1Laulujuhatajale: viisil 'Liiliad'; Aasafi tunnistus ja laul.
1¶ Ki te tino kaiwhakatangi. Hohanimi Erutu. He himene na Ahapa. Tahuri mai tou taringa, e te Hepara o Iharaira, e arahi nei i a Hohepa ano he kahui hipi; whiti mai koe e noho mai na i waenganui i nga kerupima;
2Sina, Iisraeli karjane, võta kuulda! Kes Joosepit juhid nagu lambaid, kes istud keerubite peal, hakka kiirgama!
2Whakaohoohokia tou kaha i te aroaro o Eparaima, o Pineamine, o Manahi: a haere mai ki te whakaora i a matou.
3Ärata oma vägevus Efraimi, Benjamini ja Manasse ees ning tule meid päästma!
3Whakahokia ake matou, e te Atua: kia marama mai tou mata, a ka ora matou.
4Jumal, uuenda meie olukord ja lase paista oma pale, siis oleme päästetud!
4E Ihowa, e te Atua o nga mano, kia pehea ake te roa o tou riri ki te inoi a tau iwi?
5Issand, vägede Jumal, kui kaua sa lased suitseda oma viha oma rahva palvest hoolimata?
5Kua whangaia mai e koe he roimata hei taro ma ratou, he nui hoki te mehua roimata kua homai nei e koe kia inumia e ratou.
6Sa oled neid söötnud nutuleivaga ja jootnud rohke silmaveega.
6Kua meinga matou e koe hei totohetanga ma o matou hoa, a e kataina ana matou e o matou hoariri.
7Sa oled meid pannud riiuasjaks meie naabritele ja meie vaenlased irvitavad meie üle.
7Whakahokia ake matou, e te Atua o nga mano; kia marama mai tou mata, a ka ora matou.
8Vägede Jumal, uuenda meie olukord ja lase paista oma pale, siis oleme päästetud!
8¶ I maua mai e koe he waina i Ihipa: ka oti i a koe nga tauiwi te panga, na whakatokia iho e koe.
9Sina tõid viinapuu Egiptusest; sina ajasid ära rahvad ja istutasid selle nende asemele.
9I whakapaia e koe he tunga mona, na, ka hou ona pakiaka, a ka kapi te whenua.
10Sa tasandasid temale koha, ja ta ajas laiali oma juured ning täitis maa.
10Taumarumaru ana tona ata ki runga ki nga pukepuke; ko ona manga rite tonu ki nga hita a te Atua.
11Tema varjuga kattusid mäed, tema okstega Jumala seedrid.
11I tautotoro atu ona manga ki te moana, ona rara ki te awa.
12Tema väädid ulatusid mereni ja ta võsud Frati jõeni.
12He aha i pakaruhia ai e koe ona taiepa ki raro, kia kowhakiwhakia ai ia e nga tangata katoa e tika ana i te ara?
13Miks oled kiskunud maha tema müürid, nõnda et kõik teekäijad tema küljest nopivad?
13Mongamonga noa i te poaka toa o te ngahere, e kainga ana e te kirehe mohoao o te parae.
14Metssiga tuustib teda ja loomad väljal on ta paljaks söönud.
14Tahuri mai ano, e te Atua o nga mano, e inoi atu nei matou: titiro iho i te rangi, kia kite mai koe, ka toro mai i tenei waina.
15Vägede Jumal, pöördu ometi, vaata taevast ja näe ning tule katsuma seda viinapuud
15I te rakau i whakatokia e tou matau, i te manga hoki i meinga e koe kia pakari mau.
16ja istikut, mille su parem käsi on istutanud, võsu, mille sa enesele oled tugevaks kasvatanud!
16Kua pau i te ahi, kua tuaina ki raro: ngaro iho ratou i te riri o tou mata.
17See on tulega ära põletatud, see on maha lõigatud; nad on su palge sõitlusest hukkunud.
17Waiho tou ringa i runga i te tangata o tou matau, i te tama a te tangata i whakakahangia e koe mau.
18Sinu käsi olgu su parema käe mehe, inimesepoja üle, kelle sa enesele oled tugevaks kasvatanud!
18Penei e kore matou e hoki atu i a koe: whakahauorangia matou, a ka karanga matou ki tou ingoa.
19Siis me ei tagane sinust! Elusta meid, siis me kuulutame sinu nime!
19Whakahokia ake matou, e Ihowa, e te Atua o nga mano; kia marama mai tou mata, a ka ora matou.
20Issand, vägede Jumal, uuenda meie olukord, lase paista oma pale, siis oleme päästetud!