¹Ja Iisraeli lapsed, terve kogudus, tulid esimeses kuus Siini kõrbe ja rahvas asus Kaadesisse. Seal suri Mirjam ja ta maeti sinna.

¹¶ Na ka tae nga tama a Iharaira, ara te whakaminenga katoa, ki te koraha o Hini i te marama tuatahi: a ka noho te iwi ki Karehe; na ka mate a Miriama ki reira, a tanumia ana ki reira.

²Kogudusel aga ei olnud vett. Siis nad kogunesid Moosese ja Aaroni vastu.

²A kahore he wai mo te whakaminenga: a ka huihui ki te ngangare ki a Mohi raua ko Arona.

³Ja rahvas riidles Moosesega, nad rääkisid ning ütlesid nõnda: 'Oleksime ometi meiegi hinge heitnud, siis kui meie vennad hinge heitsid Issanda ees!

³Na ka ngangau te iwi ki a Mohi, ka korero, ka mea, Aue, me i mate matou i te matenga o o matou tuakana i te aroaro o Ihowa!

⁴Miks tõite Issanda koguduse, meid ja meie loomad, siia kõrbe surema?

⁴He aha hoki i kawea mai ai e korua te whakaminenga a Ihowa ki tenei koraha, kia mate tahi matou me a matou kararehe ki konei?

⁵Miks tõite meid ära Egiptusest, tuues meid siia pahasse paika? Ei ole see vilja ega viigimarja, viinapuu ega granaatõuna paik, ja joomiseks ei ole vett!'

⁵He aha hoki matou i meinga ai e korua kia haere mai i Ihipa, kia kawea mai matou ki tenei wahi kino? ehara nei i te wahi purapura, i te wahi piki, waina, pamekaranete; kahore ano hoki he wai hei inu.

⁶Aga Mooses ja Aaron tulid rahvakogu eest kogudusetelgi ukse ette ja heitsid silmili maha. Siis ilmutas ennast neile Issanda auhiilgus.

⁶Na ka haere a Mohi raua ko Arona i te aroaro o te whakaminenga ki te whatitoka o te tapenakara o te whakaminenga, a ka kupapa iho o raua mata: na ko te putanga mai o te kororia o Ihowa ki a raua.

⁷Ja Issand rääkis Moosesega, öeldes:

⁷A ka korero a Ihowa ki a Mohi, ka mea,

⁸'Võta kepp ja kogu kokku kogudus, sina ja su vend Aaron, ja öelge nende nähes kaljule, et see annaks vett! Sina too neile kaljust vesi välja ning jooda kogudust ja nende loomi!'

⁸Maua atu te tokotoko, huihuia mai ano te whakaminenga e korua ko tou tuakana, ko Arona, ka korero ai korua ki te kamaka i mua i o ratou kanohi, kia tukua mai tona wai; a ka whakaputaina mai e koe he wai mo ratou i roto i te kamaka: a ka meinga e koe te whakaminenga me a ratou kararehe kia inu.

⁹Siis Mooses võttis Issanda eest kepi, nagu teda oli kästud.

⁹Na ka maua e Mohi te tokotoko i te aroaro o Ihowa, pera ana ia me tana i whakahau ai.

¹⁰Ja Mooses ja Aaron kogusid koguduse kalju ette; ja ta ütles neile: 'Kuulge nüüd, te vastupanijad! Kas peame tooma teile vee välja sestsamast kaljust?'

¹⁰I huihuia hoki te whakaminenga e Mohi raua ko Arona ki mua o te kamaka, a ka mea ia ki a ratou, Whakarongo mai, e te hunga tutu; me whakaputa mai ranei e maua he wai mo koutou i roto i tenei kamaka?

¹¹Siis Mooses tõstis oma käe üles ja lõi oma kepiga kaks korda kaljut, ja palju vett tuli välja ning kogudus ja nende loomad said juua.

¹¹Na ka ara te ringa o Mohi, a e rua ana patunga i te kamaka ki tana tokotoko; ko te tino putanga mai o te wai, tona nui, a inu ana te iwi me a ratou kararehe.

¹²Aga Issand ütles Moosesele ja Aaronile: 'Sellepärast et te ei uskunud minusse ega pidanud mind pühaks Iisraeli laste silme ees, ei saa teie viia seda kogudust sellele maale, mille mina neile annan!'

¹²Na ka mea a Ihowa ki a Mohi raua ko Arona, Kahore nei korua i whakapono ki ahau, kia whakatapu i ahau i te tirohanga a nga tama a Iharaira, mo reira e kore korua e kawe i tenei whakaminenga ki te whenua e hoatu nei e ahau ki a ratou.

¹³See oli Meriba vesi, kus Iisraeli lapsed riidlesid Issandaga ja tema näitas ennast neile pühana.

¹³Ko te wai tena o Meripa; i ngangau hoki nga tama a Iharaira ki a Ihowa ki reira, a meinga ana ratou hei whakatapu mona.

¹⁴Kaadesist läkitas Mooses käskjalad Edomi kuninga juurde: 'Nõnda ütleb su vend Iisrael: Sina tead kõiki raskusi, mis meid on tabanud,

¹⁴¶ Na ka unga tangata a Mohi i Karehe ki te kingi o Eroma, Ko te kupu tenei a tou teina, a Iharaira, E mohio ana koe ki nga he katoa i pono mai ki a matou;

¹⁵et meie vanemad läksid alla Egiptusesse ja me asusime kaua aega Egiptuses ja et egiptlased tegid kurja meile ja meie vanemaile.

¹⁵Ki te hekenga o o matou matua ki Ihipa, ki to matou nohoanga hoki i Ihipa, a maha noa nga ra; a ka tukino nga Ihipiana i a matou ko o matou matua:

¹⁶Aga me kisendasime Issanda poole ja tema kuulis meie häält ning läkitas ingli, kes tõi meid Egiptusest välja. Ja vaata, me oleme Kaadesis, linnas su maa piiril.

¹⁶A, i ta matou karangatanga atu ki a Ihowa, na ka rongo ia ki to matou reo, a unga ana e ia he anahera hei whakaputa mai i a matou i Ihipa: na, kei Karehe tenei matou, kei te pa whakamutunga o tou rohe:

¹⁷Luba meid nüüd oma maast läbi minna! Me ei lähe läbi põldude ega viinamägede ja me ei joo kaevuvett. Me läheme kuningateed mööda ega pöördu paremat või vasakut kätt, kuni oleme läbinud su maa-ala.'

¹⁷Tena, tukua atu matou ma tou whenua: e kore matou e haere na nga mara, na nga mara waina ranei, e kore ano matou e inu i te wai o nga puna: ka haere matou i te huanui o te kingi, e kore matou e peka ki matau, ki maui, kia pahemo ra ano i a matou ou rohe.

¹⁸Aga Edom vastas temale: 'Sa ei tohi läbi minna! Muidu ma tulen mõõgaga su vastu.'

¹⁸Na ka mea a Eroma ki a ia, E kore koe e tika na toku wahi, kei haere ahau me te hoari ki te tu i a koe.

¹⁹Ja Iisraeli lapsed ütlesid temale: 'Me läheme maanteed mööda ja kui me joome su vett, mina ja mu loomad, siis ma maksan selle eest. Ei midagi muud, kui et võiksin jala läbi minna!'

¹⁹Na ka mea nga tama a Iharaira ki a ia, Ka haere matou na te huanui: a ki te inu ahau me aku kahui i tou wai, me utu e ahau: heoi rawa taku e mea ai, ko te haere kau o oku waewae na kona.

²⁰Aga tema vastas: 'Sa ei tohi läbi minna!' Ja Edom läks välja tema vastu hulga rahva ja kindla käega.

²⁰Na ka mea ia, E kore koe e haere ra konei. A ka puta a Eroma me te ope nui, me te ringa kaha, ki te tu i a ia.

²¹Kui Edom keeldus lubamast Iisraeli oma maa-alast läbi minna, siis Iisrael pöördus temast eemale.

²¹Heoi kihai a Eroma i pai ki te tuku i a Iharaira kia haere na tona rohe: na peka ke ana a Iharaira i a ia.

²²Ja nad läksid teele Kaadesist. Ja Iisraeli lapsed, terve kogudus, tulid Hoori mäe juurde.

²²¶ Na ka turia atu e ratou i Karehe: a ka tae nga tama a Iharaira, ara te whakaminenga katoa ki Maunga Horo.

²³Ja Issand rääkis Moosese ja Aaroniga Hoori mäe juures Edomi maa piiril, öeldes:

²³Na ka korero a Ihowa ki a Mohi raua ko Arona i Maunga Horo, i te rohe o te whenua o Eroma, ka mea,

²⁴'Aaron koristatakse oma rahva juurde, sest ta ei pääse sellele maale, mille ma annan Iisraeli lastele, sellepärast et te Meriba vee juures olite tõrksad mu käsu vastu.

²⁴Ka kohia atu a Arona ki tona iwi; e kore hoki ia e tae ki te whenua ka hoatu nei e ahau ki nga tama a Iharaira, mo korua i whakatoi ki taku kupu i te wai o Meripa.

²⁵Võta Aaron ja tema poeg Eleasar ja vii nad Hoori mäele!

²⁵Tangohia a Arona raua ko Ereatara, ko tana tama, kawea hoki raua ki runga ki Maunga Horo:

²⁶Võta Aaronil riided seljast ja pane need selga ta pojale Eleasarile! Aaron koristatakse ära ja ta sureb seal.'

²⁶Unuhia hoki nga kakahu o Arona, ka whakakakahu ai ki tana tama, ki a Ereatara: a ka kohia atu a Arona ki tona iwi, ka mate hoki ki reira.

²⁷Ja Mooses tegi nõnda, nagu Issand käskis, ja nad läksid üles Hoori mäele terve koguduse nähes.

²⁷Na ka pera a Mohi me ta Ihowa i whakahau ai, a haere ana ratou ki runga ki Maunga Horo i te tirohanga a te whakaminenga katoa.

²⁸Ja Mooses võttis Aaronil riided seljast ning pani need selga ta pojale Eleasarile. Ja Aaron suri seal mäeharjal, aga Mooses ja Eleasar astusid mäelt alla.

²⁸Na ka unuhia e Mohi nga kakahu o Arona, a whakakakahuria ana e ia ki tana tama, ki a Ereatara; a ka mate a Arona ki reira, ki te tihi o te maunga: a ka heke iho a Mohi raua ko Ereatara i runga i te maunga.

²⁹Ja kui terve kogudus nägi, et Aaron oli hinge heitnud, siis nad nutsid Aaroni pärast kolmkümmend päeva, kogu Iisraeli sugu.

²⁹A, no te kitenga o te whakaminenga katoa kua mate a Arona, e toru tekau nga ra i tangihia ai a Arona e ratou, e te whare katoa o Iharaira.