1Aga pärast seda määras Issand veel seitsekümmend [kaks] ja läkitas nad kahekaupa enese eele igasse linna ja paika, kuhu ta ise tahtis minna.
1Huan, huai khitin Toupan mi dang sawmsagih a sepa, a paina ding kho tengah leh mun tengah, a maah nihnihin a sawla,
2Ta ütles neile: 'Lõikust on palju, töötegijaid aga vähe. Paluge siis lõikuse Issandat, et ta saadaks töötegijaid välja oma lõikusele!
2Huan, a kiang uah, Buh lak ding a tam mahmaha, himahleh a semte a tawm uh, huchiin a buh la dinga sem dingte sawl dingin buh Neipa kiangah ngen un.
3Minge! Vaata, ma läkitan teid kui lambaid huntide sekka.
3Pai un; ngai un nge laka belamnou om bangin ka honsawl ahi.
4Ärge kandke kukrut ega pauna ega jalatseid ja ärge teretage kedagi teel!
4Dangka ip khawng, kawljal khawng, khedap khawng tawi kei unla, lampi ah kuamah chibai buk kei un.
5Aga kui te astute kuhugi majja, ütelge esmalt: 'Rahu olgu sellele kojale!'
5Huan, in na lutna peuh uah a masapen, Hiai in ah khamuanna tung hen, chi unla.
6Ja kui seal on rahulaps, siis hingab teie rahu tema peal, aga kui ei ole, pöördub rahu tagasi teie peale.
6Huan, huaiah khamuanna ta a om leh na khamuanna thu uh a tungah a om dinga; a omkei leh na ang uah a hongkik nawn ding.
7Aga jääge samasse majja, sööge ja jooge, mis neil on, sest tööline on oma palka väärt! Ärge käige ühest majast teise!
7Huai in ngen ah om nilouh unla, a honpiak peuh uh nein dawn un; nasemmi tuh loh mu tak ahi. In tengah banhoh kei un.
8Ja kui te lähete kuhugi linna ja teid võetakse vastu, siis sööge, mida teile ette pannakse,
8Huan, khua na lutna peuh uah honkipahpih uleh, honlui peuh uh na ne ding ua; huaia damlou omte leng na hihdam ding ua;
9ja tehke terveks sealsed haiged ja öelge neile: 'Jumala riik on teie lähedal!'
9a kiang uah, Pathian gam na kiang nai uah hongtungta, na chi ding uh.
10Aga kui te lähete kuhugi linna ja teid ei võeta vastu, minge välja selle tänavaile ja öelge:
10Khua na lutna peuh uah honkipahpih kei uleh a kongzing uah pai khia unla,
11'Ka tolmu, mis teie linnast meie jalgade külge on hakanud, pühime teile maha. Ometi teadke, et Jumala riik on lähedal!'
11Na kho leivui uh ka khepek ua bang leng na tunguah tat siang ung e; himahleh Pathian gam hongnaita chih thei un, na chi ding uh
12Ma ütlen teile: Soodomal on sel päeval hõlpsam põli kui tollel linnal.
12Ka honhilh ahi, huai ni chiangin huai khuate thuak sangin Sodom kho thuak ding adan a om zo ding,
13Häda sulle, Korasin! Häda sulle, Betsaida! Sest kui Tüüroses ja Siidonis oleksid sündinud need vägevad teod, mis teie juures on sündinud, küll nad oleksid ammugi kotiriides ja tuhas istudes parandanud meelt.
13Korazin, na tung a gik e; Bethsaida, na tung a gik e; Noumaua thil lamdangpi kihihte Tura leh Sidon khuaa hih hileh, saiip puan silhin, vut laka tuin a kisik khin thamta ding uh.
14Ometi on Tüürosel ja Siidonil kohtus hõlpsam põli kui teil.
14Himahleh thukhenni chiangin nou thuak sangin Tura leh Sidon kho thuak ding a dan a om zo ding.
15Ja sina, Kapernaum, kas sind ülendatakse taevani? Ei, surmavallani tõugatakse sind alla.
15Huan, nang Kapernaum, van tana pahtawi na hi dia hia? misi kho tana sawn khiak eive na hih ding.
16Kes teid kuulda võtab, see võtab kuulda mind, kes teid kõrvale lükkab, see lükkab kõrvale minu, kes aga minu kõrvale lükkab, see lükkab kõrvale mu Läkitaja.'
16Kuapeuh na thu uh ngai khia, keimah thungaikhia ahi a; kuapeuh nou hodeih lou tuh, kei hondeih lou ahi a; kuapeuh nou honngai lou tuh kei honngai lou ahi a, kuapeuh kei honngai lou tuh, honsawlpa ngai lou ahi, a chi.
17Aga need seitsekümmend [kaks] pöördusid rõõmuga tagasi ja ütlesid: 'Issand, ka kurjad vaimud alistuvad meile sinu nime mõjul!'
17Huan, sawmsagihte tuh kipak takin a hongkik nawn ua, TOUPA, dawite leng na min jiakin ka thuthu un a om uh, a chi a.
18Tema ütles neile: 'Ma nägin saatanat kui välku taevast maha langevat.
18Huan, aman, a kiang uah, Khophia bangin Setan Van akipan a hong kia ka mu.
19Vaata, ma olen andnud teile meelevalla kõndida madude ja skorpionide peal ja vaenlase kogu väe peal ja miski ei tee teile iial kahju.
19Ngai un, gulte, aikamte sikdenna thu leh, melma thilhihtheihna tengteng tunga thu neihna ka hon pia ahi; bangmahin a honhihna kei hial ding,
20Ometi ärge rõõmustage sellest, et vaimud teile alistuvad, vaid rõõmustage, et teie nimed on taevasse kirja pandud!'
20Himahleh, dawite na thuthu ua a omjiak un kipak kei un; vana na min uh gelh ahih jiakin kipak jaw un, a chi a.
21Selsamal tunnil juubeldas Jeesus Pühas Vaimus ja ütles: 'Ma tänan sind, Isa, taeva ja maa Issand, et sa selle oled peitnud tarkade ja mõistlike eest ja oled ilmutanud väetitele! Jah, Isa, sest nõnda on see sündinud sinu head meelt mööda.
21Huan, huailaitakin Jesu tuh Kha Siangthouin a kipak mahmaha, Pa aw, lei leh van Toupa, nang mi pil leh mi bengvakte kiangah hiai thu na ima, naungekte kianga na than jiakin ka honphat ahi; ahi, Pa, huchibang hih nang ngaihin a hoih ahi.
22Kõik on mu Isa üle andnud mulle ja keegi ei tunne, kes on Poeg, kui vaid Isa, ja kes on Isa, kui vaid Poeg, ja kellele Poeg seda iganes tahab ilmutada.'
22Ka Pan bang kim honkem saka, Tapa kua ahia, Pa loungal kuamahin a theikei, Pa leng kua ahia, Tapa leh a kiang ua Tapain a theihsak nopnate kia loungal kuamah in a theikei, a chi a.
23Ja omavahel olles ütles Jeesus jüngrite poole pöördudes: 'Õndsad on silmad, mis näevad seda, mida teie näete,
23Huan, nungjuite lam a ngaa, a simin, Na thil muhte uh a mu mitte a hampha e:
24sest ma ütlen teile, palju prohveteid ja kuningaid on tahtnud näha, mida teie näete, ega ole näinud, ja kuulda, mida teie kuulete, ega ole kuulnud.'
24Ka honchi ahi, jawlnei tampi leh kumpipa tampiten leng na thil muhte uh muh a kilawp gige ua, himahleh a mu kei uh, bila na jakte uh leng jak a kilawp thei mahmah ua, himahleh a za kei uh, achia.
25Ja vaata, üks seadusetundja tõusis püsti Jeesust kiusama ja küsis: 'Õpetaja, mis ma pean tegema, et pärida igavest elu?'
25Huan, ngai un, dantheimi kuahiam a dinga, amah zeetna din, Sinsakpa, khantawna hinna neihna dingin bang ka hih ding? A chi a.
26Aga Jeesus ütles talle: 'Mis Seaduses on kirjutatud? Kuidas sa loed?'
26Huan aman, a kiangah, Dan laibu ah bang gelh ahia? bang na sim jela ahia? a chi a.
27Tema vastas: 'Armasta Issandat, oma Jumalat, kogu oma südamega ja kogu oma hingega ja kogu oma jõuga ja kogu oma mõistusega, ning oma ligimest kui iseennast!'
27Huan aman, Toupa, na Pathian tuh na lungtang tengtengin, na kha tengtengin, na hatna tengtengin, na lungsim tengtengin na it ding ahi; nangmah na kiit bangin na vengte leng na it ding ahi. chih, achi a, a dawng a.
28Siis Jeesus ütles talle: 'Sa oled õigesti vastanud, tee nii, ja sa elad!'
28Huan, aman, a kiangah, Na dawng dik ngial e; huchiin hih lechin na hing ding a chi a.
29Tema aga, tahtes iseennast õigustada, küsis Jeesuselt: 'Ja kes siis on mu ligimene?'
29Aman bel kisiamtansak utin, Jesu kiangah, A hihleh, ka innveng kua ahia? a chi a.
30Jeesus ütles kõnelust jätkates: 'Üks inimene läks Jeruusalemmast alla Jeeriko poole ja sattus teeröövlite kätte. Kui need olid ta riided röövinud ja talle hoope andnud, läksid nad ära, jättes ta poolsurnuna maha.
30Jesun a dawnga, Kuahiam Jerusalem khua akipanin Jeriko khuaah a hoh suk deka, suam hatte a tuak zenzena, huaiten a puansilh a phel sak vek ua, a vo ek ua, si dekdekin a pai santa uh.
31Juhtumisi tuli keegi preester sedasama teed, ja kui ta teda nägi, läks ta kaarega mööda.
31Huan, siampu kuahiam huai lampi ah a vapai suk zenzena, a muh takin lampi sik lehlam ah a pel maimaha.
32Nõndasamuti ka leviit, kui ta sattus sinna paika ja teda nägi, läks ringiga mööda.
32Huan, huchibang mahin Levi chi mi khat leng huai mun a hongtunga, a muh takin lampi sik lehlam ah a pel maimaha.
33Aga sama teed tuli üks samaarlane. Kui ta jõudis temani ja teda nägi, hakkas tal hale
33Ahihhangin, Samari gama mi kuahiam a zin pailai a omna a hongtunga, a muh takin a hehpih mahmaha, a kiangah a vahoha,
34ja ta astus ligi, sidus mehe haavad, valas nende peale õli ja veini, tõstis ta oma muula selga, viis öömajale ning kandis hoolt tema eest.
34a liamnate thau leh uain a buaka, a tuama, amah gan tungah a tuang saka, khualbuk ah a paipiha, a kemta.
35Ja järgmisel hommikul võttis ta välja kaks teenarit, andis need peremehele ja ütles: 'Kanna tema eest hoolt, ja kui sa midagi veel lisaks peaksid kulutama, selle maksan mina sulle tagasi tulles.'
35Huan, a jingin makhai nih a suahkhiaa, khualbuk kempa kiangah a piaa, Amah na kem inlan, hiai ban a na zat teng, ka hongkik nawn chiangin ka hondin ding, a chi a.
36Kes neist kolmest oli sinu arvates ligimene inimesele, kes oli sattunud teeröövlite kätte?'
36Huai mi thumte lakah, suamhatte tuakpa adin, inveng hipen kua hiin na gingtaa? a chi a.
37Seadusetundja ütles: 'See, kes tema peale halastas.' Jeesus ütles talle: 'Siis mine ja tee sina nõndasamuti!'
37Huan, aman, a hehpihpa, a chi a. Huan, Jesun a kiangah, Nang leng huai bangmahin vahih in, a chi a.
38Aga kui nad teed käisid, astus Jeesus sisse ühte külla. Keegi naine, Marta nimi, võttis ta vastu.
38Huan, a zin kawm un khua khat ah a luta; huan, numei khat a min Marthain a na zintun a.
39Ja sel naisel oli õde, keda hüüti Maarjaks. Maarja istus maha Issanda jalgade juurde ja kuulas tema kõnet.
39Huai nun sanggam numei khat a neia a, a min Mari ahi, huai minu tuh Toupa khe bulah a tu a, a thu a ngaikhia a.
40Marta aga oli ametis mitmesuguste toimetustega. Ja ta tuli Jeesuse juurde ning ütles: 'Issand, kas sa ei hooli sellest, et mu õde jättis mu üksinda toimetama? Ütle talle nüüd, et ta tuleks mulle appi!'
40Marthain bel na mah semin a buai mahmah a; huchiin a kiangah, a hongpaia, Toupa, ka sanggamnun kei kia na sem dinga honkhiat khawksa lou na hi maw? Honhuh dingin chi dih ve, a chi a.
41Aga Issand vastas talle: 'Marta, Marta, sa muretsed ja vaevad ennast paljude asjadega,
41Huan, Toupan, Martha, Martha, thil tampi na ngaihtuah a, buai nei ve; thil khat kia a kul ahi;Mariin tan hoih a tel a, huai tuh lak sak ding ahi kei, a chi a, a dawng a.
42aga tarvis on vaid üht. Maarja on ju valinud hea osa, mida ei võeta temalt ära.'
42Mariin tan hoih a tel a, huai tuh lak sak ding ahi kei, a chi a, a dawng a.