¹Ja variserid ja saduserid astusid Jeesuse juurde ning kiusates nõudsid, et ta näitaks neile tunnustähte taevast.

¹¶ Na ka haere mai nga Parihi me nga Haruki, ka whakamatautau ka tono kia whakakitea e ia ki a ratou tetahi tohu i te rangi.

²Tema aga kostis: '[Õhtu jõudes te ütlete: 'Ilus ilm tuleb, sest taevas punetab.'

²Na ka whakahoki ia, ka mea ki a ratou, Ka ahiahi, ka mea koutou, He paki; ina he whero te rangi.

³Ja varahommikul te ütlete: 'Täna tuleb rajuilm, sest taevas punetab ja on sompus.' Taeva palge üle otsustada te oskate, aegade tunnustähtede üle aga ei suuda.]

³A i te ata, He awha aianei; he whero nei te rangi, e tukupu ana. E te hunga tinihanga, e matau ana koutou ki te titiro ki te mata o te rangi; te taea e koutou nga tohu o nga taima.

⁴See kuri ja abielurikkuja sugupõlv nõuab tunnustähte, aga talle ei anta muud kui prohvet Joona tunnustäht.' Ja ta jättis nad sinna ja läks ära.

⁴E rapu tohu ana te whakatupuranga kino, puremu; a heoi ano tohu e hoatu ki a ratou ko te tohu o Hona poropiti. Na whakarerea ana ratou e ia, a haere ana.

⁵Ja vastaskaldale minekul olid jüngrid unustanud leiba kaasa võtta.

⁵¶ A ka u nga akonga ki tera taha, kua wareware ki te mau taro atu.

⁶Aga Jeesus ütles neile: 'Vaadake ette ja hoiduge variseride ja saduseride haputaignast!'

⁶Na ka mea a Ihu ki a ratou, Kia mahara kia tupato i te rewena a nga Parihi, a nga Haruki.

⁷Ent nemad arutlesid endamisi: 'See ongi see, et me ei võtnud leiba kaasa!'

⁷A ka korerorero ratou ki a ratou ano, ka mea, No te mea kahore tatou i mau taro mai.

⁸Jeesus aga ütles seda märgates: 'Mis te arutlete endamisi, te nõdrausulised, et teil ei ole leiba?!

⁸A ka mohio a Ihu, ka mea ki a ratou, He aha koutou ka korerorero ai ki a koutou, e te hunga whakapono iti, no te mea kihai i maua mai he taro e koutou?

⁹Kas te ikka veel ei mõista? Kas teil ei ole meeles need viis leiba viiele tuhandele ja mitu korvitäit te saite?

⁹Kiano koutou i matau noa, kiano koutou i mahara ki nga taro e rima a nga mano e rima, ki te maha hoki o nga kete i riro i a koutou?

¹⁰Ja need seitse leiba neljale tuhandele ja mitu korvitäit te saite?

¹⁰Ki nga taro hoki e whitu a nga mano e wha, ki te maha ano o nga kete i riro i a koutou?

¹¹Kuidas te siis ei mõista, et ma teile ei öelnud leibade kohta: Hoiduge variseride ja saduseride haputaignast!?'

¹¹He aha koutou te matau ai, ehara i te mea mo te taro taku i mea ai ki a koutou, kia tupato i te rewena a nga Parihi, a nga Haruki?

¹²Siis nad mõistsid, et ta ei käskinud hoiduda leiva haputaignast, vaid variseride ja saduseride õpetusest.

¹²Katahi ratou ka matau kihai ia i mea kia tupato i te rewena o te taro, engari i te ako a nga Parihi, a nga Haruki.

¹³Kui siis Jeesus tuli Filippuse Kaisarea aladele, küsis ta oma jüngritelt: 'Kelle ütlevad inimesed Inimese Poja olevat?'

¹³¶ Ka tae a Ihu ki nga wahi o Hiharia Piripai, ka ui ia ki ana akonga, ka mea, Ko wai ra ahau, te Tama a te tangata, ki ta nga tangata ki?

¹⁴Aga nemad kostsid: 'Mõned ütlevad Ristija Johannese, teised aga Eelija, teised aga Jeremija või ühe prohveteist.'

¹⁴Na ka mea ratou, Ki ta etahi ko Hoani Kaiiriiri; ki ta etahi ko Iraia; ki ta etahi ko Heremaia, ko tetahi ranei o nga poropiti.

¹⁵Tema küsis neilt: 'Aga teie, kelle teie ütlete minu olevat?'

¹⁵Ka mea ia ki a ratou, A ki ta koutou ko wai ahau?

¹⁶Siimon Peetrus kostis: 'Sina oled Messias, elava Jumala Poeg.'

¹⁶Na ka whakahoki a Haimona Pita, ka mea, Ko te Karaiti koe, ko te Tama a te Atua ora.

¹⁷Jeesus vastas talle: 'Sa oled õnnis, Siimon, Joona poeg, sest seda ei ole sulle ilmutanud liha ja veri, vaid minu Isa, kes on taevas.

¹⁷Na ka whakahoki a Ihu, ka mea ki a ia, Ka koa koe, e Haimona Parahona: ehara hoki i te kikokiko, i te toto, nana tenei i whakakite ki a koe, engari na toku Matua i te rangi.

¹⁸Ja mina ütlen sulle: Sina oled Peetrus ja sellele kaljule ma ehitan oma koguduse, ja põrgu väravad ei saa sellest võitu.

¹⁸Na ko taku kupu ano tenei ki a koe, Ko Pita koe, a ka hanga e ahau taku hahi ki runga ki tenei kamaka; e kore ano e taea taua hahi e nga kuwaha o te reinga.

¹⁹Ma annan sulle taevariigi võtmed, ja mis sa iganes kinni seod maa peal, see on seotud ka taevas, ja mis sa iganes lahti päästad maa peal, see on lahti päästetud ka taevas.'

¹⁹Ka hoatu ano e ahau ki a koe nga ki o te rangatiratanga o te rangi: a ko au e here ai i te whenua e herea ano i te rangi; ko au hoki e wewete ai i te whenua e wetekia ano i te rangi.

²⁰Siis ta keelas jüngreid, et nad kellelegi ei ütleks, et tema on Messias.

²⁰Me i reira ka whakatupato ia i ana akonga, kia kaua e korerotia e ratou ki te tangata ko te Karaiti ia.

²¹Sellest ajast peale hakkas Jeesus oma jüngritele selgitama, et ta peab minema Jeruusalemma ja palju kannatama vanemate ja ülempreestrite ja kirjatundjate poolt ning tapetama ja kolmandal päeval üles äratatama.

²¹¶ No reira mai ano i timata ai a Ihu te whakaatu ki ana akonga, kua takoto te tikanga kia haere ia ki Hiruharama, a he maha nga mamae e mamae ai ia i nga kaumatua, i nga tohunga nui, i nga karaipi, a ka whakamatea ia, a hei te toru o nga ra ka ara.

²²Ja Peetrus viis ta kõrvale ning hakkas teda hoiatama: 'Jumal hoidku, Issand! Ärgu seda sulle sündigu!'

²²Na ka mau a Pita ki a ia, ka anga ka whakahe ki tana, ka mea, Aue! kauaka, e te Ariki! kauaka ra tenei e pa ki a koe.

²³Tema aga pöördus ja ütles Peetrusele: 'Tagane, vastupanija! Sa oled mulle kiusatuseks, sest sa ei mõtle Jumala, vaid inimese viisil.'

²³Na ka tahuri ia, ka mea ki a Pita, Haere ki muri i ahau, e Hatana: he tutukitanga waewae koe ki ahau: kahore hoki ou ngakau ki nga mea a te Atua, engari ki a te tangata.

²⁴Siis Jeesus ütles oma jüngritele: 'Kui keegi tahab käia minu järel, siis ta salaku oma mina ja võtku oma rist ja järgnegu mulle!

²⁴¶ Katahi a Ihu ka mea ki ana akonga, Ki te mea tetahi kia haere mai ki te whai i ahau, me whakakahore ia e ia ano, me amo tona ripeka, ka aru ai i ahau.

²⁵Sest kes iganes tahab päästa oma elu, kaotab selle, aga kes iganes kaotab oma elu minu pärast, leiab selle.

²⁵Ki te whai hoki tetahi kia ora, ka mate ano ia; ki te mate tetahi, mona i whakaaro ki ahau, ka kite ano ia i te ora.

²⁶Sest mis kasu on inimesel, kui ta võidaks terve maailma, oma hingele teeks aga kahju? Või mis oleks inimesel anda ära oma hinge lunahinnaks?

²⁶He aha hoki te pai ki te tangata, ki te riro i a ia te ao katoa, a ka kore he ora mona? He aha hoki ta te tangata e hoatu ai hei utu mona kia ora?

²⁷Sest Inimese Poeg tuleb oma Isa kirkuses koos oma inglitega ja siis tema tasub igaühele selle tegusid mööda.

²⁷Tenei ake hoki ka haere mai te Tama a te tangata, ratou ko ana anahera, i runga i te kororia o tona Matua; a ko reira hoatu ai e ia ki tenei, ki tenei, te utu o tana mahi.

²⁸Tõesti, ma ütlen teile, on mõned siin seisjatest, kes näevad Inimese Poega tulevat oma Kuningriigiga, veel enne kui nad maitsevad surma.'

²⁸He pono taku e mea nei ki a koutou, Tenei ano etahi e tu nei e kore e pangia e te mate, kia kite ra ano i te Tama a te tangata e haere mai ana i runga i tona rangatiratanga.