¹Ennustus. Issanda sõna Iisraelile Malaki kaudu:

¹¶ Ko te poropititanga, he kupu na Ihowa ki a Iharaira, he mea na Maraki.

²'Mina olen teid armastanud, ütleb Issand. Aga teie ütlete: 'Kuidas sa meid oled armastanud?' Kas Eesav ei olnud Jaakobi vend? ütleb Issand. Jaakobit ma armastasin,

²I aroha ahau ki a koutou, e ai ta Ihowa, heoi e mea na koutou, He aroha aha tou ki a matou? He teka ianei he tuakana a Ehau no Hakopa? e ai ta Ihowa; heoi i aroha ahau ki a Hakopa,

³aga Eesavit ma vihkasin; ma tegin ta mäestiku lagedaks ja jätsin ta pärisosa kõrbe ðaakalitele.

³Engari i kino ahau ki a Ehau, a i meinga e ahau ona maunga hei ururua, a hoatu ana tona kainga tupu ki nga kirehe mohoao o te koraha.

⁴Kui Edom ütleb: 'Me oleme purustatud, aga me ehitame varemed taas üles', siis ütleb vägede Issand nõnda: Nad ehitavad küll, aga mina kisun maha; ja neid nimetatakse 'süüteo maaks' ja 'rahvaks, keda Issand on neednud igaveseks'.

⁴Ko Eroma ia e ki ana, Kua pehia tatou ki raro, otiia ka hoki tatou, ka hanga i nga tuhea; ko te kupu tenei a Ihowa o nga mano, Ma ratou e hanga, a maku e wahi; a ka huaina aua wahi, Ko te rohe kino, Ko te iwi i riri ai a Ihowa a ake ake.

⁵Teie silmad saavad seda näha ja te ütlete: 'Issand on suur üle Iisraeli piiri!'

⁵E kite ano o koutou kanohi, a ka mea koutou, Kia whakanuia a Ihowa i tua i te rohe o Iharaira.

⁶Poeg austab isa ja sulane isandat. Aga kui mina olen isa, kus on siis minu au? Ja kui mina olen Issand, kus on siis minu kartus? ütleb vägede Issand teile, preestrid, kes te põlgate minu nime. Aga te ütlete: 'Kuidas me põlgame su nime?'

⁶¶ E whakahonoretia ana te papa e te tama, tona ariki e te pononga: ki te mea he matua ahau, kei hea toku honore? ki te mea he ariki ahau, kei hea te wehi ki ahau? e ai ta Ihowa o nga mano ki a koutou, e nga tohunga e whakahawea na ki toku ingoa, e mea na koutou, He whakahawea aha ta matou ki tou ingoa?

⁷Te toote mu altarile rüvetatud leiba. Aga te ütlete: 'Kuidas me rüvetame sind?' Sellega, et ütlete: 'Issanda laud on põlastusväärne.'

⁷He taro poke ta koutou e tapae na i runga i taku aata, a e mea na koutou, I whakapokea koe e matou ki te aha? Ki ta koutou e ki na, Ko te tepu a Ihowa, he hanga mo te whakahawea.

⁸Jah, kui te toote ohvriks pimeda, siis ei olevat see paha; või kui te toote lonkaja või tõbise, siis ei olevat see paha. Vii see ometi oma maavalitsejale! Kas temal on sinust hea meel või kas ta peab sinust lugu? ütleb vägede Issand.

⁸Ki te tapaea hoki e koutou te matapo hei patunga tapu, ehara i te mea kino! ki te tapaea ano e koutou te mea totitoti, te mea mate, ehara i te kino! tena koa, hoatu aianei ki tou kawana; e pai ranei ia ki a koe? e manako ranei ia ki tou tinana? e ai ta Ihowa o nga mano.

⁹Ja nüüd: leevendage ometi Jumala palet, et ta oleks meile armuline! Teie käest on see tulnud - kas ta saaks teist lugu pidada? ütleb vägede Issand.

⁹Na, tena ra, inoi ki te Atua kia atawhai ki a tatou: na ta koutou mahi tenei: e manako ranei ia ki tetahi o koutou? e ai ta Ihowa o nga mano.

¹⁰Kes ometi oleks teie hulgast, kes suleks uksed, et te ei saaks ilmaaegu süüdata tuld mu altaril? Mul ei ole teist hea meel, ütleb vägede Issand, ja roaohver teie käest ei meeldi mulle.

¹⁰Aue, me kore noa ake tetahi o koutou hei tutaki i nga tatau, kei whakau kau koutou i te ahi ki runga ki taku aata! Kahore oku ngakau ki a koutou, e ai ta Ihowa o nga mano, e kore ano ahau e manako ki te whakahere a to koutou ringa.

¹¹Sest päikesetõusu poolt päikeseloojaku poole on mu nimi paganate seas suur, ja igas paigas suitsutatakse ning tuuakse mu nimele puhas roaohver. Sest mu nimi on paganate seas suur, ütleb vägede Issand.

¹¹Ka nui nei hoki toku ingoa i roto i nga tauiwi, i te whitinga o te ra a tae noa ki tona torengitanga; a ka tukua he whakakakara ki toku ingoa i nga wahi katoa, me te whakahere pokekore; ka nui hoki toku ingoa i roto i nga tauiwi, e ai ta Ihowa o nga mano.

¹²Aga teie teotate seda, kui te ütlete: 'Issanda laud on rüvetatud, ja selle vilja, tema rooga, võib põlata.'

¹²Ko koutou ia kei te whakapoke i taua ingoa, i a koutou e ki na, Ko te tepu a Ihowa he poke; ko ona hua, ko tana kai, he hanga mo te whakahawea.

¹³Ja te ütlete: 'Vaata, missugune vaev!' ja alahindate seda, ütleb vägede Issand. Te toote seda, mis on röövitud, lonkaja ja tõbine. Ja see peab olema ohvriand, mida te toote. Kas mul peaks olema hea meel seda teie käest vastu võtta? ütleb Issand.

¹³E mea ana ano koutou, Nana, te whakahoha! whakatupererutia iho e koutou, e ai ta Ihowa o nga mano; a maua mai ana e koutou te mea i haea, te mea totitoti, te mea mate; na kei te mau mai i te whakahere; e manakohia ranei tenei mea a to koutou rin ga? e ai ta Ihowa.

¹⁴Neetud olgu petis, kellel on karjas isane loom ja kes on selle tõotanud, aga ohverdab Issandale vigase! Sest mina olen suur kuningas, ütleb vägede Issand, ja mu nimi on kardetav paganate seas.

¹⁴He kanga ia mo te tangata tinihanga, he toa nei tana i roto i tana kahui, na ka puaki tana ki taurangi, a patua ana e ia te mea he ma te Ariki; he kingi nui hoki ahau, e ai ta Ihowa o nga mano, he hanga whakawehi ano toku ingoa i roto i nga taui wi.