¹Mina, Nebukadnetsar, olin muretu oma kojas ja õnnelik oma palees.

¹Bebukadnezzar kumpipa, mite tengteng, namte leh paute, lei tengtenga tengte kiangah; na kiang uah lemna hihpunin om hen.

²Ma nägin und ja see kohutas mind; mu voodisoleku kujutlused ja peas sündinud nägemused tegid mulle hirmu.

²Tungnungpen Pathianin kei lama a bawl chiamtehnate leh thillamdangte etsak kei adingin hoih leh a kilawm hi.

³Ja ma andsin käsu tuua mu ette kõik Paabeli targad, et need seletaksid mulle unenäo tähenduse.

³A chiamtehnate thupi hina mahmah e: a thillamdangte thilhihthei hina mahmah uh e: a gam khantawn gamahi a, a lalna a khang a khangin a om in.

⁴Siis tulid ennustajad, nõiad, Kaldea teadjad ja tähetargad, ja ma jutustasin neile unenäo, aga nad ei suutnud mulle seletada selle tähendust.

⁴Kei Nebukadnezzar ka in sungah ka khawla, ka inpi sungah ka luna,

⁵Aga viimaks tuli mu ette Taaniel, kelle nimi on Beltsassar minu jumala nime järgi ja kelles on pühade jumalate vaim, ja ma jutustasin talle oma unenäo:

⁵Honlausak mang ka nei a; huan ka lupna tungah ngaihtuahnate leh ka lungtang mengmuhten honhihbuai uhi.

⁶Beltsassar, ennustajate ülem, ma tean, et sinus on pühade jumalate vaim ja et ükski saladus ei tee sulle raskust. Siin on mu unenäo nägemused, mis ma nägin - ütle selle tähendus!

⁶Huaijiakin hilhchetna ka kianga a kithihsak ding un, Babulon mi pil tengteng ka maa pi ding thupiak ka bawlta hi.

⁷Ja need on mu pea nägemused, mis mul voodis olles olid: ma vaatasin, ja ennäe, keset maad oli üks puu ja selle kõrgus oli suur.

⁷Huchiin mitkhialdawitawite, bummite, Kaldaimite leh asisanmite a hongpai ua: huan a ma uah ka mangka genta hi; himahleh a hilhchetna ka kiangah a kitheisak kei uh.

⁸Puu kasvas ja muutus tugevaks, selle kõrgus ulatus taevani ja seda oli näha kogu maa ääreni.

⁸A hihhangin a tawptawpin ka maah, Danialm a min ka pathian min dung juiin, Beltesazar hi ven, amaha pathian siangthoute kha a omna: huchiin a maah mang tuh ka gentaa.

⁹Sellel olid ilusad lehed ja palju vilja ning seal oli toidust kõigile; selle all oli varju loomadele ja selle okstel elasid taeva linnud ning kõik liha toitis ennast sellest.

⁹Aw Beltesazar, mitkhialdawitawite heutup, nang ah, [athian siangthoute kha a oma, thugk bangmahin nang a honhihbuai kei chih ka theih jiakin, ka manga ka muh mengmuhte leh a hilhchetna honhilh in, ka chia,

¹⁰Ma nägin oma pea nägemustes, mis mul voodis olles olid, ja vaata, püha ingel astus taevast alla.

¹⁰Ka lupna tunga ka lutang mengmuhte hichibang ahi: Lei lai ah, ngaiin, sing khat ka mua, huai sandan a thupi mahmah hi.

¹¹Ta hüüdis valjusti ja ütles nõnda: 'Raiuge puu maha ja laasige sellelt oksad, rabage sellelt lehed ja puistake vili laiali, siis põgenevad loomad selle alt ja linnud selle okstelt!

¹¹Huai sing a hongkhanga, a honghata, a sannain van a sun toua, lei tengteng tawp huaiah a kimu hi.

¹²Aga juur jätke maa sisse, raud- ja vaskahelasse aasa rohu peale; seda kastetagu taeva kastega ja koos loomadega olgu tal osa maa rohust.

¹²A nahte a hoih un, a gah pha mahmaha; huaiah tengteng adingin an a om hi: gama sate a nuai lim ah a om ua, vana vasate ahiangahte a teng ua, sa tengteng huaia kipanin a kivak uhi.

¹³Tema inimsüda võetagu ja temale antagu looma süda, ja seitse aega käigu temast üle!

¹³Ka lupna tungah ka lutang mengte ka mu a, ngaiin, van akipanin veng mi siangthou khat a hongpai suk hi.

¹⁴See käsk oleneb inglite otsusest ja see asi pühade sõnast, selleks et elavad tunneksid, et Kõigekõrgem valitseb inimeste kuningriigi üle, annab selle, kellele ta tahab, ja tõstab selle üle kõige alama inimese.'

¹⁴Ngaih takin a kikoua, hichibangin a chi a: Sing tuh phuk inla, ahiangte sat khia inla, a nahte akipan vasate.

¹⁵Selle unenäo nägin mina, kuningas Nebukadnetsar. Ja sina, Beltsassar, ütle, mida see tähendab, sest ükski mu kuningriigi tarkadest ei suuda mulle seletada selle tähendust! Sina aga suudad, sest sinus on pühade jumalate vaim.'

¹⁵A hihhangin leia a zungte kithuahpih pen hawiin, sik leh dal guia henin, gama loupa nou lakah van daituiin kawt henla, a tantuan leia loupa lak sate toh hi hen.

¹⁶Taaniel, kelle nimi oli Beltsassar, kohkus siis hetkeks ja ta mõtted ehmatasid teda. Kuningas rääkis ja ütles: 'Beltsassar, ärgu unenägu ja selle tähendus sind ehmatagu!' Beltsassar kostis ja ütles: 'Mu isand! Unenägu tabagu su vihkajaid ja selle tähendus su vaenlasi!

¹⁶A lungtang mihing akipan khenbin om henlam a kiangah sa lungtang piak hihen; huan hun sagih a tungah bei hen.

¹⁷Puu, mida sa nägid, mis kasvas ja sai tugevaks, mille kõrgus ulatus taevani ja mis oli nähtav kogu maal,

¹⁷Gawtna vengmite thupiak ahi a, mi siangthoute thuphut: huchia Tungnungpenin mite gamah vai a hawma, a utna peuh kiangah huai tungah a dingkhe saka chih mihingten a theihna dingun.

¹⁸millel olid ilusad lehed ja palju vilja ning kus oli toidust kõigile, mille all elasid välja loomad ja mille okstel asusid taeva linnud -

¹⁸Hiai mang kei kumpipa Nebukadnezzarin ka mana: huan, nang, Aw Beltesazar, a hilhchetna genkhia in, ka gama mi pilte tentenin ka kiangah a hilhchetna a honthei sak thei ngal kei ua; himahleh nang na hihthei, nanga pathian siangthoute kha a om jiakin.

¹⁹see oled sina, kuningas, kes oled kasvanud ja saanud tugevaks; sinu suurus on kasvanud ja ulatub taevani ning sinu valitsus ulatub maailma ääreni.

¹⁹Huan Daniel, a min Beltesazar in, sawtlou kal lamdang a sa a, a ngaihtuahnaten amah a patausak uh. Kumpipan a dawnga huan, Beltesazar, mang hiam a hilchetna hiamin nang honpatausak kei hen, a chi a. Beltesazar in a dawng a, Ka TOUPA, mang nang honmudahte lam thu hi henla, a hilhchetna na galte lam thu hi hen.

²⁰Ja et kuningas nägi püha ingli taevast alla astuvat ja ütlevat: 'Raiuge puu maha ja hävitage see, aga jätke juur maa sisse, raud- ja vaskahelasse aasa rohu peale; seda kastetagu taeva kastega ja koos välja loomadega olgu tal osa, kuni seitse aega on temast üle käinud',

²⁰Na sing muh, hong khanga, honghata, a sanna in van a sut touha, hiai a kipan lei tengteng a kimuhna;

²¹selle tähendus, oh kuningas, ja Kõigekõrgema otsus, mis tabab mu isandat kuningat, on see:

²¹a nahte a hoih a, a gah pha mahmah a, huai ah tengteng a ding an a oma; huai nuaiah gama sate a teng ua, ahiangte ah vana vasaten tenna a nei uh:

²²sind aetakse ära inimeste hulgast ja sul on eluase välja loomade juures; sulle antakse rohtu süüa nagu härgadele ja sind kastetakse taeva kastega, ja sinust käib üle seitse aega, kuni sa tunned, et Kõigekõrgem valitseb inimeste kuningriigi üle ja annab selle, kellele tahab.

²²Aw kumpipa, huai hongkhang a, honghat, nangmah na hi a: na thupina lah a khangin, van a sunin, na lalna lah lei tawp pha in ahi ngala.

²³Ja et puu juur kästi alles jätta, tähendab seda: su kuningriik jääb sinule, niipea kui sa mõistad, et taevas valitseb.

²³Vana kipana kumpipan vengmi siangthou hongpai suk a muh a, Sing tuh phuk inla, hihgawpin; himahleh leia a zungte kithuahpih hawiin, sik leh dal guia hen toh, gama loupa nou lak ah; vana daitui in kawt henla, huan a tantuan gama sate kiangah hi hen, a tunga hun sagih a bei matan, chih thu ahih leh;

²⁴Seepärast, oh kuningas, lase enesele meeldida mu nõu: vabasta ennast oma pattudest õigluse läbi, ja oma ülekohtutegudest viletsate peale halastades, et su õnn võiks kesta!'

²⁴Aw kumpipa, hiai a hilhchetna ahi, ka TOUPA kumpipa tunga hongtung, Tungnungpen thupiak ahi a:

²⁵Kõik see tabas kuningas Nebukadnetsarit.

²⁵Mite akipan hawlkhiak in na om dia; gama sate kiang ah na tenna a omta dia; bawngtalte bang a loupa neksak in na om dinga; van daitui in na kawt ding a; na tungah hun sagih a bei ding; mite gamah Tungnungpen in vai a hawma; a ututna kiangah huai tuh a pia chih na theih ma tan.

²⁶Kaheteistkümne kuu pärast, kui ta oli kõndimas Paabeli kuningliku palee katusel,

²⁶Huan sing zungte kithuahpih nuse ding a thu piak a om pen a hihleh; vanten vai hawm petmah uh ahi chih natheih khit chiang in na gam nang a ding in a kip ahi.

²⁷hakkas kuningas rääkima ja ütles: 'Eks see ole see suur Paabel, mille ma oma võimsa jõuga olen ehitanud kuninglikuks valitsuspaigaks ja oma väärikuse auks?'

²⁷Aw kumpipa, huaijiakin ka honthuhilh nanga dingin pomtuak leh tagahte kianga chitna etsaknain na thulimlouhnate tawpsan in; na hamphatna suksaua a om khak zenzen leh chiin.

²⁸Sõna oli alles kuninga suus, kui taevast kostis hääl: 'Sinule, kuningas Nebukadnetsar, öeldakse: Sinult võetakse kuningriik,

²⁸Hiai tengteng kumpipa Nebukadnezzar tungah a hong tung hi.

²⁹sind aetakse ära inimeste juurest ja su asupaik on väljal loomade juures; sulle antakse süüa rohtu nagu härgadele ja sinust käib üle seitse aega, kuni sa mõistad, et Kõigekõrgem valitseb inimeste kuningriigi üle ja annab selle, kellele tahab.'

²⁹Khasawm leh nih beiin Babulona kumpi inpi sungah a vaka.

³⁰Selsamal silmapilgul sai see sõna Nebukadnetsari kohta tõeks ja ta aeti ära inimeste juurest; ta sõi rohtu nagu härjad ja ta ihu kasteti taeva kastega, kuni ta juuksed kasvasid pikaks nagu kotkasuled ja ta küüned olid nagu linnuküünised.

³⁰Kumpipan thu a gena, Hiai Babulon thupi, kumpi tenna mun dinga, ka thilhihtheihna hatnaa, ka lalna thupina dinga ka lam ahi kei maw? a chi a.

³¹'Aga pärast selle aja möödumist, mina, Nebukadnetsar, tõstsin oma silmad taeva poole ja mulle tuli mõistus tagasi; ja ma õnnistasin Kõigekõrgemat, kiitsin ja ülistasin teda, kes elab igavesti, kelle valitsus on igavene valitsus ja kelle kuningriik püsib põlvest põlve.

³¹Kumpipa kam sunga thu a om lai mahmahin, van akipan aw a hongkiaa, Aw kumpipa Nebukadnezzar, na kianga thugen ahi: nang akipan gam a paimangta.

³²Kõiki, kes elavad maa peal, ei tule panna mikski, sest tema talitab, nagu tahab, niihästi taeva väega kui maa elanikega, ega ole seda, kes võiks lüüa tema käe peale ja öelda temale: 'Mis sa teed?'

³²Mite akipanin hawl khiak na hi dinga, huan na tenna gama sate kiangah ahi ding; bawngtalte banga loupa ne dinga bawlin na om dia; na tungah hun sagih a bei ding; Tungnungpenin mite gamah vai a hawma, huan, huai tuh a ututna kiangah a pia chih na theih matan, chiin.

³³Selsamal ajal tuli mu mõistus tagasi, ja mu toredus ja hiilgus tulid tagasi mu kuningriigi auks; mu ametikandjad ja suurnikud otsisid mind, ja mind pandi taas mu kuningriigi üle ja mulle anti veelgi suurem võim.

³³Huai thil tuh a tungtaa: mite a kipana hawlkhiakin a oma; bawngtalte bangin loupa a ne petmaha; a pumpi tuh van daituiin a kawta; a sam mu vanlai multe a hongbata, a chinte vasate chinte a hongbat ma tan.

³⁴Nüüd mina, Nebukadnetsar, kiidan ja ülistan ja austan taeva kuningat, sest kõik tema teod on tõde ja tema teed on õiged! Tema võib alandada neid, kes käivad kõrkuses.'

³⁴Huan nite beiin kei Nebukadnezzarin van lamah ka mitte ka suantou a, huan ka theihtheihnate ka kiangah a hongkik nawna, huchiin Tungnungpen ka pahtawia; amah khantawna om gepa ka phatin ka zahtaka hi: A lalna lah khantawn lalna ahi a, a gam lah a khang akhangin ahi ngala:

³⁵Huan leia tengte tengteng bangmahlou banga ngaih ahi ua: huan van sepaih pawl leh leia tengtengte lakah a deihlam bangin a hih jela: kuamahin a khut a len thei un, a kiangah, Bang dia hih na hia? a chi theikei uh.

³⁶Huai lai mahin ka theihtheihna ka kiangah a hongkika; ka gam thupina, ka lalna leh hoihna ka kiangah lah a hongkika; huan ka midotte leh ka toupaten kei kiang a honzong ua; huchiin ka gamah kiptakin ka dinga, kei dingin thupina lian mahmah behlapin a omta hi.Huchiin kei Nebukadnezzarin van Kumpipa ka phatin ka pahtawiin ka zahtaka; a thilhih tengteng lah thutak ahi a, a lampite taka omte a hihniam thei hi.

³⁷Huchiin kei Nebukadnezzarin van Kumpipa ka phatin ka pahtawiin ka zahtaka; a thilhih tengteng lah thutak ahi a, a lampite taka omte a hihniam thei hi.