1Kui Efraim kõneles, värisesid kõik, ta oli Iisraelis ülistatud; aga ta sai Baali pärast süüdlaseks ja pidi surema.
1Ephraimin thu a gen laiin, linna a om; Israel ah amah leh amah a kiliansak; himahleh Baala a tatkhelh laiin, a sita.
2Nüüd teevad nad edasi pattu ja valmistavad enestele hõbedast valatud kujud, ebajumalate kujud oma kujutluse järgi - kõik sepatöö. Nad ütlevad neile: 'Ohverdajad suudelgu vasikaid!'
2Huchiin a khial semsem ua, a dangka un milim a sun a bawl ua, amau theih theihna dungjuia milimte mahmah a vek ua khutsiammite nasep; A kithoihmiten bawngnoute tawp uhen chiin, huaite a tungthu a gen uh.
3Seepärast on nad nagu hommikune pilv, nagu kaste, mis varakult kaob, nagu aganad, mis rehealusest tuulatakse, nagu unkast tõusev suits.
3Huaijiakin jingsang meipi bang ahi ding ua, daitui pai mang pah bang, phual akipana pingpei lak buhsi banga mut leng leh, meikhusuahna akipan a meikhu bangin.
4Aga mina olen Issand, su Jumal, Egiptusemaalt alates; sa ei tohi tunda minu kõrval muud jumalat ja ei ole muud päästjat kui mina.
4Hinapiin lah kei Aigupta gam akipan TOUPA na Pathian ka hi; kei loungal pathian na theikei ding, kei chih louh hondampa a om kei.
5Mina hoidsin sind kõrbes, palaval ja põuasel maal.
5Gamdai ah ka hontheitaa, khokhalna mahmah gamah.
6Kui nad käisid karjas, sai nende kõht täis; kui nende kõht sai täis, läks nende süda ülbeks - sellepärast nad unustasid minu.
6A loupahing nou mitemet mun uh bangin, a maute hihdimin a om ua; hihdimin a om ua, huan a lungtang uh hihletin a om; huaijiakin kei a hon mangngilhta uhi.
7Aga minust sai neile otsekui noor lõvi, ma luuran tee ääres nagu panter.
7Huaijiakin a mau adingin humpinelkai bang ka hi a; bialbem bangin lampi kiangah ka tang ding;
8Ma tulen neile kallale nagu karu, kellelt on röövitud pojad, ja ma rebestan nende rinnakorvi; nagu emalõvi sööb neid seal ja metsloomad kisuvad nad lõhki.
8Vompi a noute sun bangin amaute ka dawntuah dinga, a lungtang ua kipan a lap uh ka kaikhe ding; huaiah humpinelkai bangin amaute ka nebei ding; gamsa hangin tuate a bot nen bangin.
9See on su hukutanud, Iisrael, et sa olid minu, oma abi vastu.
9Aw Israel, na panpihpa oua, kei non dou, na siatna ahi.
10Kus on siis su kuningas, kes päästaks sind kõigis su linnades, ja kus on su kohtumõistjad, kelle kohta sa ütlesid: 'Anna mulle kuningas ja vürste!'?
10Na khopi tengtenga nang hon hondam ding na kumpipa tua kaw om ahia? Kumpipa leh lalte honpi un, na chihnate uh, na vaihawmmite uh koiah?
11Oma vihas ma annan sulle kuninga ja oma raevus ma võtan ta ära.
11Heh ngohin kumpipa ka honpiaa, hehngohin amah ka la mangta.
12Efraimi süütegu on kokku seotud, tema patt on tallele pandud.
12Ephraim thulimlouhna koih hehin a oma, a khelhna kephoihnaa koihin a om hi.
13Tema pärast tulevad sünnitusvalud: ta on mõistmatu laps, sest ta ei asu õigel ajal emakasuudmesse.
13Numei nauvei lungkhamna a tungah a hongtung ding; tapa pillou ahi a, naupangte suahkhiakna mun ah a omom lai ding lah a hita ngal kei a.
14Kas peaksin nad vabastama põrgu käest? Kas peaksin nad lunastama surmast? Surm, kus on su okkad? Põrguhaud, kus on su astel? Kaastunne on peidus mu silme eest.
14Han thilhihtheihna a kipan amau ka tan dinga; sihna a kipan amau ka tan ding; Aw sihna, na gawtnate koiah a om ua? Aw han, na hihsiatna koiah a oma? ka mit akipan kisikna sel ahi ding.
15Kuigi ta vendade keskel kannab vilja, tõuseb idatuul, tõuseb kõrbest Issanda tuul: tema kaev kuivab ja allikas taheneb; temalt riisutakse ta varandus, kõik ta väärtasjad.
15A unaute lakah gah pha mahleh, suahlam huih a hongkuan dia, gamdai akipan TOUPA hu hongin, a tuinak a hongkeu dia, a luikhuk a kang vek ding; bel kipahhuai tengtenga gou a lok ding hi.Samariin a moh a po ding; a Pathian tungah lah a hel ngala; namsauin a puk ding ua; a naungekte uh paih gawpin a om ding uh, nau toh kithuaha numeite uh dawt pailetin a om ding uh.
16Samariin a moh a po ding; a Pathian tungah lah a hel ngala; namsauin a puk ding ua; a naungekte uh paih gawpin a om ding uh, nau toh kithuaha numeite uh dawt pailetin a om ding uh.