¹Vaata, ma läkitan oma ingli ja tema valmistab minu ees teed. Ja äkitselt tuleb oma templi juurde Issand, keda te otsite, ja lepingu ingel, keda te igatsete. Vaata, ta tuleb, ütleb vägede Issand.

¹Ngai in, ka sawltak ka honsawl, aman ka maah lampi a bawlkhol dinga huan TOUPA, na zon uh, a biakin ah thakhatin a hongpai ding; na kipahna uh, thukhun sawltak, ngai un, a hong hi, sepaihte TOUPAN a chi.

²Aga kes suudab taluda tema tuleku päeva? Ja kes jääb püsima tema ilmudes? Sest tema on nagu sulataja tuli ja nagu pesupesija leelis.

²Ahihhangin a hongpaina ni kuan a thuakzou thei dia? a honglat chiangin kua a ding dia? Amah lah hihsiangthou mi mei, leh sahbon bang ahi ngala.

³Ja ta istub, sulatab ja puhastab hõbedat, ta puhastab Leevi poegi ja selitab neid nagu kulda ja hõbedat: siis toovad nad Issandale õige ohvrianni.

³Huchiin dangka hihsiangthoumi leh siangsakmi bangin a tu dinga Levi tapate a hihsiang dinga, dangkaeng leh dangka bangin amau a khuahsiang ding, huchiin diktatnain TOUPA kiangah thillatte a lan ding uhi.

⁴Siis meeldib Issandale Juuda ja Jeruusalemma ohvriand nagu muistseil päevil ja ammuseil aastail.

⁴Huaichiangin Juda leh Jerusalem thillat, ni dang lai bang leh tanga kumte bangin TOUPA adingin a nuamta ding hi.

⁵Ja ma tulen teile kohut mõistma ning olen kärmeks tunnistajaks nõidade, abielurikkujate ja valevandujate vastu ning nende vastu, kes teevad liiga palgalisele palga poolest, lesknaisele ja vaeslapsele, kes tõukavad võõra kõrvale ega karda mind, ütleb vägede Issand.

⁵Huan, vaihawmnaah na kiangah ka hongdinga; aisanmite kalhin, angkawmte kalhin, juaua kichiamte kalhin theihpihpa kin ka hi ding, a loh thua migoih nuaisiahte, meithai, nubeipabei, a thuneihna a kipan mikhual kai-heipa, kei hon kihtalou kalhin, sepaihte TOUPAN a chi.

⁶Sest mina, Issand, ei ole ennast muutnud, ja teie, Jaakobi lapsed, ei ole otsa lõppenud.

⁶Kei TOUPA lah ka zulhzau ngal keia; huaijiakin Jakob tapate aw, halbeiin na om kei uh.

⁷Oma vanemate päevist alates olete te lahkunud mu määrustest ega ole neid pidanud. Pöörduge tagasi minu juurde, siis pöördun mina teie juurde, ütleb vägede Issand. Aga teie ütlete: 'Kuidas me peaksime pöörduma?'

⁷Na pipute uh damlaia kipan ka thusehte na kilehhei san ua, na jui kei uh. Ka kiangah hongkik unla, na kiang uah ka hongkik ding, sepaihte TOUPAN a chi. Himahleh nou, Koiah i kik ding ua? na chi ua.

⁸Kas inimene tohib Jumalat röövida? Aga teie röövite mind ja ütlete: 'Kuidas me sind röövime?' Kümnise ja tõstelõivuga.

⁸Min Pathian a lok diam? hinapiin lah non lok uh. Himahleh nou, Koiah kon lok ua eita? na chi ua. Sawm a khatte ah leh thillatah.

⁹Olge needusega neetud, et teie, kogu rahvas, mind röövite!

⁹Hamsiatnaa hamsiat na hi uh; hiai nam pumpi mahmahin, kei no lok jiak un.

¹⁰Tooge kõik kümnis täies mõõdus varaaita, et mu kojas oleks toitu, ja proovige mind ometi sellega, ütleb vägede Issand. Tõesti, ma avan teile taevaluugid ja kallan teile õnnistust küllastuseni.

¹⁰Ka in sunga an a hongom theihna dingin koihkhomna in ah sawmakhat a vekin honla lut un, huan huaiin kei honentel un, sepaihte TOUPAN a chi, a koihna ding dantan kiching om lou khopin van tohlette kon hongin, vualjawlna kon buakkhe kei na hiam.

¹¹Ja ma sõitlen teie pärast rohutirtse, et need ei hävitaks teie põlluvilja, ja et teie viinapuu väljal ei jääks viljatuks, ütleb vägede Issand.

¹¹Huan negaimi pen nou jiakin ka sal dinga, na lei gahte uh a suse kei ding; na grepgui u leng lou ah a hun tun main a gah a kesak kei ding hi, sepaihte TOUPAN a chi.

¹²Siis kiidavad teid õndsaks kõik rahvad, sest te saate ihaldatud maaks, ütleb vägede Issand.

¹²Huchiin nam tengtengin nang nuamsa a honchi ding ua; gam kipahhuai na hih ding jiak un, sepaihte TOUPAN a chi.

¹³Teie sõnad mu kohta on karmid, ütleb Issand. Aga teie ütlete: 'Mida me su kohta oleme rääkinud?'

¹³Kei dema na thut uh a khauh hi. TOUPAN a chi, Nou, koiah nang demin thu ka gen ua eita? na chi ua.

¹⁴Te ütlete: 'Ilmaaegu on Jumalat teenida. Ja mis kasu on meil tema käsu täitmisest või leinariietes käimisest vägede Issanda palge ees?

¹⁴Pathian nasep a thawn ahi; a thupiak i zuih ua, suna puan silha sepaihte TOUPA maa i om uh bang a phatuama? na chi uh.

¹⁵Nüüd me aga kiidame õndsaks ülbeid. Elavad edasi needki, kes pattu teevad, need koguni kiusavad Jumalat ja pääsevad.'

¹⁵Huchiin tuin kisatheite nuamsa i chi ua; ahi; a gitlouhna nasemte tungdingin a om uh; ahi; Pathian a khem ua hotkhiakin a om uhi.

¹⁶Siis rääkisid isekeskis need, kes kartsid Issandat; ja Issand pani tähele ning kuulis ja tema palge ees kirjutati mälestusraamat nende heaks, kes kardavad Issandat ja austavad tema nime.

¹⁶TOUPA kihtate a kihoupih ua; huchiin TOUPAN a ngaikhiaa, a jaa, a maah theihgigena laibu a kigelha, TOUPA kihtaa, a min ngaihtuahte a dingin.

¹⁷Ja nad kuuluvad mulle, ütleb vägede Issand, on mu eraomand sel päeval, mille ma valmistan. Ja ma olen neile armuline, nõnda nagu mees on armuline oma pojale, kes teda teenib.

¹⁷Huan, amau keia ka hi ding ua, gou lamdang tak ka bawl ni chiangin, sepaihte TOUPAN a chi; huchiin amau ka hawi dia, min a nasem amah tapa a hawi bangin.Huai hun chiangin na hong kihei ding ua, diktatte leh giloute, PAthian nasem leh amah nasem lou na khen ding uhi.

¹⁸Ja te näete jälle vahet õige ja õela vahel, selle vahel, kes teenib Jumalat, ja selle vahel, kes teda ei teeni.

¹⁸Huai hun chiangin na hong kihei ding ua, diktatte leh giloute, PAthian nasem leh amah nasem lou na khen ding uhi.

¹⁹Sest vaata, päev tuleb, põlev nagu ahi, ja kõik ülbed ja kõik, kes pattu teevad, on nagu kõrred. Ja see päev, mis tuleb, põletab nad ära, ütleb vägede Issand, ega jäta neile ei juurt ega oksa.

²⁰Aga teile, kes te mu nime kardate, tõuseb õiguse päike ja paranemine tema tiibade all. Te lähete siis välja ja lööte kepsu nagu nuumvasikad.

²¹Ja te tallate õelaid, sest need saavad põrmuks teie taldade all sel päeval, mille ma valmistan, ütleb vägede Issand.

²²Tuletage meelde mu sulase Moosese Seadust, määrusi ja käske, mis ma temale andsin Hoorebil kogu Iisraeli jaoks!

²³Vaata, ma läkitan teile prohvet Eelija, enne kui tuleb Issanda päev, suur ja kardetav.

²⁴Ja tema pöörab vanemate südamed jälle laste poole ja laste südamed vanemate poole, et ma ei peaks tulema ja lööma maad needusega.'