1Kui keegi teeb pattu sellega, et ta kuuleb avalikku needmist ja on tunnistajaks, olles seda ise näinud või muidu saanud teada, aga ei teata sellest, siis ta kannab oma patusüüd;
1¶ Ki te hara tetahi, mona i rongo ki te reo whakaoati, he kaiwhakaatu nei ia mo tana i kite ai, i mohio ai ranei, ki te kahore e whakaaturia e ia, na me waha e ia tona hara:
2või kui keegi puudutab mõnda roojast asja, olgu see roojase metslooma raibe või roojase karilooma raibe või roojase roomaja raibe, ilma et ta oleks sellest teadlik, siis on ta saanud roojaseks ja süüdlaseks;
2Ki te pa tetahi ki te mea poki, ki te tinana ranei o te kirehe poke, ki te tinana ranei o te kararehe poki, ki te tinana ranei o nga mea ngoki, ara o nga mea poki, a e huna ana i a ia, a ka poki ia, na ka whai hara ia.
3või kui ta puudutab inimese rooja, ükskõik missugust rooja, mis teeb roojaseks, ja ei ole sellest teadlik, aga pärast saab teadlikuks, siis ta jääb süüdlaseks;
3Ki te pa ranei ia ki te poki tangata, ki nga tini poke e poke ai te tangata, a ka huna i a ia; ina mohiotia e ia, ka whai hara ia:
4või kui keegi vannub mõtlematult, suuga lobisedes, kurjaks või heaks, nagu inimene iganes võib mõtlematult vanduda, aga pärast saab teadlikuks ja jääb süüdlaseks mõnes neist asjust:
4Ki te oati ranei tetahi, he mea puta ohorere i ona ngutu, kia mahi i te kino, i te pai ranei, i nga tini mea ranei e puaki ohorere mai i te tangata ina oati, a e huna ana i a ia; ina mohiotia e ia, na, ka whai hara ia i tetahi o enei mea:
5kui ta siis jääb süüdlaseks mõnes neist asjust, siis ta peab tunnistama, millega ta on pattu teinud!
5A ki te mea kua whai hara ia i tetahi o enei mea, na me whaki tona hara i taua mea;
6Ja ta peab tooma Issandale hüvituseks oma patu pärast, mida ta on teinud, ühe emase looma, utetalle või kitse, patuohvriks; ja preester toimetagu tema eest lepitust ta patu pärast!
6A me kawe e ia tana whakahere mo te he ki a Ihowa, mo tona hara i hara ai, he uha no te kahui, he reme, he kuao koati ranei, hei whakahere hara; a ma te tohunga e whakamarie mona, mo tona hara.
7Aga kui ta jõud ei luba tuua lammastest või kitsedest, siis ta toogu Issandale süüohvriks selle eest, millega ta on pattu teinud, kaks turteltuvi või kaks muud tuvi: üks patuohvriks ja teine põletusohvriks!
7¶ A, ki te kahore e taea e ia i ona rawa he reme, me kawe e ia ki a Ihowa mo tona he i he ai, kia rua nga kukupa, kia rua ranei nga pi kukupa; ko tetahi hei whakahere hara, ko tetahi hei tahunga tinana.
8Ta viigu need preestrile, kes peab esimesena ohverdama patuohvriks määratu: ta näpistagu pea ära kukla tagant, jättes aga küljest eraldamata,
8Me kawe raua e ia ki te tohunga, ka whakahere ai e ia, ko te mea mo te whakahere hara ki mua, ka kikini ai i tona pane i te ritenga o tona kaki, otiia kaua e motuhia rawatia.
9ja tilgutagu patuohvri verd altari seina peale; ülejäänud veri aga pigistatagu altari aluse kõrvale; see on patuohver!
9Na ka tauhiuhi ai ia i tetahi wahi o nga toto o te whakahere hara ki te taha o te aata; ka whakate ai i te toenga o te toto ki te turanga o te aata: he whakahere hara tena.
10Siis ta valmistagu teine seatud viisil põletusohvriks! Kui preester nõnda on tema eest lepitust toimetanud ta patu pärast, mida ta on teinud, siis antakse temale andeks.
10A ko te rua me tuku hei tahunga tinana, kia rite ki te tikanga: a ka whakamarie to tohunga mona, mo tona hara i hara ai, a ka murua.
11Aga kui ta jõud ei luba kahte turteltuvi või kahte muud tuvi, siis ta toogu ohvrianniks oma patu eest kaks toopi peent jahu patuohvriks; aga ta ärgu valagu selle peale õli ja ärgu pangu sinna viirukit, sest see on patuohver!
11A, ki te kahore e taea e ia i ona rawa te kawe nga kukupa e rua, nga pi kukupa ranei e rua, na me kawe tana whakahere e te tangata i hara, te whakatekau epa paraoa, hei whakahere hara; kaua e meatia ki te hinu, kaua ano e meatia he parakihe ki r unga: he whakahere hara hoki.
12Ta viigu see preestrile ja preester võtku sellest kamalutäis mälestusohvriks ning süüdaku altaril põlema Issanda tuleohvri peal; see on patuohver!
12Na me kawe e ia ki te tohunga, a ka aohia ake e te tohunga, kia ki tona ringa, he whakamahara no taua mea, ka tahu ai ki runga ki te aata, ki runga ki nga whakahere ahi ki a Ihowa: he whakahere hara tena.
13Kui preester on tema eest lepitust teinud ta patu pärast, mida ta mõnes neist asjust on teinud, siis antakse temale andeks. Ja preestrile kuulugu seesama osa mis roaohvristki!'
13A ka whakamarie te tohunga mona, mo tona hara i hara ai ki tetahi o enei mea, a ka murua: a ma te tohunga te toenga, ano he whakahere totokore.
14Ja Issand rääkis Moosesega, öeldes:
14¶ I korero ano a Ihowa ki a Mohi, i mea,
15'Kui keegi ei ole hoolas ja kogemata patustab Issanda pühade asjade vastu, siis ta peab enese hüvituseks tooma Issandale ühe veatu jäära oma karjast sinu hindamise kohaselt mõne hõbeseekli väärtuses, püha seekli järgi, kui süüohvri.
15Ki te kino te mahi a tetahi, he hara pohehe, ki nga mea tapu a Ihowa; na, me kawe e ia tana whakahere mo te he ki a Ihowa, kia kotahi hipi toa, hei te mea kohakore, no te kahui hipi, me whakarite ano e koe ona utu ki te hekere hiriwa, hekere o t e wahi tapu, hei whakahere mo te he:
16Ja mis ta pühadest asjadest on kõrvaldanud, selle ta peab tasuma ja lisama sellele veel viiendiku ning andma preestrile! Kui preester tema eest on lepitust toimetanud süüohvri jääraga, siis ta saab andeks.
16Ka utu ai i tona hara ki te mea tapu, me tapiri ano ki te wahi whakarima, ka homai ki te tohunga: a ka whakamarie te tohunga mona ki te hipi toa e whakaherea ana mo te he, a ka murua tona.
17Ja kui keegi patustab ning teeb, ilma et ta sellest teadlik oleks, mõne Issanda käsu vastu midagi, mida ei tohi teha, siis ta jääb ometi süüdlaseks ja kannab oma patusüüd:
17A ki te hara tetahi, ki te poka ke i tetahi o nga whakahau a Ihowa, he mahi poka noa; ahakoa e kore e mohiotia e ia, kua hara ia, a ka waha ia i tona kino.
18ta toogu üks veatu jäär oma karjast sinu hindamise kohaselt preestri kätte! Kui preester on tema eest lepitust toimetanud ta eksimuse pärast, mis ta on teinud, ilma et ta ise oleks teadlik olnud, siis antakse temale andeks.
18A me kawe e ia he hipi toa ki te tohunga, he kohakore, no te kahui, kei tau te utu, hei whakahere mo te he: a ka whakamarie te tohunga mona, mo tona pohehe i pohehe ai ia, a kihai nei i matau, a ka murua tona he.
19See on süüohver: ta on ju ikkagi saanud süüdlaseks Issanda ees.'
19He whakahere tena mo te he: he pono tona he ki a Ihowa.
20Ja Issand rääkis Moosesega, öeldes:
21'Kui keegi pattu teeb ega ole ustav Issandale ja salgab oma ligimese ees hoiule antud või tema kätte usaldatud asja, või mis ta ise on riisunud või vägivaldselt nõudnud oma ligimeselt,
22või kui ta on leidnud kaotatud asja, aga salgab seda, või vannub valet ükskõik missuguses asjas, milles inimene iganes võib pattu teha:
23siis see, kes on pattu teinud ja on saanud süüdlaseks, peab tagasi andma riisutud asja, mille ta on riisunud, või vägivaldselt nõutud asja, mille ta on vägivaldselt nõudnud, või hoiule antud asja, mis temale on hoida antud, või kaotatud asja, mille ta on leidnud,
24või kõik selle, mille pärast ta on valet vandunud - ta peab tasuma täies ulatuses ja lisama sellele veel viiendiku! Ta tasugu oma süüohvri päeval omanikule
25ja viigu enese hüvituseks Issandale üks veatu jäär oma karjast sinu hindamise järgi preestri kätte kui süüohver!
26Ja kui preester nõnda on tema eest lepitust toimetanud Issanda ees, siis antakse temale andeks kõiges, mis ta tegi, milles ta sai süüdlaseks.'