¹'Mina olen tõeline viinapuu ja mu Isa on aednik.

¹Kei grep gui dik tuh ka hi, ka Pa a Kempa ahi.

²Iga oksa minu küljes, mis ei kanna vilja, lõikab ta ära, ja igaühte, mis kannab vilja, ta puhastab, et see kannaks rohkem vilja.

²Keia hiang gah lou peuhmah a la manga; a gah peuhmah a hah siangthou a, a gah tam semna dingin.

³Teie olete juba puhtad sõna tõttu, mida ma teile olen rääkinud.

³Na kiang ua ka thu gen jiakin tun ah leng na sianghtou khin pah uhi.

⁴Jääge minusse, ja mina jään teisse. Nii nagu oks ei suuda kanda vilja omaette, kui ta ei jää viinapuu külge, nõnda ka teie, kui te ei jää minu külge.

⁴Keimah ah om gige un, kei leng noumau ah ka om gige ding. Hiang, grep guia a om gige kei leh amah in a gah theikei bangin, nou leng keimaha na om gige kei uleh, na gah theikei ding uh.

⁵Mina olen viinapuu, teie olete oksad. Kes jääb minusse ja mina temasse, see kannab palju vilja, sest minust lahus ei suuda te midagi teha.

⁵Kei a grep gui tuh ka hi, nou ahiangte na hi uh; kuapeuh keimaha om gige a, kei leng amaha ka om gige na, huai mah tuh tampiin a gah nak hi; keimah louin lah bangmah na hih theikei ua.

⁶Kes ei jää minu külge, heidetakse välja nagu oks, ja ta kuivab. Ja nad kogutakse kokku ja visatakse tulle ja nad põlevad ära.

⁶Mi keia a om gige kei leh, hiang banga paihkhiakin a om a, a vuai nak hi; huan, a tom ua, mei ah a pai ua, a kang nak hi.

⁷Kui te jääte minusse ja minu sõnad jäävad teisse, siis paluge, mida te iganes tahate, ning see sünnib teile.

⁷Nou keimaha na om gige ua, ka thu leng noumaua a om gige leh, na ut peuh uh ngen un, nou adia hihin a om jel ding hi.

⁸Selles on minu Isa kirgastatud, et te kannate palju vilja ja saate minu jüngriteks.

⁸Hiai jiakin ka Pa tuh pahtawiin a om, tampia na gah un; huchiin ka nungjuite na hi ding uh.

⁹Nõnda nagu Isa on armastanud mind, olen minagi armastanud teid. Jääge minu armastusse!

⁹Pan kei honit bangmahin kon it hi; ka itna ah om gige un.

¹⁰Kui teie peate minu käske, siis te jääte minu armastusse, nõnda nagu mina olen pidanud oma Isa käske ja jään tema armastusse.

¹⁰Nou ka thupiakte na zuih uleh ka itna ah na om gige ding uhi, ken ka Pa thupiakte ka juia, a itnaa ka om gige mah bangin.

¹¹Seda ma olen teile rääkinud, et minu rõõm oleks teis ja teie rõõm saaks täielikuks.

¹¹Ka kipah noumaua a om gige theihna din leh, na kipah uh a kimna dingin, hiai thu na kiang uah ka gen ahi.

¹²Minu käsk on see: armastage üksteist, nagu mina olen armastanud teid!

¹²Hiai ka thupiak ahi, ken nou kon it bngin, noumau leng kiit unla.

¹³Ei ole olemas suuremat armastust kui see, et keegi annab elu oma sõprade eest.

¹³Mihingin a lawm adia a hinna a piak vala itna thupijaw kumahin a neikei.

¹⁴Teie olete mu sõbrad, kui te teete, mida ma teid käsin.

¹⁴Thu kon piak peuhmah na hih uleh, ka lawmte na hi ding uhi.

¹⁵Ma ei nimeta teid enam orjadeks, sest ori ei tea, mida ta isand teeb. Teid olen ma nimetanud sõpradeks, sest teile olen ma andnud teada kõik, mida ma olen kuulnud oma Isalt.

¹⁵Sikha kon chi nawnta kei dia; a pu thilhih sikhain a thei ngal keia; lawmte kon chi zota ding; Pa kianga ka thil jak tengteng na kiang uah ka hontheisakta ngala.

¹⁶Teie ei ole valinud mind, vaid mina olen valinud teid ja olen seadnud teid, et te läheksite ja kannaksite vilja ja et teie vili jääks. Mida te iganes Isalt palute, seda ta annab teile minu nimel.

¹⁶Nou non tel kei ua, ken kon tel jaw ahi, vagah ding leh na gah uh om gige dingin kon sep hi; ka mina Pa kianga na nget peuhmah uh nou a hon piakna dingin.

¹⁷Selle käsu annan ma teile: armastage üksteist!

¹⁷Na kiit theihna ding un hiai thu khawng kon pia ahi.

¹⁸Kui maailm teid vihkab, siis teadke, et ta on mind vihanud enne teid.

¹⁸Khovelin nou a honhuat leh, nou a honhuat main keimah honho khinta chih na thei un.

¹⁹Kui te oleksite maailmast, siis maailm armastaks teid kui omi, aga et teie ei ole maailmast, vaid mina olen teid maailmast ära valinud, seepärast maailm vihkab teid.

¹⁹Nou khovela hi le uchin, khovelin amaha a it ding; khovela kipan kon tel khiak jawk jiakin, khovelin nou a honhua ahi.

²⁰Pidage meeles sõna, mis mina teile olen öelnud: 'Ei ole teener suurem kui ta isand!' Kui nad on taga kiusanud mind, kiusavad nad taga teidki. Kui nad on pidanud minu sõna, peavad nad teiegi sõna.

²⁰Sikha a pu sangin a thupizo kei, chih thu kon hilhta hi, theigige un. Amau kei honsawi uleh, nou leng honsawi ding uh; ka thu jui hita le uh, noumau thu leng a jui ding uhi.

²¹Kuid seda kõike nad teevad teile minu nime pärast, sest nad ei tunne teda, kes minu on saatnud.

²¹Himahleh, hiai thil tengteng ka min jiakin na tunguah a hih ding uh, honsawlpa a theih louh jiak un.

²²Kui ma ei oleks tulnud ja neile rääkinud, ei oleks neil pattu, aga nüüd ei saa nad vabandada oma pattu.

²²Kei hongpai keiin a kiang uah thu gen kei leng, khelhna neilou ding hi ua, himahleh tuin a khelhna uh paulap ding a neita kei uh ahi.

²³Kes vihkab mind, see vihkab ka mu Isa.

²³Kuapeuh kei honhuain, ka Pa leng a hua ahi.

²⁴Kui ma ei oleks nende keskel teinud tegusid, mida ei ole teinud ükski teine, siis ei oleks neil pattu, aga nüüd nad on küll näinud, ent ometi vihanud nii mind kui ka minu Isa.

²⁴Thil, midang kuamah hih ngei louhte, a lak ua hih lou hita leng, khelhna neilou ding hi ua, himahleh tuin amau kei leh ka Pa ka nih un honmuta uh, huat leng honhota uh ahi.

²⁵Kuid see on sündinud, et läheks täide nende Seadusesse kirjutatud sõna: 'Nad on mind vihanud põhjuseta.'

²⁵A dan laibu uah, amau a jiak om louin honhua uh, chih, thu gelhpen, a hongtunna dingin a hih uh ahi ve.

²⁶Kui tuleb Lohutaja, kelle ma teile Isa juurest saadan, Tõe Vaim, kes lähtub Isast, siis tema tunnistab minust.

²⁶Huan, Pa kiang akipan Khamuanpa na kiang ua ka honsawl ding, Paa kipan thutak Kha a hongtun hun chiangin, aman keimah hontheihpihnathu a gen ding;nou leng theihpihte nahi uh, a tunga kipan ka kianga na om jiak un.

²⁷Ja teiegi tunnistate, sest te olete olnud minuga algusest peale.

²⁷nou leng theihpihte nahi uh, a tunga kipan ka kianga na om jiak un.