1Laulujuhatajale: Korahi laste õpetuslaul.
1¶ Ki te tino kaiwhakatangi, ma nga tama a Koraha. He Makiri. E te Atua, kua rongo o matou taringa, kua korerotia ki a matou e o matou matua, nga mahi i mahia e koe i o ratou ra, i nga ra o mua.
2Jumal, me oleme oma kõrvaga kuulnud, meie isad on meile jutustanud: suure teo oled sa teinud nende päevil, muistsel ajal.
2Nau nga tauiwi i pana ki tou ringa, nau ratou i whakato: nau nga iwi i whiu, a whakamararatia ana ratou.
3Sina ajasid paganarahvad ära oma käega, aga nemad sa istutasid asemele; sa purustasid rahvaste hõimud ja kihutasid nad minema.
3Ehara hoki i te mea, na ta ratou hoari i whiwhi ai ratou ki te whenua, ehara to ratou takakau i te mea i ora ai ratou: engari na tou matau, na tou takakau hoki, na te marama ano o tou mata, he pai hoki nou ki a ratou.
4Sest mitte oma mõõgaga ei omandanud nad maad ja nende käsivars ei aidanud neid, vaid see oli sinu parem käsi, sinu käsivars ja sinu palge valgus, sest sul oli neist hea meel.
4E te Atua, ko koe toku Kingi: whakahaua he whakaora mo Hakapa.
5Sina, mu Jumal ja mu kuningas, käsuta võit Jaakobile!
5Mau ka turaki ai matou i o matou hoariri; ma tou ingoa ka takahia ai e matou te hunga e whakatika ana ki a matou.
6Sinuga me paiskame maha oma rõhujad; sinu nimel tallame puruks oma vastased.
6E kore hoki ahau e whakawhirinaki ki taku kopere: e kore ano taku hoari e whakaora i ahau.
7Sest ma ei looda oma ammu peale ja mu mõõk ei too mulle võitu;
7Nau hoki matou i ora ai i o matou hoariri: nau ano i whakama ai te hunga i kino ki a matou.
8vaid sina oled andnud meile võidu meie rõhujate üle ning oled saatnud häbisse meie vihamehed.
8Ko te Atua ta matou e whakamanamana ai i te roa o te ra: ka whakamoemiti ano matou ki tou ingoa ake ake. (Hera.
9Kogu päeva me kiidame Jumalat ning tahame su nime tänada igavesti. Sela.
9¶ Otira kua panga nei matou e koe, kua meinga kia whakama: kahore hoki koe kia haere tahi me a matou taua.
10Ometi sa tõukasid ära ning häbistasid meid ega lähe välja meie sõjaväega.
10Kua meinga matou kia hoki whakamuri mai i te hoariri; kei te pahua ano i etahi ma ratou te hunga e kino ana ki a matou.
11Sa paned meid taganema vaenlase eest ja meie vihamehed rüüstavad meid.
11Kua hoatu matou e koe, ano he hipi e kainga ana: kua marara ki roto ki nga tauiwi.
12Sina annad meid nende kätte söödaks nagu lambaid ja pillutad meid paganarahvaste sekka.
12E hokona ana e koe tau iwi, a hore he utu: kahore hoki koe e whiwhi rawa i te utu mo ratou.
13Sa müüd oma rahva tühise hinna eest ega ole sul kasu nende müügihinnast.
13E meinga ana matou e koe hei tawainga ma o matou hoa kainga; hei whakahaweatanga, hei whakakatanga mai ma te hunga i tetahi taha, i tetahi taha o matou.
14Sina paned meid teotuseks meie naabritele, irvitamiseks ja pilkamiseks meie ümbruskonnale.
14E meinga ana matou e koe hei whakatauki ma nga tauiwi; hei rurutanga matenga ma nga iwi.
15Sa teed meid mõistusõnaks paganate suus ja põhjuseks vangutada pead rahvaste seas.
15Kei mua tonu i ahau toku whakama; kua taupokina ahau e te pawera o toku mata;
16Iga päev on mu teotus mu ees, ja mu palge häbi katab mind
16I te reo o te kaitawai, o te kaikohukohu; i te hoariri, i te kairapu utu.
17teotajate ja pilkajate sõnade pärast, vaenlaste ja kättemaksuhimuliste pärast.
17¶ Kua pa katoa tenei ki a matou; heoi kahore matou i wareware ki a koe, kihai ano i teka ki tau kawenata.
18See kõik on tulnud meie peale, ehkki me ei ole sind unustanud ega sinu lepingut rikkunud.
18Kahore to matou ngakau i tahuri whakamuri; kihai ano o matou hikoinga i peka ke i tau ara;
19Meie süda ei ole sinust loobunud ega meie sammud kõrvale kaldunud sinu teerajalt,
19I maru ai matou i a koe i te wahi o nga tarakona; a taupoki rawa ki te atarangi o te mate.
20et sa meid nii oled maha rõhunud ðaakalite asupaigas ning oled meid katnud surmavarjuga.
20Mehemea kua wareware matou ki te ingoa o to matou Atua, kua totoro ranei o matou ringa ki te atua ke;
21Kui me oleksime unustanud oma Jumala nime ning laotanud oma käed võõra jumala poole,
21E kore ranei tenei e ata tirohia e te Atua? E matau ana hoki ia ki nga mea ngaro o te ngakau.
22eks Jumal oleks märganud seda? Sest tema tunneb ju südame saladusi.
22Mou nei hoki matou i patua ai i te ra roa nei: kiia iho matou he hipi e patua ana.
23Ei, sinu pärast tapetakse meid kogu päev, meid arvatakse tapalambaiks.
23E ara, he aha koe ka moe ai, e te Ariki? Whakatika, kaua matou e panga tonutia.
24Virgu, Issand! Miks sa magad? Ärka üles, ära tõuka meid ära jäädavalt!
24He aha koe ka huna ai i tou mata? ka wareware ai ki to matou mamae, ki to matou tukinotanga?
25Miks sa peidad oma palge ja unustad meie viletsuse ja meie häda?
25Kua piko nei hoki to matou wairua ki raro ki te puehu; piri rawa to matou kopu ki te whenua.
26Meie hing on painutatud põrmu, meie ihu on kinni maa küljes.
26E ara, hei awhina i a matou; kia mahara ki tou aroha, a hokona matou.
27Tõuse meile appi ja lunasta meid oma helduse pärast!