¹Ja Bileam ütles Baalakile: 'Ehita mulle siia seitse altarit ja muretse mulle siia seitse härjavärssi ja seitse jäära!'

¹¶ Na ,a mea a Paraama ki a Paraka, Hanga etahi aata maku kia whitu, kia rite mai hoki maku he puru kia whitu, he hipi toa hoki kia whitu.

²Ja Baalak tegi, nagu Bileam ütles; ja Baalak ja Bileam ohverdasid igal altaril härjavärsi ja jäära.

²Na rite tonu t Paraka i mea ai ki nga mea i korerotia e Paraama: a whakaekea ana e Paraka raua ko Paraama he puru, he hipi, ki tetahi aata, ki tetahi aata.

³Ja Bileam ütles Baalakile: 'Jää oma põletusohvri juurde, mina aga lähen sinna! Vahest Issand tuleb mulle vastu. Ja mida tema mulle ilmutab, seda ma ütlen sinule.' Ja ta läks lagedale künkale.

³Na ka mea a Paraama ki a Paraka, E tu ki te taha o tau tahunga tinana, a ka haere ahau: tera pea a Ihowa e tupono mai ki ahau: a me korero atu e ahau ki a koe te kupu e whakakitea mai e ia ki ahau. Na ka haere ia ki tetahi puke hamore.

⁴Ja Jumal tuli vastu Bileamile, kes ütles temale: 'Ma püstitasin need seitse altarit ning ohverdasin igal altaril härjavärsi ja jäära.'

⁴Na ka tupono a Ihowa ki a Paraama: a ka mea ia ki a ia, Kua oti i ahau nga aata e whitu, kua whakaekea ano hoki he puru, he hipi, ki tenei aata, ki tenei aata.

⁵Ja Issand pani Bileamile sõnad suhu ning ütles: 'Mine tagasi Baalaki juurde ja räägi nõnda!'

⁵Na ka homai e Ihowa he kupu ki te waha o Paraama, ka mea, Hoki atu ki a Paraka, a kia penei tau ki atu.

⁶Siis ta läks tagasi tema juurde, ja vaata, ta seisis oma põletusohvri juures, tema ja kõik Moabi vürstid.

⁶A ka hoki atu ia ki a ia, na, i te taha ia o tana tahunga tinana e tu ana, ratou ko nga rangatira katoa o Moapa.

⁷Siis ta hakkas lausuma ja ütles: 'Aramist tõi mind Baalak, ida mägedelt Moabi kuningas: 'Tule, nea mulle Jaakob, tule sajata Iisraeli!'

⁷Na ka ara tana ki pepeha, ka mea, Na Paraka kingi o Moapa ahau i arahi mai i Arame, i nga maunga o te rawhiti, i mea, Haere mai hei kaikanga maku mo Hakopa, haere mai hoki hei whakatara ki a Iharaira.

⁸Kuidas ma võiksin needa, keda Jumal ei nea? Ja kuidas ma võiksin sajatada, keda Issand ei sajata?

⁸Me aha e kanga ai ahau i ta te Atua i kore ai e kanga? me aha hoki e whakatara ai ahau ki ta Ihowa kihai i whakatara?

⁹Sest ma näen teda kaljude tipust ja vaatan küngastelt: ennäe rahvast, kes elab eraldi ega arva ennast paganate hulka.

⁹Tenei hoki ahau kei te tihi o nga kamaka e titiro atu ana ki a ia, e kite atu ana i a ia i runga i nga pukepuke: nana, he iwi noho ko ia anake, e kore ano hoki e taua i roto i nga tauiwi.

¹⁰Kes loendab Jaakobi põrmu ja kes arvab kokku Iisraeli tolmukübemed? Mu hing surgu õiglaste surma ja mu lõpp olgu nagu temal!'

¹⁰Ma wai e tatau te puehu o Hakopa, e titiro ranei te maha o te whakawha o Iharaira? Hei te mate o te hunga tika he matenga moku, kia rite hoki toku whakamutunga ki tona!

¹¹Siis Baalak ütles Bileamile: 'Mis sa mulle tegid? Ma tõin sind oma vaenlasi needma, ja vaata, sa oled neid hoopis õnnistanud!'

¹¹Na ka mea a Paraka, ki a Paraama, He aha tau e mea nei ki ahau? i tikina atu koe e ahau hei kanga i oku hoariri, na, kua manaakitia rawatia ratou e koe.

¹²Aga tema vastas ja ütles: 'Kas ma ei peaks ustavalt rääkima seda, mis Issand mu suhu paneb?'

¹²Na ka whakautua e ia, ka mea, Kaua ranei ahau e mahara ki te whakapuaki i te kupu e homai e Ihowa ki toku waha?

¹³Siis Baalak ütles temale: 'Tule nüüd koos minuga teise paika, kust sa näed seda rahvast. Sa näed küll ainult ta äärt, sa ei näe teda kogu ulatuses, aga nea ta mulle sealt!'

¹³¶ Na ka mea a Paraka ki a ia, Tena, haere mai taua ki tetahi wahi ke atu, e kite ai koe i a ratou: ko to ratou pito tau e kite ai; e kore hoki koe e kite i a ratou katoa: a hei reira puaki ai i a koe taku kanga mo ratou.

¹⁴Ja ta võttis tema kaasa valvurite väljakule, Pisgaa mäetippu, ehitas seitse altarit ning ohverdas igal altaril härjavärsi ja jäära.

¹⁴Na ka kawea ia e ia ki te mara o Topimi, ki te tihi o Pihika, a hanga ana e ia e whitu nga aata, whakaekea atu ana hoki e ia he puru, he hipi, ki tenei aata, ki tenei aata.

¹⁵Siis Bileam ütles Baalakile: 'Jää siia oma põletusohvri juurde, mina lähen sinna kohtamisele!'

¹⁵Na ka mea ia ki a Paraka, E tu ki konei ki te taha o tau tahunga tinana, ka whakatau ahau ki ko, ki a Ihowa.

¹⁶Ja Issand tuli Bileamile vastu, pani temale sõnad suhu ja ütles: 'Mine tagasi Baalaki juurde ja räägi nõnda!'

¹⁶Na ka tupono a Ihowa ki a Paraama, ka homai e ia he kupu ki tona waha, ka mea, Hoki atu ki a Paraka, kia penei hoki tau ki atu.

¹⁷Siis ta tuli tema juurde, ja vaata, ta seisis oma põletusohvri juures ja koos temaga Moabi vürstid. Ja Baalak küsis temalt: 'Mis Issand rääkis?'

¹⁷A ka haere atu ia ki a ia, na, e tu ana ia e te taha o tanga tahunga tinana, ratou ko nga rangatira o Moapa. A ka mea a Paraka ki a ia, I pehea mai te kupu a Ihowa?

¹⁸Siis ta hakkas rääkima ja ütles: 'Tõuse, Baalak, ja kuule, pane mind tähele, Sippori poeg!

¹⁸Na ka ara tana ki pepeha, ka mea, Whakatika, e Paraka, whakarongo mai; kia whai taringa mai ki ahau, e te tama a Tiporo:

¹⁹Jumal ei ole inimene, et ta valetaks, inimlaps, et ta kahetseks. Kas tema ütleb, aga ei tee, või räägib, aga ei vii täide?

¹⁹Ehara te Atua i te tangata e teka ai; i te tama ranei a te tangata e puta ke ai ona whakaaro. Tera ranei ia e korero, a kore ake e mahi? e puaki ranei tana kupu, a kahore e mana?

²⁰Vaata, mind on kästud õnnistada. Tema on õnnistanud, mina ei saa seda tagasi võtta.

²⁰Nana, kua riro mai i ahau te kupu manaaki; kua oti hoki i a ia te kupu manaaki; a e kore e taea e ahau te whakaputa ke.

²¹Ei märgata häda Jaakobis ega nähta õnnetust Iisraelis. Issand, ta Jumal, on temaga ja rõõmuhääl kuningast tema keskel.

²¹Kahore i tirohia e ia he kino i a Hakopa, kahore ano hoki i kitea he tutu i a Iharaira: kei a ia a Ihowa, tona Atua, kei roto hoki i a ratou te hamama a te kingi.

²²Jumal, kes tõi nad Egiptusest, on neile otsekui sarved metshärjale.

²²Na Ihowa ratou i whakaputa mai i Ihipa; kei te te unikanga tona kaha.

²³Sellepärast ei ole lausumist Jaakobi vastu ega loitsimist Iisraeli vastu. Küll öeldakse Jaakobist ja Iisraelist: Vaata, mis Jumal on teinud!

²³He pono kahore he makutu mo Hakopa, kahore ano hoki he whaiwhaia mo Iharaira: hei tenei wa ano ka korerotia a Hakopa, ae ra, a Iharaira, ano te mahi a te Atua!

²⁴Vaata, rahvas tõuseb nagu emalõvi, ajab ennast püsti nagu lõvi. Ei ta heida maha enne, kui saak on söödud ja tapetute veri on joodud.'

²⁴Nana, ka whakatika te iwi ano he raiona katua, ka ara ake ano hoki ano he raiona: e kore e takoto, kia kainga ra ano te tupapaku, kia inumia hoki nga toto o te parekura.

²⁵Aga Baalak ütles Bileamile: 'Kui sa teda ei nea, siis ära teda ometi õnnista!'

²⁵Na ka mea a Paraka ki a Paraama, Kaua rawa e kanga i a ratou, kaua rawa ranei e manaaki i a ratou.

²⁶Bileam aga vastas ja ütles Baalakile: 'Eks ma ole sulle rääkinud ja öelnud: Ma pean tegema kõike, mida Issand käsib.'

²⁶Na ka whakautua e Paraama, ka mea ki a Paraka, Kahore ianei ahau i korero ki a koe, i mea, Ko nga mea katoa e korero mai ai a Ihowa, ko tena taku e mea ai?

²⁷Siis Baalak ütles Bileamile: 'Tule nüüd, ma võtan sind kaasa teise paika. Vahest on see õige Jumala silmis, et sa nead rahva mulle sealt!'

²⁷Na ka mea a Paraka ki a Paraama, Tena, me kawe koe e ahau ki tetahi atu wahi; tera pea e pai te Atua kia whakapuakina e koe i reira taku kanga mo ratou.

²⁸Ja Baalak võttis Bileami enesega kaasa mäetippu, mis kerkib üle kõrbepinna.

²⁸Katahi ka kawea a Paraama e Paraka ki te tihi o Peoro, e titiro iho ana ki te koraha.

²⁹Siis Bileam ütles Baalakile: 'Ehita mulle siia seitse altarit ja muretse mulle siia seitse härjavärssi ja seitse jäära!'

²⁹A ka mea a Paraama ki a Paraka, hanga he aata maku ki konei kia whitu, kia rite hoki maku ki konei he puru kia whitu, he hipi toa kia whitu.

³⁰Ja Baalak tegi, nagu Bileam ütles, ja ta ohverdas igal altaril härjavärsi ja jäära.

³⁰A rite tonu ta Paraka i mea ai ki nga mea i korerotia e Paraama, a whakaekea ana e ia he puru, he hipi, ki runga ki tenei aata, ki tenei aata.