¹Ja Issand rääkis Moosesega Siinai mäel, öeldes:

¹¶ Korero ano a Ihowa ki a Mohi i Maunga Hinai, i mea,

²'Räägi Iisraeli lastega ja ütle neile: Kui te tulete maale, mille mina teile annan, siis maa puhaku Issanda auks!

²Korero ki nga tama a Iharaira, mea atu ki a ratou, E tae koutou ki te whenua e hoatu e ahau ki a koutou, na ka whakahapati te whenua i tetahi hapati ki a Ihowa.

³Kuus aastat külva oma põldu ja kuus aastat nopi oma viinamäge ja korista maa saaki,

³E ono nga tau e whakatongia ai e koe tau mara, e ono hoki nga tau e tapatapahia ai e koe tau mara waina, e kohia ai hoki ona hua;

⁴aga seitsmendal aastal olgu maal täielik puhkeaeg, puhkus Issanda auks: sa ei tohi külvata oma põldu ega noppida oma viinamäge!

⁴Ko te whitu ia o nga tau hei hapati okiokinga mo te whenua, hei hapati ki a Ihowa: kaua e whakatongia tau mara, e tapatapahia ranei tau mara waina.

⁵Ära lõika pärast su lõikust isevõrsunud vilja ja ära nopi hoolduseta kasvanud viinamarju! See olgu maale puhkeaastaks!

⁵Kaua e kotia te mea i tupu noa ake i tera kotinga au, kaua ano e whakiia nga karepe o tau waina kihai nei i mahia: he tau okiokinga hoki tena mo te whenua.

⁶Aga maa puhkeaja vili võib olla teile toiduks: sinule, su sulasele ja teenijale, su päevilisele ja majalisele, kes elab võõrana su juures.

⁶A hei kai ma koutou te hapati o te whenua; mau, ma tau pononga tane, ma tau pononga wahine, ma tau kaimahi, ma tou manene hoki e noho ana i a koe;

⁷Ka su karjale ja metsloomadele, kes su maal on, olgu toiduks kogu selle saak!

⁷Ma au kararehe hoki, ma te kirehe hoki o tou whenua, ona hua katoa, hei kai.

⁸Loe enesele seitse aastanädalat, seitse korda seitse aastat: nõnda saab sulle seitsme aastanädala aega nelikümmend üheksa aastat.

⁸¶ A me tatau e koe kia whitu nga tau hapati, kia whitu nga whitu o nga tau; a ko taua takiwa, ko nga tau hapati e whitu, ka kiia e koe e wha tekau ma iwa tau.

⁹Siis lase seitsmenda kuu kümnendal päeval kõlada sarvehäält: lepituspäeval kõlagu sarv kogu maal!

⁹Katahi ka whakatangihia e koe te tetere tangi nui i te tekau o nga ra o te whitu o nga marama; ko a te ra whakamarietanga mea ai koutou kia paku atu te tangi o te tetere puta noa i to koutou whenua.

¹⁰Ja pühitsege viiekümnendat aastat ning kuulutage vabakslaskmist kõigile elanikele maal; see olgu teile juubeliaastaks: igaüks teist saab tagasi oma pärisosale ja igaüks pöördub oma suguvõsa juurde.

¹⁰A me whakatapu te rima tekau o nga tau, ka karanga ai i te haere noa puta noa i te whenua ma nga tangata katoa o te whenua: hei tiupiri nui tena ma koutou; a me hoki koutou ki tona kainga, ki tona kainga, me hoki ano ki ona whanaunga, ki ona wha naunga.

¹¹Viiekümnes aasta olgu teile juubeliaastaks: ärge külvake, ärge lõigake isevõrsunud vilja ja ärge noppige hoolduseta kasvanud viinamarju!

¹¹Ko tena tau, ko te rima tekau, hei tiupiri ma koutou: kaua e rui, kaua e kokoti i te mea tupu noa ake o tena tau, kaua hoki e whakiia nga waina kihai i mahia.

¹²Sest juubeliaasta olgu teile püha: sööge põllult, mida see ise kannab!

¹²Ko te tiupiri hoki ia; kia tapu ki a koutou; ko ona hua o te mara hei kai ma koutou.

¹³Niisugusel juubeliaastal peab igaüks saama tagasi oma pärisosale!

¹³Me hoki koutou i tenei tau tiupiri, ki tona kainga, ki tona kainga,

¹⁴Ja kui te maaomandi oma ligimesele müüte või oma ligimeselt ostate, siis ärge üksteist tüssake!

¹⁴Ki te hokona atu ano e koe tetahi mea ki tou hoa, ki te hokona mai ranei tetahi mea e te ringa o tou hoa, kaua e tukinotia tetahi e tetahi:

¹⁵Osta oma ligimeselt, arvestades aastaid pärast juubeliaastat; tema müügu sulle, arvestades saagiaastaid:

¹⁵Kia rite au utu ki tou hoa ki te maha o nga tau i muri i te tiupiri; kia rite ano ki te maha o nga tau hua tana hoko ki a koe.

¹⁶seevõrra kui aastaid on rohkem, suurenda oma ostuhinda, ja seevõrra kui aastaid on vähem, vähenda oma ostuhinda, sest ta peab sulle müüma saagi kohaselt.

¹⁶Kia rite tau whakanui i te utu o taua mea ki te maha o nga tau, kia rite hoki taua whakaiti i ona utu ki te torutoru o nga tau: e rite ana hoki ki te maha o nga tau hua tana hoko ki a koe:

¹⁷Ükski ärgu tüssaku oma ligimest, vaid kartku oma Jumalat, sest mina olen Issand, teie Jumal!

¹⁷A kaua e tukino tetahi ki tetahi, engari me wehi koe ki tou Atua: ko Ihowa hoki ahau, ko to koutou Atua.

¹⁸Tehke mu määruste järgi ning pidage mu seadlusi ja täitke neid, et te võiksite maal julgesti elada!

¹⁸Mo reira me mahi e koutou aku tikanga, me pupuru aku whakaritenga, me mahi hoki; a ka noho humarie koutou i runga i te whenua,

¹⁹Maa annab siis teile vilja ja te sööte küllastuseni ning elate seal julgesti.

¹⁹A ka tukua ona hua e te whenua, a ka kai koutou ka makona, ka noho humarie hoki ki reira.

²⁰Ja kui te küsite: Mida me sööme seitsmendal aastal? Vaata, me ei tohi külvata ega koristada oma saaki,

²⁰A ki te mea koutou, He aha he kai ma tatou i te whitu o nga tau? titiro hoki, e kore tatou e rua, e kore hoki e kohi i a tatou hua:

²¹siis ma saadan teile kuuendal aastal oma õnnistuse, et see annaks saaki kolmeks aastaks.

²¹Maku ra e whakahau iho taku manaaki ki a koutou i te ono o nga tau, a ka whai hua mo nga tau e toru.

²²Ja kui te külvate kaheksandal aastal, siis on teil veel süüa tunamullusest saagist kuni üheksanda aastani: seni kui jõuab selle saak, on teil süüa vana.

²²A ka rui koutou i te waru o nga tau, ka kai ano i nga hua pakoko; a tae noa ki te iwa o nga tau, me kai nga mea pakoko, kia riro ra ano nga hua o tena tau.

²³Maad ärgu müüdagu igaveseks, sest maa on minu päralt; sest te olete ju võõrad ja majalised minu juures!

²³¶ Kaua e hokona te whenua, he mea oti tonu atu; noku hoki te whenua; he manene hoki koutou, he noho noa ki ahau.

²⁴Aga kogu maal, mis on teie valduses, laske maad lunastada!

²⁴Me whakaae hoki ki te utu e hoki ai te whenua, i to koutou whenua katoa.

²⁵Kui su vend jääb kehvaks ja müüb midagi oma maaomandist, siis tulgu lunastama see, kes temale on kõige lähem, ja lunastagu, mida ta vend on müünud!

²⁵Ki te rawakoretia tou teina, a ka hokona e ia tetahi wahi o tona kainga, me haere mai tona whanaunga e tata rawa ana ki a ia, ka utu i te mea i hokona atu e tona teina kia hoki ai.

²⁶Kui kellelgi ei ole lunastajat, aga ta enese jõud lubab ja ta hangib nii palju, kui lunastuseks on tarvis,

²⁶A ki te kahore he kaiutu a tetahi tangata, a ka whiwhi taonga ia a ka taea ano e ia te utu;

²⁷siis ta arvestagu aastaid müügist alates ja andku rohkem makstud osa tagasi mehele, kellele ta müüs, ja ta mingu taas oma maaomandile!

²⁷Na me tatau e ia nga tau i hokona ai, a ka whakahoki i te tuhene ki te tangata i hokona atu ai; a ka hoki ai ia ki tona kainga.

²⁸Aga kui ta jõud ei suuda hankida nii palju, kui tasumiseks on tarvis, siis jäägu see, mis ta on müünud, ostja kätte kuni juubeliaastani; aga juubeliaastal saagu see vabaks ja tema mingu tagasi oma maaomandile!

²⁸Otiia ki te kahore e taea e ia te whakahoki mai ki a ia ano, na me waiho tana i hoko ai ki te ringa o te tangata nana i hoko, a tae noa ki te tau tiupiri: a i te tiupiri ka riro, a ka hoki ia ki tona kainga.

²⁹Kui keegi müüb eluhoone müüriga ümbritsetud linnas, siis olgu tal lunaõigus aasta jooksul müügist arvates; tal olgu lunaõigus kogu aasta!

²⁹Ki te hokona e te tangata he whare nohoanga i te pa taiepa, e ahei ia te utu kia hoki mai ano i roto i te tau kotahi i muri i te rironga: kotahi tino tau hei whakahokinga mana.

³⁰Aga kui seda ei lunastata, enne kui kogu aasta on möödunud, siis peab koda, mis on müüriga ümbritsetud linnas, jääma jäädavalt selle ostjale ja tema tulevastele põlvedele, ilma et see juubeliaastal saaks vabaks.

³⁰A ki te kahore e utua, a tino taka noa te tau, katahi ka whakapumautia mo ake tonu atu te whare i te pa taiepa mo te tangata nana i hoki, puta noa i ona whakatupuranga: e kore e riro i te tiupiri.

³¹Aga kodasid külades, millel ei ole müüre ümber, loetagu põllumaale kuuluvaiks: need on lunastatavad ja juubeliaastal tagasiantavad.

³¹Ko nga whare ia o nga kainga, kahore nei he taiepa a tawhio noa, ka kiia e rite ana ki nga parae o te whenua: ka hoki ano ena ina utua, ka riro ano i te tuipiri.

³²Ja leviitide linnade, kodade kohta nende omandiks olevais linnades, kehtib see: leviitidel olgu igavene lunaõigus!

³²Ko nga pa ia o nga Riwaiti, me nga whare o nga pa e nohoia ana e ratou, e hoki ki nga Riwaiti, ahakoa utua i tehea wa.

³³Kui keegi leviitidest ei lunasta müüdud koda linnas, kus on nende omand, siis tuleb see ometi loovutada juubeliaastal, sest kojad leviitide linnades on nende omandiks Iisraeli laste keskel.

³³A, mehemea na tetahi o nga Riwaiti i utu, na ka riro te whare i hokona ra me tona pa i te tiupiri; ko nga whare hoki o nga pa o nga Riwaiti to ratou kainga pumau i roto i nga tama a Iharaira.

³⁴Ja nende linnade ümbruse karjamaad ärgu müüdagu, sest see on nende igavene pärandus!

³⁴Ko te mara ia i te taha o o ratou pa kaua e hokona; no te mea he wahi pumau tena no ratou.

³⁵Kui su vend jääb kehvaks ja ta jõud väsib su kõrval, siis toeta teda, ta elagu su juures nagu võõras või majaline!

³⁵A ki te rawakoretia tou teina, a ka wiri tona ringa i roto i a koe; me atawhai e koe; me noho manene ia, me noho noa ranei i a koe.

³⁶Sa ei tohi temalt võtta renti ega vahekasu, vaid karda oma Jumalat ja lase oma vennal elada enda juures!

³⁶Kaua e tangohia i a ia he moni whakatuputupu, he whakanuinga ranei; engari me wehi koe ki tou Atua; kia noho ai tou teina i a koe.

³⁷Ära anna temale oma raha rendi peale ja ära anna oma toitu vahekasu eest!

³⁷Kaua tau moni e hoatu ki a ia hei mea whakatuputupu, kaua ano hoki au kai e hoatu ki a ia, me te whakaaro ano ki tetahi whakanuinga ake.

³⁸Mina olen Issand, teie Jumal, kes tõi teid ära Egiptusemaalt, et anda teile Kaananimaa ja olla teile Jumalaks!

³⁸Ko Ihowa ahau, ko to koutou Atua, i kawe mai nei i a koutou i te whenua o Ihipa, e mea nei kia hoatu te whenua o Kanaana ki a koutou kia waiho ano ahau hei Atua mo koutou.

³⁹Kui su vend su kõrval jääb kehvaks ja müüb ennast sulle, siis sa ei tohi tema peale panna orjatööd,

³⁹¶ A ki te rawakoretia tou teina e noho ana i roto i a koe, a ka hokona ki a koe; kaua ia e whakamahia e koe ki te mahi pononga;

⁴⁰vaid ta olgu su juures nagu palgaline, nagu majaline; ta teenigu sind kuni juubeliaastani!

⁴⁰Kia rite ia i roto i a koe ki te kaimahi, ki te noho noa; ka mahi ano ia ki a koe, a tae noa ki te tau tiupiri:

⁴¹Siis ta võib ära minna su juurest, tema ja ta lapsed koos temaga, et ta saaks tagasi oma suguvõsa juurde ja tuleks jälle oma isade maaomandile.

⁴¹Ko reira ia mawehe ai i a koe, ratou ko ana tamariki, a ka hoki ki ona whanaunga, ka hoki ano ki te kainga o ona matua.

⁴²Sest nemad on minu sulased, keda ma tõin ära Egiptusemaalt; neid ei tohi müüa, nagu orje müüakse!

⁴²Ko ratou hoki aku pononga, i whakaputaina mai ai e ahau i te whenua o Ihipa; kaua ratou e hokona hei pononga.

⁴³Sa ei tohi teda valitseda vägivallaga, vaid karda oma Jumalat!

⁴³Kaua e taikaha tau whakarangatira ki a ia; engari me wehi ki tou Atua.

⁴⁴Aga kes peavad saama sulle orjaks ja orjatariks, need ostke ümberkaudsete rahvaste hulgast orjaks ja orjatariks!

⁴⁴Tena ko nga pononga tane me nga pononga wahine mau; me hoko e koe i nga iwi i tetahi taha ou, i tetahi taha, he pononga tane, he pononga wahine mau.

⁴⁵Nõndasamuti võite osta ka oma majaliste laste hulgast, kes elavad võõraina teie juures, samuti nende sugulaste hulgast, kes on teie juures, keda nad teie maal on sünnitanud; need saagu teie pärisomandiks,

⁴⁵Ma koutou ano hoki e hoko etahi o nga tamariki a nga manene e noho ana i roto i a koutou, etahi hoki o roto o o ratou hapu i roto i a koutou, o nga mea i whanau i a ratou ki to koutou whenua: a puritia iho ma koutou.

⁴⁶need omandage oma laste jaoks pärast teid päritavaks omandiks; neile võite orjuse igaveseks peale panna, aga teie vendade, Iisraeli laste hulgas ärgu ükski valitsegu teise üle vägivallaga!

⁴⁶Me waiho hoki ena e koutou hei taonga tupu e tukua iho kia puritia e a koutou tama i muri i a koutou; hei pononga ratou ma koutou ake ake: kaua ia e taikaha ta koutou whakarangatira ki a koutou ano, ki o koutou teina, ki nga tama a Iharaira.

⁴⁷Kui su juures oleva võõra või majalise jõud hakkab kandma, aga su vend tema juures jääb kehvaks ja ta müüb ennast võõrale, kes su juures on majalisena või on võõra suguvõsa järeltulija,

⁴⁷Ki te whai rawa hoki te manene, noho noa ranei, i roto i a koe, a ka rawakoretia tou teina i tona taha, a ka hoko i a ia ki te manene, ki te noho noa ranei i roto i a koe, ki te toronga ranei o te hapu o te manene:

⁴⁸siis jäägu temale pärast enese müümist lunaõigus: teda lunastagu üks ta vendadest,

⁴⁸E whakahokia ano ia mo te utu i muri i tona hokonga; ma tetahi o ona teina ia e whakahoki.

⁴⁹või lunastagu teda ta lell või lellepoeg või keegi ta suguvõsa lähemaist veresugulastest, või kui ta jõud kannab, siis ta lunastagu ennast ise!

⁴⁹Ma tona matua keke, ma te tamaiti ranei a tona matua keke ia e whakahoki, ma tetahi ranei o ona whanaunga tupu o tona hapu ia e whakahoki; mana ano ranei ia e whakahoki, ki te taea e ia.

⁵⁰Ta arvestagu koos sellega, kes tema ostis, aega aastast, mil ta ennast temale müüs, kuni juubeliaastani, et ta müügiraha jaotuks aastate arvuga; tema juures olemist peetagu päevilise ajaks!

⁵⁰Na ka tatau ia, raua ko te tangata nana ia i hoko, ka timata i te tau i hokona ai ia ki a ia, tae noa ki te tau tiupiri: a ka rite te utu e hokona ai ia ki te maha o nga tau; kia rite ki o te kaimahi ona ra ki a ia.

⁵¹Kui veel palju aastaid on üle jäänud, siis ta maksku neile vastavalt oma lunahind tagasi rahast, mille eest ta osteti!

⁵¹Ki te maha ake nga tau, kia rite ki ena te utu mo tona hokinga e whakahokia atu e ia i roto i te moni i hokona ai ia.

⁵²Aga kui juubeliaastani on vähe aastaid üle jäänud, siis arvestatagu temale ta maksta olev lunahind vastavalt ta oldud aastaile!

⁵²A ki te torutoru nga tau e toe ana ki te tau tiupiri, na ka tatau raua; a kia rite ki ona tau te utu e whakahokia e ia ki a ia.

⁵³Ta olgu tema juures nagu päeviline aastast aastasse; sinu silma ees ta ei tohi tema üle vägivallaga valitseda!

⁵³Ko tona noho ki a ia kia rite ki ta te kaimahi e utua ana i te tau: kaua hoki tera e whakatupu rangatira nanakia ki a ia i tau tirohanga.

⁵⁴Aga kui teda sel viisil ei lunastata, siis ta saagu juubeliaastal vabaks, tema ja ta lapsed koos temaga,

⁵⁴A ki te kahore ia e hokona i enei tikanga, na me haere atu ia i te tau tiupiri, ratou tahi ko ana tamariki.

⁵⁵sest Iisraeli lapsed on minu sulased; minu sulased on need, keda ma tõin ära Egiptusemaalt. Mina olen Issand, teie Jumal!

⁵⁵He pononga hoki ki ahau nga tama a Iharaira; ko aku pononga ratou i whakaputaina mai e ahau i te whenua o Ihipa; ko Ihowa ahau, ko to koutou Atua.