¹Häda veresüüga linnale, kuhjaga täis valet ja röövimist! Ei lakka mahamurdmine.

¹¶ Aue, te mate mo te pa toto! kua ki katoa i te teka, i te pahua; kahore e mutu te muru taonga,

²Kuule! Piitsaplaks ja rattamürin, kihutavad hobused ja rappuvad vankrid.

²Ko te haruru o te whiu, ko te ngaehe o nga wira e keke ana; ko nga hoiho e takatakahi ana, ko nga hariata e tarapekepeke ana;

³Ratsud ajavad end püsti, mõõgad sähvivad ja piigid välguvad. Ja mahalööduid on palju, laipu on määratu hulk, korjustel pole lõppu, korjuste otsa komistatakse.

³Ko nga kaieke hoiho e ekeeke ana, ko te wheriko o te hoari, ko te kanapa o te tao; ko te tini o te tupapaku, me te puranga nui o nga tinana mate: a kahore he mutunga o nga tinana; tutuki ana te waewae ki o ratou tinana:

⁴Ja seda kõike selle veetlevalt ilusa, nõiduses osava hoora arvutu hooratöö pärast, kes oma hooratöödega võrgutas rahvaid, ja nõidustega suguvõsasid.

⁴He maha hoki no nga kairautanga o te wahine ataahua i kairau nei; ko te rangatira nei ia o nga makutu, e hoko nei i nga iwi ki ana kairautanga, i nga hapu ano ki ana mahi makutu.

⁵Vaata, ma tulen sulle kallale, ütleb vägede Issand. Ma tõstan su hõlmad üle su näo ja näitan rahvaile su alastiolekut, kuningriikidele su häbistust.

⁵Nana, hei hoariri tenei ahau mou, e ai ta Ihowa o nga mano, ka hurahia ano e ahau nga remu o tou ki tou aroaro; ka whakakite ano ahau i a koe e noho tahanga ana ki nga iwi, me tou whakama ki nga kingitanga.

⁶Ma viskan su peale jäledaid asju, häbistan sind ja panen sind silmaimeks.

⁶A ka maka e ahau he mea whakarihariha ki runga ki a koe, ka whakaititia koe e ahau, ka meinga hei tirohanga atu.

⁷Siis põgenevad su juurest kõik, kes sind näevad, ja ütlevad: 'Niineve on hävitatud!' Kes peaks teda kahetsema? Kust ma otsin talle trööstijaid?

⁷Na, ko te hunga katoa e kite ana i a koe ka rere atu i a koe, a ka mea, Kua ururuatia a Ninewe; ko wai hei tangi ki a ia? me rapu e ahau ki hea he kaiwhakamarie mou?

⁸Kas sa oled parem Noo-Aamonist, kes asus jõgede ääres, ümberringi vesi, kraaviks meri, müüriks meri?

⁸¶ He pai ake ranei koe i Noamono, i tu nei i roto i nga awa, he mea karapoti e nga wai, ko tona pekerangi ko te moana, no te moana ano tona taiepa?

⁹Etioopia ja Egiptus olid ta otsatu jõud, Puut ja liibüalased olid ta aitajad.

⁹Ko tona kaha ko Etiopia, ko Ihipa, kahore hoki he mutunga; he awhina nou a Putu, a Rupimi.

¹⁰Siiski pidi ta minema asumisele, ta läks vangi. Temagi lapsed rebiti tükkideks igal tänavanurgal, tema auliste pärast heideti liisku ja kõik ta suurnikud pandi ahelaisse.

¹⁰Heoi kua whakaraua atu ia, kua riro hei parau; ko ana kohungahunga taia iho i te ahunga mai o nga ara katoa, mongamonga noa, i maka rota ratou mo ona tangata nunui, ko ona tangata rarahi katoa here rawa ki te mekameka.

¹¹Sinagi joobud, jääd oimetuks, sinagi pead otsima pelgupaika vaenlase eest.

¹¹Tera ano koe ka haurangi, ka huna koe; a ka rapu koe he wahi kaha i te wehi o te hoariri.

¹²Kõik su kindlused on nagu varajaste marjadega viigipuud: kui neid raputatakse, langevad marjad sööjale suhu.

¹²Ko ou pa taiepa katoa ka rite ki te piki he hua matamua nei ona: ki te rurerurea, ka taka ki roto ki te mangai o te tangata e kai ana.

¹³Vaata, sinu sõjavägi su sees on nagu naised. Su maa väravad tehakse su vaenlastele pärani lahti. Tuli põletab su riivid.

¹³Nana, he wahine ou tangata i waenganui i a koe: ko nga kuwaha o tou whenua tuwhera pu ki ou hoariri; ka pau ou tutaki i te ahi.

¹⁴Võta enesele piiramisajaks vett, tugevda oma kindlustusi, astu savisse ja sõtku savi, haara telliskivide vorm!

¹⁴Utuhia he wai mou mo te whakapaenga, whakakahangia ou pa taiepa: haere ki te mahi paru, takatakahia te mea pokepoke, kia u te tahunga pereki.

¹⁵Seal neelab sind tuli, hävitab mõõk, see sööb sind otsekui rohutirtsu vastne. Olgugi sind nii palju nagu vastseid, olgugi sind nii palju nagu rohutirtse,

¹⁵Ka pau koe i te ahi i reira, ka hatepea atu koe e te hoari, ko tana kai i a koe ka rite ki ta te tatarakihi: whakaraneatia koe, kia rite ki te tatarakihi, whakaraneatia koe, kia rite ki te mawhitiwhiti.

¹⁶olgugi et oled enesele soetanud kaupmehi rohkem kui taevatähti - vastne ajab kesta ja lendab ära.

¹⁶Ko au kaihokohoko whakatokomahatia ake e koe i nga whetu o te rangi: ko ta te tatarakihi he pahua, a rere ana.

¹⁷Sul on valvureid nagu rohutirtse ja kirjutajaid rohutirtsude parvena, kes asuvad aedade ääres külmal päeval; kui päike tõuseb, siis nad põgenevad ja ükski ei tea nende asupaika.

¹⁷Ko ou tangata i te potae kingi, ko to ratou rite kei te mawhitiwhiti, ko ou rangatira rite tonu ki nga pokai mawhitiwhiti e noho nei i nga taiepa i te ra maeke i te whitinga o te ra ka rere ratou, kahore hoki e mohiotia to ratou wahi, kei hea ra?

¹⁸Su karjased tukuvad, Assuri kuningas, su aulised istuvad jõude, su rahvas pillutatakse mägedele ja kogujat ei ole.

¹⁸Kei te moe au hepara, e te kingi o Ahiria; ko au metararahi kei te takoto; kua marara atu tou iwi ki runga ki nga maunga, kahore hoki he kaihuihui.

¹⁹Ei ole paranemist su vigastusel, su haav teeb haiget. Kõik, kes kuulevad sinust sõnumit, plaksutavad sinu pärast käsi. Sest kellest ei ole sinu kurjus lakkamata üle käinud?

¹⁹Kahore he whakamahunga i tou pakaru; he mamae rawa tou marutanga: ko te hunga katoa e rongo ana i te rongo ki a koe, ka papaki o ratou ringa ki a koe: i kore hoki ki a wahi te panga tonutanga o tou kino.