¹Taaveti laul, kui ta oma poja Absalomi eest põgenes:

¹¶ He himene na Rawiri, i tona omanga atu i tana tama i a Apoharama. E Ihowa, ano te tini o oku hoariri, he tokomaha te hunga e whakatika mai ana ki ahau.

²Issand, kui palju on mul vaenlasi, palju on neid, kes tõusevad mu vastu.

²He tokomaha te mea ana ki toku wairua, hore rawa he whakaoranga mona i te Atua. (Hera.

³Paljud ütlevad mu hingele: 'Ei ole temal päästet Jumalas!' Sela.

³Ko koe ia, e Ihowa, hei whakangungu rakau moku, hei kororia moku, hei kaiwhakaara i toku matenga.

⁴Aga sina, Issand, oled kilbiks mu ees, minu au, sa tõstad mu pea üles.

⁴¶ I karanga toku reo ki a Ihowa: a whakahoki kupu mai ana ia ki ahau i tona maunga tapu. (Hera.

⁵Oma häälega ma hüüan Issanda poole ja ta vastab minule oma pühalt mäelt. Sela.

⁵I takoto ahau, i moe; i ara ake ano; na Ihowa hoki ahau i whakamau ake.

⁶Ma heitsin maha ja uinusin; ma ärkasin unest, sest Issand toetab mind.

⁶E kore ahau e mataku i nga mano tini o te iwi, kua whakatika mai nei ki ahau karopoti noa.

⁷Ei ma karda rahva musttuhandeid, kes igalt poolt on endid seadnud minu vastu.

⁷Whakatika, e Ihowa; whakaorangia ahau, e toku Atua: nau hoki i patu te kauae o oku hoariri katoa; mangungu noa i a koe nga niho o te hunga kino.

⁸Tõuse, Issand, päästa mind, mu Jumal! Sest kõiki mu vaenlasi oled sa löönud vastu lõugu, sa oled murdnud õelate hambad.

⁸Na Ihowa te whakaoranga: kei runga i tau iwi tau manaaki. (Hera.

⁹Issanda käes on pääste. Su rahvale tulgu sinu õnnistus! Sela.