¹Taaveti palve. Kuule, Issand, mu õiget asja, pane tähele mu härrast hüüdmist, võta kuulda mu palvet, mis pole petiste huulte oma!

¹¶ He inoi na Rawiri. Whakarongo ki te tika, e Ihowa, tahuri mai ki taku karanga, kia titaha mai tou taringa ki taku inoi, ara ki ta te ngutu tinihangakore.

²Sinu palge eest tulgu mulle õiglane otsus, sinu silmad näevad, mis on õige!

²Kia puta mai te whakaritenga o taku whakawa i tou aroaro; tirohia mai e ou kanohi te mea rite.

³Kui sa katsud läbi mu südame, tuled öösel mind vaatama ja uurid mind - siis sa ei leia midagi. Kui ma mõtlesin kurja, siis ei pääsenud see üle mu huulte.

³Kua whakamatauria e koe toku ngakau; kua tirotirohia iho ahau e koe i te po; kua whakamatau koe i ahau, a kahore he mea i kitea e koe; e mea ana ahau kia kaua e hara toku mangai.

⁴Inimlikes tegudes olen ma sinu huulte sõnade tõttu hoidunud üleannetuist teeradadest.

⁴Ko nga mahi ia a te tangata, ko nga kupu a tou mangai taku mea hei pa mai i ahau i nga ara o te kaiwhakangaro.

⁵Mu sammud hoidsid kinni su jälgedest, mu jalad ei kõikunud.

⁵I whakaukia oku hikoinga ki au ara, kihai i paheke oku waewae.

⁶Ma hüüan sinu poole, sest sina, Jumal, vastad mulle; pööra oma kõrv mu poole, kuule mu kõnet!

⁶Kua karanga nei ahau ki a koe, no te mea ka whakahoki kupu mai koe, e te Atua, ki ahau: whakatitahatia mai tou taringa ki ahau, whakarongo ki taku kupu.

⁷Osuta imeliselt oma heldust, sa nende päästja, kes otsivad su juures pelgupaika su paremale käele vastupanijate eest!

⁷Whakaaturia tou aroha whakamiharo, ko koe hoki, ko tou matau, te kaiwhakaora mo te hunga e whakawhirinaki ana ki a koe, i te hunga e whakatika mai ana.

⁸Hoia mind nagu silmatera; oma tiibade varju alla peida mind

⁸¶ Tiakina ahau, ano ko te whatu o te kanohi, huna ahau ki raro i te taumarumarutanga o ou pakau,

⁹õelate eest, kes mind rõhuvad, mu verivaenlaste eest, kes mind piiravad!

⁹I te hunga kino e tukino nei i ahau, i oku hoariri whakamate e karapoti nei i ahau.

¹⁰Nad on sulgenud oma rasvunud südame, oma suuga nad räägivad ülbesti.

¹⁰E kopakia ana ratou e o ratou ngako: e korero whakapehapeha ana o ratou mangai.

¹¹Nad on meie kannul; nüüd nad ümbritsevad mind. Oma silmad nad sihivad sellele, kuidas mind maha panna.

¹¹Tenei o matou hikoinga te karapotia nei e ratou: matatau tonu iho o ratou kanohi ki te tuku iho i a matou ki te whenua.

¹²Nad on nagu lõvi, kellel on himu murda, ja nagu noor lõvi, kes peidus varitseb.

¹²Kei te raiona e hiahia ana ki te hopu kai te rite, kei te kuao raiona e piri ana i nga wahi ngaro.

¹³Tõuse, Issand, astu tema vastu, suru ta maha; päästa mu hing õela käest oma mõõgaga,

¹³E ara, e Ihowa, haukotia tona aroaro, turakina ia ki raro; whakaorangia toku wairua ki tau hoari i te tangata kino;

¹⁴meeste käest oma käega, oh Issand, meeste käest, kes on maailmast, kelle osa on siin elus, kelle kõhu sa täidad oma varaga, kelle pojad saavad rohkesti ja kes panevad ülejäägi hoiule oma lastele!

¹⁴I nga tangata, ma tou ringa, e Ihowa, i nga tangata o te ao: kei tenei ora nei to ratou wahi, a e whakakiia ana o ratou kopu e koe ki tau taonga. E kiki ana ratou i te tamariki, whakarerea iho nga toenga o a ratou taonga ki a ratou kohungahunga.

¹⁵Mina saan näha su palet õiguses, saan täis su palge paistusest, kui ma ärkan.

¹⁵Ko ahau, e kite ahau i tou mata i runga i te tika, a ka tatu toku ngakau, ina oho ake ahau, kia kite i tou ahua.