¹Laulujuhatajale: viisil 'Ära hävita!'; Taaveti mõistulaul ajast, kui ta põgenes Sauli eest koopasse.

¹¶ Ki te tino kaiwhakatangi. Aratakiti. He Mikitama. Na Rawiri, i tona rerenga i a Haora i a ia nei i roto i te ana. Tohungia ahau, e te Atua, tohungia ahau, e whakawhirinaki ana hoki toku wairua ki a koe: ae, ka piri ahau ki raro ki te taumarumarut anga o ou pakau, kia pahemo ra ano enei mate.

²Ole mulle armuline, Jumal; ole mulle armuline, sest sinu juures otsib mu hing pelgupaika ja ma kipun su tiibade varju, kuni õnnetus möödub!

²Ka karanga ahau ki te Atua, ki te Runga Rawa, ki te Atua e oti ai aku mea katoa.

³Ma hüüan Jumala, Kõigekõrgema poole, Jumala poole, kes juhib mu asja.

³Ka unga mai e ia he kaiwhakaora moku i te rangi, ina tawai te tangata e mea ana kia horomia ahau; (Hera.) ka unga mai e te Atua tana mahi tohu me tona pono.

⁴Küll ta läkitab abi taevast ja päästab mu; ta annab laimatavaks selle, kes tahtis mind rünnata. Sela. Küll Jumal läkitab oma helduse ja ustavuse.

⁴Kei waenganui toku wairua i nga raiona: e takoto ana ahau i waenganui i te hunga e kaia ana e te ahi; i nga tama hoki a te tangata, he tao nei o ratou niho, he pere, he hoari koi ano o ratou arero.

⁵Ma leban otsekui lõvide keskel, inimlaste seas, kelle hambad on piigid ja nooled ja kelle keel on terav mõõk.

⁵Kia whakanuia koe, e te Atua, ki runga ake i nga rangi: hei runga atu i te whenua katoa tou kororia.

⁶Ülenda, Jumal, üle taevaste, üle kogu maailma oma auhiilgus!

⁶Kua whakatakotoria e ratou he kupenga mo oku takahanga, kua piko toku wairua: kua keria e ratou he poka ki toku aroaro, a taka iho ko ratou ano ki roto. (Hera.

⁷Võrgu on nad seadnud mu sammudele, mu hinge nad painutasid alla, nad kaevasid mu ette augu, aga nad ise kukkusid sinna sisse. Sela.

⁷¶ Pamau tonu toku ngakau, e te Atua, pumau tonu toku ngakau: ka waiata ahau, ae, ka himene ahau.

⁸Kindel on mu süda, oh Jumal! Mu süda on kindel. Ma tahan laulda ja mängida.

⁸E ara, e toku kororia; e ara, e te hatere, e te hapa: ka ara wawe ano ahau.

⁹Ärka üles, mu au; ärka, naabel, ärka, kannel, ma äratan üles koidu!

⁹Ka whakamoemiti ahau ki a koe, e te Ariki, i waenganui i nga iwi; ka himene ki a koe i waenganui i nga tauiwi.

¹⁰Ma tahan sind tänada rahvaste seas, Issand. Ma tahan lauldes mängida rahvahõimude keskel.

¹⁰He nui hoki tau mahi tohu, a tutuki noa ki nga rangi, me tou pono a tutuki noa ki nga kapua.

¹¹Sest suur on sinu heldus kuni taevani ja su tõde kuni ülemate pilvedeni.

¹¹Kia whakanuia koe, e te Atua, ki runga i nga rangi: hei runga i te whenua katoa tou kororia.

¹²Ülenda, Jumal, üle taevaste, üle kogu maailma oma auhiilgus!