¹Aga ühel hingamispäeval, kui Jeesus juhtus minema läbi viljapõldude, katkusid tema jüngrid viljapäid, hõõrusid neid käte vahel ja sõid.

¹Huan, hichi ahi a, Khawlni khatin buh lei khawngah a pai suaka, a nungjuiten buh vuite a khiak ua, a khutpek un a nuai siang ua, a ne ua.

²Mõned variserid ütlesid: 'Miks te teete seda, mida ei tohi teha hingamispäeval?'

²Huan, Pharisai kuate hiamin, Bangdia Khawlnia hih sianglou hih na hi ua? a chi ua.

³Ja Jeesus vastas neile: 'Kas te ei ole seda lugenud, mida tegi Taavet, kui tema ja ta mehed olid näljas?

³Huan, Jesun a dawnga, David a gilkial laia a lawmte toh a thil hih uh huai bangte leng na sim kei ua hia?

⁴Kuidas ta läks Jumala kotta ja võttis ohvrileibu, sõi ja andis oma meestele, ehkki neid ei tohi süüa keegi peale preestrite?'

⁴Huchia Pathian ina a luta, siampute loungalin a nek siang louh tanghou koih a laka, a lawmte kianga a piak sam thu, a chi a.

⁵Ja ta ütles neile: 'Inimese Poeg on hingamispäeva isand.'

⁵Huan, amahmahin, a kiang uah, Mihing Tapa jaw Khawlni Toupa ahi, a chi hi.

⁶Aga see juhtus ühel teisel hingamispäeval, kui Jeesus läks sünagoogi ja õpetas. Seal oli inimene, kelle parem käsi oli kuivanud.

⁶Huan, hichi ahi a, Khawlni dangin kikhopna in ah a luta, thu a hilha; huan, huai ah mi khat khut taklam jaw a na oma.

⁷Aga kirjatundjad ja variserid varitsesid teda, kas ta peaks tegema terveks hingamispäeval, et leida põhjust tema peale kaevata.

⁷Huan, laigelhmite leh Pharisaiten a hekna ding a muh theihna ding un, Khawlniin hihdam dingin a kisa hia kisa lou a simet ua.

⁸Jeesus teadis nende mõtteid ja seepärast ütles mehele, kellel oli kuivanud käsi: 'Tõuse püsti ja astu keskele!' Too tõusis ja jäi seisma.

⁸Himahleh, aman, a lungsim uh a theia, khutjaw kiang ah, Thou inla, a laiah ding khia in, a chi a. Huan a thou a, a ding khetaa.

⁹Jeesus ütles neile: 'Ma küsin teilt, kas hingamispäeval tohib teha head või halba, hinge päästa või hukata.'

⁹Huan, Jesun a kiang uah, Khawlniin hihhoih a sianga, hih siat? hotdam a sianga, hihlup? ka hondong ahi, a chi a.

¹⁰Ja vaadanud neist igaühe peale, ütles Jeesus mehele: 'Siruta oma käsi!' Ja too tegi seda ning ta käsi sai jälle terveks.

¹⁰Huan, a vek un a en velvela, a kiangah, Na khut zan khia in, a chi a. Huan, a zan khiaa, a khut tuh a damta.

¹¹Nemad läksid aga raevu ja arutasid omavahel, mida nad küll saaksid teha Jeesusele.

¹¹Huchiin a heh lo mahmah ua, Jesu tunga hihdingdan a kihouta uh.

¹²Aga neil päevil sündis, et Jeesus läks mäele palvetama ja veetis kogu öö Jumalat paludes.

¹²Huan, hichi ahi a, huailaiin, a pawta, thum dingin tang ah a kuana, Pathian kiangah jan khuain a thum a.

¹³Ja kui valgeks läks, kutsus ta oma jüngrid enese juurde ja valis nende seast kaksteist, keda ta nimetas ka apostliteks:

¹³Huan, khovak takin a nungjuite a sama; a lak uah nih a tela, a min uh leng sawltak a sa hi:

¹⁴Siimona, keda ta nimetas ka Peetruseks, ja tema venna Andrease, ja Jaakobuse ja Johannese ja Filippuse ja Bartolomeuse

¹⁴Huaite tuh Simon Peter a chih leh a unaupa Andru, Jakob leh Johan, Philip leh Bartholomai,

¹⁵ja Matteuse ja Tooma ja Jaakobuse, Alfeuse poja, ja Siimona, keda hüütakse Selooteseks,

¹⁵Matthai leh Thoma, Alphai tapa Jakob,

¹⁶ja Juuda, Jaakobuse poja, ja Juudas Iskarioti, kes sai äraandjaks.

¹⁶Simon, Zelot kichi leh Jakob tapa Juda leh a mansakpa Juda Iskariot ahi uh.

¹⁷Ja kui Jeesus oli tulnud koos nendega mäelt alla, peatus ta lagedas paigas; seal oli suur hulk tema jüngreid ja väga palju rahvast kogu Juudamaalt ja Jeruusalemmast ning Tüürose ja Siidoni rannikualalt.

¹⁷Huan, amau toh a pai khia a, mun jangah a dinga, a nungjuite mipite toh, Judia gam tengteng akipan leh, Jerusalem khua akipan leh, Tura leh Sidon kho lama tuipi gei akipan mipi tampitak a thu ngai nuam leh a damlouhnate uh hihdam utin a hongpai ua;

¹⁸Nad kõik olid tulnud teda kuulama ja saama paranemist oma haigustest. Ja terveks said ka need, keda rüvedad vaimud piinasid.

¹⁸Huchiin, dawi nin bawlgawpte leng damsakin omta uh.

¹⁹Ja igaüks rahvast püüdis teda puudutada, sest temast läks vägi välja ja parandas kõik.

¹⁹Huan, a kianga kipan thilhihtheihna pawtkhiaa, mi chih a hidam jel jiakin mipi tengtengin amah khoih a tum ua.

²⁰Ja Jeesus tõstis silmad oma jüngrite poole ja ütles: 'Õndsad olete teie, vaesed, sest teie päralt on Jumala riik!

²⁰Huan, a dak khia a, a nungjuite enin a gena: Nou gentheite aw, na hampha uhi; Pathian gam noua ahi ngala.

²¹Õndsad olete teie, kes te nüüd nälgite, sest teie saate küllaga! Õndsad olete teie, kes te nüüd nutate, sest teie saate naerda!

²¹Nou tua gilkialte aw, na hampha uhi, tai ding na hi ngal ua. Nou tua kapte aw, na hampha uhi, nui ding na hi ngal ua.

²²Õndsad olete teie, kui inimesed teid vihkavad ja kui nad teid endi keskelt välja lükkavad ja teid häbistavad ja teie nime põlu alla panevad Inimese Poja pärast!

²²Mihing Tapa jiaka miten a honhuat ua, honpampaih ua, hontai ua, na min uh a hoih kei chia a honpaih mang chiang un, na hampha ding uh.

²³Olge rõõmsad sel päeval ja hüpake, sest vaata, teie palk on suur taevas! Just samal kombel tegid nende isad prohvetitele.

²³Huai niin kipak unla, nuamin tawm un, ngai un, van ah na kipahman uh a om kikeih ngal a; huchi bangmahin a pipute un jawlneite tungah a hih uhi.

²⁴Ent häda teile, rikkaile, sest teil on lohutus juba käes!

²⁴A hihhangin, nou mi haute aw, na tung uh a gik e; na khamuanna uh na mu khinta ngal ua:

²⁵Häda teile, kes te nüüd olete täissöönud, sest teie näete veel nälga! Häda teile, kes te nüüd naerate, sest teie saate leinata ja nutta!

²⁵Nou tua vahte aw, na tung uh a gik e; na gil uh hongkial ding ahi ngal a. Nou tua nuite aw; na tung uh a gik e; lungkhama kap ding na hi ngal ua;

²⁶Häda teile, kui kõik inimesed räägivad teist hästi, sest nõndasamuti tegid ju nende vanemad valeprohvetitele.

²⁶Mi tengtengin a honphat chiang un na tung uh a gik ding hi; huchimahbangin a pipute un jawlnei takloute tungah a hih uhi.

²⁷Kuid ma ütlen teile, kes kuulete: Armastage oma vaenlasi, tehke head neile, kes teid vihkavad,

²⁷Ka thu ngaikhete aw, konhilh ahi, Na melmate uh it unla, a honhote a hoihna ding uh hih un,

²⁸õnnistage neid, kes teid neavad, palvetage nende eest, kes teid halvustavad!

²⁸Hamsia honlohte vualjawl unla, a honsimmohte thum sak un.

²⁹Kes sind lööb põse pihta, sellele paku ka teine, ja kes sinult võtab kuue, sellele ära keela ka särki!

²⁹Biang langkhata honbengpa tuh a lehlam leng dohin; huan, na puan honlaksakpa kiangah na puannak leng it ken.

³⁰Anna igaühele, kes sinult palub, ja sellelt, kes võtab sinu oma, ära küsi tagasi!

³⁰A honngen peuh kiangah pia un; huan, na van honlaksakpa kiangah ngen nawn ken.

³¹Ja nii, nagu te tahate, et inimesed teile teeksid, nõnda tehke neile!

³¹Huan, min na tung ua a hih uh na deih ding bang jel un mi tungah leng hih sam un.

³²Ja kui te armastate neid, kes teid armastavad, mis lahkust te selle eest ootate? Isegi patused armastavad neid, kes neid armastavad.

³²Huan, a honitte kia na it un, pahtak bang na loh ding ua? mikhialten leng amau itte a it sam ve ua oi.

³³Ja kui te teete head neile, kes teile head teevad, mis tänu te selle eest ootate? Isegi patused teevad sedasama.

³³Huan, na tung ua hoihte tung kiaa na hoih un, pahtak bang na loh ding ua? mikhialten leng huchibangmahin a hih jel ve ua oi.

³⁴Ja kui te laenate neile, kellelt te loodate tagasi saada, mis tänu te selle eest ootate? Ka patused laenavad patustele, et nad samavõrra tagasi saaksid.

³⁴Huan, muh nawn lametnate kiang kiaa thil na leitawi sak un, pahtak bang na loh ding ua? mikhialten leng a ngeingei mu nawn dingin mikhialte kiangah a leitawisak sam ngal ua.

³⁵Aga armastage oma vaenlasi ning tehke head ning laenake ilma midagi tagasi lootmata, ja teie palk on suur ja te olete Kõigekõrgema lapsed, sest tema on helde tänamatute ja kurjade vastu!

³⁵A hihhangin na melmate uh it unla, a hoihna ding un hih unla, leitawi sak un, lunglel het lou in; huchiin na kipah man uh a tam dia, Tungnungpen tate na hi ding uh; aman mi kipahnadantheiloute leh migiloute a hehpih naknak hi.

³⁶Olge armulised, nagu teie Isa on armuline!

³⁶Na Pa un mi a hehpih bangin mi hehpih sam un.

³⁷Ärge mõistke kohut, ja ka teie üle ei mõisteta kohut! Ärge mõistke hukka, ja ka teid ei mõisteta hukka! Andke andeks, ja teile antakse andeks!

³⁷Hawmsak kei un, huchiin hawmsakin na om kei ding uh; kuamah siamlouin sep dah un, huchiin siamlouhin na om kei ding uh; ngaidam un, huchiin ngaihdamin na om ding uh;

³⁸Andke, ja teile antakse - hea, tihedaks vajutatud, raputatud, kuhjaga mõõt antakse teie rüppe, sest selle mõõduga, millega teie mõõdate, mõõdetakse teile tagasi.'

³⁸Pia un, huchiin, piakin na om ding uh, hoihtaka teha, hen gaka, sin gaka, let nawinawiin na angsung uah piakin na om ding uh. Noumau tehna ngei maha tehsaka piak hi ding na hi ngal ua, a chi a.

³⁹Aga ta rääkis neile ka tähendamissõna: 'Ega pime suuda pimedat juhtida teel? Eks nad mõlemad kuku auku?

³⁹Huan, a kiang uah, gentehnain a gen a, Mittawin mittaw mah a pi thei diam? a nih un kokhuk ah a ke khawm kei ding ua hia?

⁴⁰Ei ole jünger õpetajast üle, aga iga koolitatu on samasugune nagu ta õpetaja.

⁴⁰Nungjui tuh a heutupa tungah a om kei; himahleh mi chih a siamkim chiang un a heutupa bangin a om ding uh.

⁴¹Aga miks sa näed pindu oma venna silmas, palki iseenese silmas aga ei märka?

⁴¹Huan, bangdia, na mita singtum om limsak loua, na unau mita ninneng neuchik om mu na hia?

⁴²Kuidas sa võid oma vennale öelda: Vend, lase ma tõmban välja pinnu, mis on su silmas! ja ise ei näe palki oma silmas? Sa silmakirjatseja, tõmba esmalt palk oma silmast, siis sa näed tõmmata välja pindu, mis on su venna silmas!

⁴²Nangmah mita singtum om mu lou piin, na unau kianga, Unau, na mita ninneng neuchik om honla khesak ve, bangchia chi thei na hia? Mi lepchiah: na mit apat singtum la khe masa in, huchiin na unau mita ninneng neuchik lak khiak ding tuh chiantakin na mu thei ding.

⁴³Ei ole head puud, mis kannaks halba vilja, ega jälle halba puud, mis kannaks head vilja.

⁴³Sing hoih himhim gah siaa gah a om ngei kei; sing sia lah gah hoiha gah a om ngei sam kei.

⁴⁴Iga puu tuntakse ära ju tema viljast, sest ei korjata viigimarju kibuvitstelt ega koguta ohakailt viinamarjakobaraid.

⁴⁴Sing chih amau gah chiatah a kithei hi. Min khau lingnei kungah theipi a lou ngei kei uh, lingnok lakah grep gah a loungei sam kei uh.

⁴⁵Hea inimene toob välja head oma südame heast tagavarast ja paha inimene toob pahast välja paha, sest ta suu räägib sellest, millest on tulvil ta süda.

⁴⁵Mi hoihin a lungtang gou bawm hoih akipan thil hoihte a honla khe jela; mi gilouin a lungtang gou bawm sia akipan thil hoihloute a honla khe jel hi; a lungtanga dim val tuh a kamin a gen jel ngala.

⁴⁶Aga miks te mind hüüate: 'Issand, Issand!' ega tee, mida ma ütlen?

⁴⁶Huan, nou bang dinga, ka gente hih loupi a, Toupa, Toupa, honchi nahi ua?

⁴⁷Igaüks, kes tuleb minu juurde ja kuuleb mu sõnu ning teeb nende järgi - ma näitan teile, kelle sarnane ta on.

⁴⁷Mi chih ka kianga honga, ka thu jaa mang peuhmah kua bang ahi ua, ka honen sak ding:

⁴⁸Ta on inimese sarnane, kes maja ehitades kaevas ja süvendas ja rajas selle aluse kaljule. Kui siis tuli suurvesi, paiskus vool vastu seda maja, aga ei suutnud seda kõigutada, sest see oli ehitatud hästi.

⁴⁸In lammi, thukpia tou a, suangpi tou a, suangpi tunga suangphum lemmi bang ahi uh; huan, tui a hongkhanin, tui khauhin huai in tuha khoh a, a hihling theikeia, hoihtaka lam a hih jiakin.A hihhangin, jaa mang lou tuh, suangphum lou a, leitung maimaha in lammi ahi; huan, tui khauhin huai tuh a khoh a, a chim paha; huai in siatna tuh thupi tak ahi, a chi a.

⁴⁹Aga kes kuuleb ega tee, see on inimese sarnane, kes ehitas maja maa peale ilma aluseta; tulvaveed paiskusid selle vastu ja see varises kohe kokku, ja selle maja varisemine oli ränk.'

⁴⁹A hihhangin, jaa mang lou tuh, suangphum lou a, leitung maimaha in lammi ahi; huan, tui khauhin huai tuh a khoh a, a chim paha; huai in siatna tuh thupi tak ahi, a chi a.