1Issanda sõna, mis tuli Joelile, Petueli pojale:
1Pethuel tapa Joel kiangah TOUPA thu hongtung.
2'Kuulge seda, vanemad, ja pange tähele, kõik maa elanikud! Kas seesugust on sündinud teie päevil või teie vanemate päevil?
2Putekte aw, hiai ja un, Hiai, nou hunlai leh na pute uh hun laiin leng a omkha ngeita ahia?
3Jutustage sellest oma lastele ja teie lapsed oma lastele ja nende lapsed tulevastele põlvedele:
3huai pen natate uh hilh unla, na tate un a mau tate hilh uhenla, a ta nawnte un suan dang hilh sawn jel uhen.
4mis jäi üle röövikuist, selle sõid rohutirtsud; ja mis jäi üle tirtsudest, selle sõid vastsed; ja mis jäi üle vastseist, selle sõid mardikad.
4Singnget khauin anek bang teng teng khauhonin a ne a, khauhonin a nek bang tng khaukhupin a nea; khauikhupin a nek bang teng khaupein a ne khinta.
5Ärgake, te joobnud, ja nutke, ulguge, kõik veinijoojad, veinivirde pärast, et see on kadunud teie suust!
5Khamt aw, halh unla kap un; uain dawnte tengteng aw, a uain khum jiakin chiau vongvong un; na kam ua kipan lah lak mang a hita ngala.
6Sest mu maa kallale on tulnud vägev ja arvutu rahvas: ta hambad on lõvi hambad ja tal on emalõvi lõualuud.
6Nam hat mahmah, sim seng louh in ka gam a hongdoua ngal ua, bang ahi a, humpinelkai lian pi hapi bang leng a nei lai uh.
7Ta on rüüstanud mu viinapuu tühjaks ja murdnud mu viigipuu katki; ta on koorinud selle koguni paljaks, nii et see on valge ja raagus.
7Ka grep gui a hih siaa, ka theipi sing hawng a hik a, a hik sinag veka, a pai manga; ahiangte a ngiat ngou vek hi.
8Nuta nagu neitsi, kel kotiriie üll, oma peigmehe pärast!
8Nungakin, saiip puan tenga, a hoih lai pasal a sun bangin kap vongvong un.
9Roa- ja joogiohver on kadunud Issanda kojast, preestrid, Issanda teenrid, leinavad.
9Tangbuang latte, dawn ding lat te TOUPA in a kipan hihman ahi a; siampu TOUPa nasemte a lungkham uhi.
10Põllud on laastatud, muld leinab, sest vili on rüüstatud, vein ikaldunud, õli lõppenud.
10Lou hihsiat ahi a, a gam lah a lungkhama; buh hihsiat ahi a, uain thak a kanga, sathau a ginata kei.
11Põllumehed on jäänud häbisse, viinamäe aednikud halisevad nisu ja odra pärast, sest saak on hävinud.
11Aw, nou lou neimite aw, sun unla; aw, nou grep gui kemmite aw, huit-buh leh barli-buh jiakin chiau ekek un; lou a buh lak ding lah a mangthang vekta ngala.
12Viinapuud on äpardunud ja viigipuud närbunud, granaatõunapuu, samuti palm ja õunapuu - kõik puud on kuivanud; tõesti, rõõm on häbiga lahkunud inimlaste juurest.
12Grep gui a vuaia, theipi kung a gina keia; pomgranet thei zung te, tum te leh apul thei kung te, lou a sing tengteng leng a vulta a: mihing tate lak a kipahna lah a vuai mangta ngala.
13Vöötage endid ja leinake, preestrid, kurtke, altari teenrid! Minge sisse, veetke öö kotiriideis, minu Jumala teenrid, sest teie Jumala kojast on kõrvaldatud roa- ja joogiohver!
13Nou siampute aw, saiip puan teng unla kap un; nou maitam nasemmite aw, chiau vongvong un; nou ka Pathian na semmite aw, hongpai unla, saiip puan silhin jankhuain lum un: na Pathian in ua kipanin tangbuang lat leh dawn ding lat lah kham a hita ngala.
14Pühitsege paastupüha, kutsuge kokku pühalik koosolek, koguge vanemad ja kõik maa elanikud Issanda, oma Jumala kotta ja kisendage Issanda poole!
14Anngawl hun tang siangthou unla, kikhoppi taksuah bawl unla, TOUPA na Pathianin uah putekte leh hiai gama teng tengteng pi khawm unla, TOUPA sam un.
15Oh seda päeva! Sest Issanda päev on ligidal, see tuleb kui hävitus Kõigeväeliselt.
15Huai ni a tung a gik hi: TOUPA ni lah a nai ngala, Bangkimhihtheipa akipan mangthatna bang a hongtung ding.
16Eks ole meie silme eest kadunud toidus, meie Jumala kojast rõõm ja hõiskamine?
16Ka mit muhin nek ding hihman ahi ka hia, ahi, i nopna leh i kipahna i Pathian in akipan hihman ahi ka hia?
17Seemneivad mulla all on tahkunud kõvaks, tagavarad on rüüstatud; aidad on lammutatud, sest vili on ikaldunud.
17Chite lei khal nuai khawngah a muata; pangta lah a kigawpa, buh inte phelin a oma, a buh lah a vuaita ngala.
18Kuidas küll loomad ägavad, veisekarjad on arust ära, sest neil pole karjamaad. Ka lambakarjad on hävimas.
18Gante nak thum hinatel u e; bawng honte a buai zak ua, loupa hing mun a neih louh jiak un; ahi, belam honte a segawp uh.
19Ma kisendan sinu poole, Issand, sest tuli on neelanud kõrbe rohumaad ja leek on kõrvetanud kõik metsapuud.
19Aw, TOUPa kon sam hi, meiin gamdai gam loupa mun a kang siangtaa, meikuangin lah gam sing tengteng a kang siangta ngala.A hi, gam sate nang honngaiin a nak huhu ua; luitate a kangtata, meiin lah gamdai gam loupa mun a kang siangta ngala.
20Metsloomadki igatsevad sind, sest veeojad on kuivanud ja tuli on neelanud kõrbe rohumaad.
20A hi, gam sate nang honngaiin a nak huhu ua; luitate a kangtata, meiin lah gamdai gam loupa mun a kang siangta ngala.