¹Laulujuhatajale: kurval viisil laulda; Taaveti õpetuslaul.

¹¶ Ki te tino kaiwhakatangi. Maharata. He Makiri, na Rawiri. Kua ki te wairangi i roto i tona ngakau, Kahore he Atua. Kua pirau ratou, he kino whakahouhou ta ratou mahi; kahore tetahi e mahi ana i te pai.

²Meeletu ütleb oma südames: 'Jumalat ei ole!' Nad talitavad riivatult ja jõledasti, ei ole kedagi, kes head teeb.

²I titiro iho te Atua i te rangi ki nga tama a te tangata, kia kite me kahore tetahi e mahara ana, e rapu ana i te Atua.

³Jumal vaatab taevast inimlaste peale, et näha, kas on mõistlikku, kedagi, kes otsib Jumalat.

³Kua hoki ki muri ratou katoa, kua pirau tahi: kahore tetahi e mahi ana i te pai, kahore kia kotahi.

⁴Kõik nad on taganenud, üheskoos on nad läinud raisku; ei ole kedagi, kes head teeb, mitte ühtainustki.

⁴E kore ranei e mohio nga kaimahi i te kino? e kai nei i toku iwi, me te mea e kai taro ana; a kahore e karanga ki te Atua.

⁵Kas seda siis ei mõista need, kes teevad nurjatust, kes söövad mu rahvast, nagu süüakse leiba? Jumala poole nad ei hüüa.

⁵Wehi noa iho ratou i reira, i te wahi kahore he wehi, no te mea kua titaria e te Atua nga wheua o te tangata i whakapaea ai koe: kua whakama ratou i a koe; no te mea kua whakahaweatia ratou e te Atua

⁶Seal valdab neid hirm, kus ei ole hirmu põhjust, sest Jumal pillab laiali selle luud, kes seab leeri sinu vastu. Sa saadad nad häbisse, sest Jumal on nad hüljanud.

⁶Aue, me i puta mai te whakaoranga o Iharaira i Hiona! Kia whakahokia mai e te Atua tana iwi i te whakarau, ka whakamanamana a Hakopa, ka hari a Iharaira.

⁷Oh, et Iisraelile tuleks pääste Siionist! Kui Jumal oma rahva vangipõlve pöörab, siis hakkab Jaakob ilutsema, Iisrael saab rõõmsaks.