¹Issand, sinu juures otsin ma pelgupaika, ära lase mind iialgi jääda häbisse!

¹¶ Ko koe taku e whakawhirinaki ai, e Ihowa: kei whakama ahau ake ake.

²Oma õiglusega tõmba mind välja kitsikusest ja vabasta mind; pööra oma kõrv mu poole ja päästa mind!

²Whakaorangia ahau, i runga i tou tika, kia mawhiti ano ahau: tahuri mai tou taringa ki ahau, whakaorangia hoki ahau.

³Ole mulle kaitsjaks kaljuks, kuhu ma aina saan minna! Sina oled käskinud mind päästa, sest sina oled mu kalju ja mu mäelinnus.

³Kia ai koe hei teko e noho ai ahau, hei hokihokinga tonutanga atu moku: kua kiia iho ahau e koe kia whakaorangia: ko koe nei hoki toku kohatu, toku pourewa.

⁴Mu Jumal, vabasta mind õela käest ning ülekohtuse ja vägivaldse pihust!

⁴Whakaorangia ahau, e toku Atua, i te ringa o te tangata kino, i te ringa o te whanoke, o te nanakia.

⁵Sest sina oled mu ootus, Issand Jumal. Sa oled mu kindel lootus mu noorpõlvest.

⁵Ko koe nei hoki, e te Ariki, e Ihowa, taku e tumanako atu nei, taku e whakawhirinaki nei no toku tamarikitanga ake ano.

⁶Sinule ma olen toetunud sündimisest, sa oled kandnud mu eest hoolt emaihust alates, sinule kõlab aina mu kiitus.

⁶Nau ahau i tautoko ake no te kopu mai ano; nau ahau i tango mai i roto i nga whekau o toku whaea; ko koe taku e whakamoemiti tonu ai.

⁷Ma olen saanud paljudele imeasjaks, kuid sina oled mulle tugevaks varjupaigaks.

⁷He miharotanga ahau na te tini; ko koe ia toku piringa kaha.

⁸Minu suu on täis sinu kiitust ja su ülevust kogu päeva.

⁸Kia ki toku mangai i te whakamoemiti ki a koe, i tou honore i te roa o te ra.

⁹Ära heida mind ära mu vanas eas, ära hülga mind, kui mu ramm lõpeb!

⁹Kaua ahau e panga a te wa o te koroheketanga, kaua ahau e whakarerea ina hemo toku kaha.

¹⁰Sest mu vaenlased räägivad mu vastu, ja kes varitsevad mu hinge, peavad üheskoos nõu

¹⁰E korerotia ana hoki ahau e oku hoariri, a e runanga tahi ana te hunga e whanga ana ki toku wairua.

¹¹ning ütlevad: 'Jumal on tema hüljanud, jälitage teda ning võtke ta kinni, sest ei ole, kes ta ära kisuks meie käest!'

¹¹E mea ana, Kua whakarerea ia e te Atua: whaia, hopukia; kahore hoki tetahi hei whakaora.

¹²Oh Jumal, ära ole minust kaugel, mu Jumal, tõtta mulle appi!

¹²E te Atua, kei matara atu koe i ahau: e toku Atua, hohoro ki te awhina i ahau.

¹³Jäägu häbisse ja hukkugu minu hinge vastased; olgu häbistusse ja teotusse mähitud need, kes otsivad minu õnnetust!

¹³Kia whakama, kia pau nga hoariri o toku wairua: kia hipokina ki te tawai, ki te whakama, te hunga e rapu ana i te he moku.

¹⁴Aga mina ootan alati ja suurendan kogu su kiidetavust.

¹⁴¶ Ko ahau ia, ka tumanako tonu: ka hono tonu ano te whakamoemiti ki a koe.

¹⁵Mu suu peab jutustama sinu õiglusest ja su päästetegudest kogu päeva, sest ma ei tea nende arvu.

¹⁵Ma toku mangai e whakakite tou tika, tau whakaoranga i te roa o te ra; kahore hoki ahau e mohio e hia ranei.

¹⁶Ma tulen Issanda Jumala vägitegudega, ma tunnistan üksnes sinu õiglust.

¹⁶Ka haere ahau i runga i te kaha o te Ariki, o Ihowa, ka whakahuatia e ahau tou tika, tou anake.

¹⁷Jumal, sa oled mind õpetanud mu noorest east, ja sestsaadik ma kuulutan sinu imesid.

¹⁷E te Atua, he mea whakaako ahau nau, no toku tamarikitanga ake; a he whakapuaki taku i au mahi whakamiharo a mohoa noa nei.

¹⁸Ära siis jäta mind maha, Jumal, kui ma lähen vanaks ja halliks, kuni ma kuulutan sinu käsivart praegusele põlvele ja su vägevust kõigile järeltulijaile!

¹⁸Na kaua ahau e whakarerea, e te Atua, a koroheke noa, hina noa ahau, kia whakakitea ra ano e ahau tou kaha ki tenei whakatupuranga, tou nui ki nga tangata katoa e puta mai a mua.

¹⁹Sest su õiglus ulatub kõrgele, oh Jumal, kes oled suuri asju teinud. Jumal, kes on nagu sina?

¹⁹Kei runga rawa ano tou tika, e te Atua, he nui nei hoki au mahi: e te Atua, ko wai te rite ki a koe?

²⁰Sina, kes mind oled lasknud näha palju kitsikusi ja õnnetusi, teed mind jälle elavaks ja tõmbad mind jälle üles maa sügavustest.

²⁰He nui, he kino nga pouritanga ngakau i whakakitea mai e koe ki a matou; tera ano koe ka whakahauora i a matou, ka whakahoki ake ano i a matou i nga wahi hohonu o te whenua.

²¹Kasvata mu suurust ja pöördu jälle mind trööstima!

²¹Whakaraneatia e koe toku nui, a tahuri mai ano ka whakamarie i ahau.

²²Ma tahan sind tänada ka naablimänguga sinu ustavuse eest, mu Jumal! Ma tahan sulle lauldes mängida kannelt, sa Iisraeli Püha!

²²Ka whakamoemiti ahau ki a koe i runga i te hatere, ara ki tou pono, e toku Atua: ka himene ahau ki a koe i runga i te hapa, e te Mea Tapu o Iharaira.

²³Mu huuled hõiskavad, kui ma sulle lauldes mängin, samuti mu hing, mille sa oled lunastanud.

²³Ka tino hari oku ngutu ua himene ahau ki a koe: me toku wairua ano i hokona nei e koe.

²⁴Minu keelgi kõneleb kogu päeva sinu õiglusest, sest juba häbenesid ja kohmetusid, kes otsisid mu õnnetust.

²⁴Ka korerotia hoki e toku arero tou tika i te roa o te ra: kua whakama nei hoki, kua numinumi kau te hunga i rapu i te he moku.