakira, i tona rae pakira ranei.

⁴³Ja kui preester vaatab teda, ja näe, lööbe muhk ta paljal pealael või paljal laubal on punakasvalge, näides nagu pidalitõbi muul ihunahal,

⁴³Na me titiro ia e te tohunga: na, ki te ma ahua whero te puku i pa ki tona matenga pakira, ki tona rae pakira ranei, ki te rite ki te putanga o te repera ki te kiri o te kikokiko;

⁴⁴siis on mees pidalitõbine, ta on roojane; preester peab tingimata tema roojaseks kuulutama, sest ta on peast nakatatud!

⁴⁴He repera ia, he poke: me tino mea te tohunga, he poke ia; ko tona matenga i pangia.

⁴⁵Ja pidalitõbisel, kellel on nakatus, olgu rebitud riided, lahtised juuksed, aga habe peidetud, ja ta peab hüüdma: 'Roojane! Roojane!'

⁴⁵A ko te repera i pangia nei, me haehae ona kakahu, kia roha noa atu nga makawe o tona mahunga, ka arai i tona ngutu o runga, a ka karanga, He poke, he poke.

⁴⁶Niikaua kui tal on lööve, olgu ta roojane; ta on roojane, ta elagu üksinda, ta eluase olgu väljaspool leeri!

⁴⁶Ka poke ia i nga ra katoa e pangia ai; he poke ia; me noho ko ia anake; ko waho o te puni te nohoanga mona.

⁴⁷Ja kui pidalitõve nakatus on riide küljes, olgu villasel riidel või linasel riidel

⁴⁷¶ Me te kakahu ano hoki i pangia e te repera, ahakoa he kakahu huruhuru, he kakahu rinena ranei;

⁴⁸või lõimel või koel linasest ja villasest, või nahal või mõnel nahkesemel,

⁴⁸Ahakoa i te whenu, i te aho ranei; i nga mea rinena, huruhuru ranei; ahakoa i te hiako, i tetahi mea hiako ranei;

⁴⁹ja kui nakatus on rohekas või punakas riidel või nahal või lõimel või koel või mõnel nahkesemel, siis on see pidalitõbi ja seda tuleb näidata preestrile.

⁴⁹Ki te mea ha ma kakariki, he puwhero ranei te wahi i pangia o te kakahu, o te hiako ranei, o te whenu ranei, o te aho ranei, o tetahi mea hiako ranei, he panga tena no te repera, a me whakakite ki te tohunga:

⁵⁰Ja kui preester on löövet vaadanud, siis peab ta nakatatud asja eraldama seitsmeks päevaks.

⁵⁰Na ka tirohia e te tohunga te wahi i pangia, a ka tutakina atu e ia te mea i pangia, kia whitu nga ra:

⁵¹Ja kui ta seitsmendal päeval vaatab löövet ja lööve riidel või lõimel või koel või nahal, mõnel nahast tehtud esemel, on laienenud, siis on see pahaloomuline pidalitõbi; see asi on roojane!

⁵¹A i te whitu o nga ra ka tirohia e ia te wahi pangia: ki te mea kua horapa te mea i pa ki te kakahu, ki te whenu ranei, ki te aho ranei, ki tetahi hiako, ki tetahi mea ranei i hanga ki te hiako: he repara ngau kino te mea i pa; he mea poke tena.

⁵²Ja ta põletagu riie või lõim või kude, olgu see villane või linane, või kõik nahkesemed, millel on lööve, sest see on pahaloomuline pidalitõbi, see tuleb põletada tulega!

⁵²Na ka tahuna e ia taua kakahu, ahakoa he whenu, he aho ranei, ahakoa he huruhuru, he rinena ranei, ahakoa he mea hiako te mea i pangia; he repara ngau kino tena; me tahu ki te ahi.

⁵³Aga kui preester vaatab, ja näe, lööve ei ole laienenud riidel või lõimel või koel või mõnel nahkesemel,

⁵³A ki te titiro te tohunga, na, kihai te mea i pa i horapa atu ki te kakahu, ki te whenua, ki te aho, ki tetahi mea hiako ranei;

⁵⁴siis preester käskigu pesta seda, millel on lööve, ja ta eraldagu see uuesti seitsmeks päevaks.

⁵⁴Katahi ka whakahau te tohunga kia horoia te mea i pangia, a ka tutakina atu e ia, kia whitu atu ano nga ra:

⁵⁵Ja kui preester vaatab pärast lööbe pesemist, ja näe, lööbe välimus ei ole muutunud, kuigi lööve ei ole laienenud, on see siiski roojane; sa pead selle tulega põletama, see on sööve, olgu taga- või esiküljes.

⁵⁵A me titiro e te tohunga te mea i pa mai, i muri i te horoinga: a ki te mea kihai i rere ke te kara o te wahi i pangia, a kihai i horapa atu te mea i pa mai; he poke tena; me tahu e koe ki te ahi; kua ngaua a roto, ahakoa i tiwha te taha ki roto, te taha ranei ki waho.

⁵⁶Ja kui preester seda vaatab, ja näe, lööve on pärast selle pesemist kahkjas, siis ta käristagu see välja riidest või nahast või lõimest või koest!

⁵⁶A ki te mea ka kite te tohunga, na kau tapouri te wahi i pangia i muri i te horoinga; katahi ka haea atu e ia i roto i te kakahu, i te hiako ranei, i te whenu ranei, i te aho ranei:

⁵⁷Ja kui veel midagi nähakse riidel või lõimel või koel või mõne nahkeseme peal, siis on see väljalöönud pidalitõbi: sa pead tulega põletama selle, mille peal on lööve!

⁵⁷A ki te kitea ano i te kakahu, i te whenu ranei, i te aho ranei, i tetahi mea hiako ranei; he mea tupu tena; me tahu e koe ki te ahi taua mea i pangia.

⁵⁸Aga riiet või lõime või kude või mõnda nahkeset, mida on pestud ja millelt lööve on kadunud, pestagu veel kord, siis on see puhas!

⁵⁸Ko te kakahu hoki, ko te whenu ranei, ko te aho ranei, ko te mea hiako ranei i horoia e koe, a kua riro te mate, na ka horoia ano, a ka kore ona poke.

⁵⁹See on seadus pidalitõve kohta riidel, villasel või linasel, või lõimel või koel või mõnel nahkesemel, selle kuulutamiseks puhtaks või roojaseks.'

⁵⁹Ko te ture tenei mo te panga mai o te repera ki te kakahu huruhuru, ki te kakahu rinena ranei, ki te whenu, ki te aho ranei, ki tetahi mea hiako ranei, mo te ki he pokekore, mo te ki ranei he poke.