1Ärge mõistke kohut, et teie üle ei mõistetaks kohut,
1Hawmsak kei un, hawmsak na hih louhna ding un.
2sest mis kohtuga teie kohut mõistate, sellega mõistetakse kohut teiegi üle, ja mis mõõduga teie mõõdate, sellega mõõdetakse ka teile!
2Na hawmsak bangmahin hawmsakin na omding uh, na tehna ngei mah un a hontehsak nawn ding uh.
3Aga miks sa näed pindu oma venna silmas, palki iseenese silmas aga ei märka?
3Huan bangdia, nangmah mita singtum om ngaihtuah loua, na unau mita nin neng neu chik mu na hia?
4Või kuidas sa võid oma vennale öelda: 'Lase ma tõmban pinnu sinu silmast välja!' ja ennäe, sul endal on silmas palk?
4Bang chin na unau kiangah. Namita kipanin huai nin neng neu chik honla khesak ve, na chih theih ding? Ngaiin, nangmah mit mahmah ah singtum a om nilouh ngala.
5Sa silmakirjatseja, tõmba esmalt palk oma silmast välja, ja siis sa näed pindu oma venna silmast välja tõmmata!
5Milepchiah: na mit a kipan singtum la khe masa in; huchiin na unau mita kipan nin neng neu chik lak khiakding ki chiantakin na mu thei ding.
6Ärge andke seda, mis on püha, koertele, ja ärge heitke oma pärleid sigade ette, et nad neid ei tallaks oma jalgadega ega pöörduks tagasi ja teid lõhki ei kisuks!
6Ui kiang ah thil siiangthou pe kei un; vok maah na tuikepsuang uh leng pai kei un, a chilse kha ding ua, huan, kiheiin a honbaljak khading uh.
7Paluge, ja teile antakse, otsige, ja te leiate, koputage, ja teile avatakse,
7Ngen un. piakin na om ding uhi, zongin na muding uh; kiu un, a honhon ding uhi;
8sest iga paluja saab ja otsija leiab ja igale koputajale avatakse!
8kuapeuh a ngenin a mu ua; kuapeuh a zongin a mu ua; kuapeuh a kiu tuh honin a om ding uhi.
9Kas on teie seas sellist inimest, kellelt ta poeg palub leiba, ent tema annab talle kivi?
9Ahihleh, nou khawng, kuapeuh na tapa un tanghou honngen taleh, kuan suang na pe ding ua?
10Või kui ta palub kala, ent ta annab talle mao?
10Ahihleh, ngasa hongen taleh, kuan gul na pe ding ua?
11Kui nüüd teie, kes olete kurjad, oskate anda häid ande oma lastele, kui palju enam teie Isa, kes on taevas, annab head neile, kes teda paluvad!
11Huchihileh, nou migilou inbawn, na tate uh thil hoih piak nadan na theih un, na Pa uh vana omin a ngente thil hoih pe zo semsem lou ding hia?
12Kõike siis, mida te iganes tahate, et inimesed teile teeksid, tehke ka nendele! See ongi Seadus ja Prohvetid.
12Huaijiakin, thil bangkim min na tung ua a hih ua na deih ding bang uh, mi tungah leng hih sam un; huaituh dan thu leh jawlneite thu ahi him ahi.
13Minge sisse kitsast väravast, sest lai on värav ja avar on tee, mis viib hukatusse, ja palju on neid, kes astuvad sealt sisse!
13Kong kochik ah lut un; manthatnaa paina kong tuh a ja a, a lam leng a lian ngala, huai lam a lut tuh tam leng a tam mahmah uh;
14Kuid kitsas on värav ja ahtake on tee, mis viib ellu, ja pisut on neid, kes selle leiavad.
14hinna a paina kong a kochik a a lam leng a neua, a mute leng tawm chik ahi uh.
15Hoiduge valeprohvetite eest, kes tulevad teie juurde lambanahas, seestpidi aga on kiskjad hundid!
15Jawlnei takloute lakah pilvang un, huaite tuh belam vun silhin na kianguah a hongpai nak ua, a sung lam uah lah nge duhgawl pipi ahi ngal ua.
16Te tunnete nad ära nende viljast. Ega viinamarju korjata kibuvitstelt ega viigimarju ohakailt?
16A mau tuh a gah uah na thei ding uh. Khaulingnei gui ah grep gah a lou ngei ua hia?
17Nõnda siis kannab iga hea puu head vilja, aga halb puu halba vilja.
17Lenling ah leng theipi a lou ngei ua hia? Huchi mahbangin sing hoih peuhmah a gah hoih naka; sing sia tuh a gah se nak.
18Hea puu ei või kanda halba vilja ega halb puu kanda head vilja.
18Sing hoih a gah se theikei, sing sia lah a gah hoih thei sam kei.
19Iga puu, mis ei kanna head vilja, raiutakse maha ja visatakse tulle.
19sing chih gah hoih lou peuh tuh a phuk ua mei ah a pai uh.
20Küllap te tunnete nad ära nende viljast!
20Huajiakin amau tuh a gah uah na thei mai ding uh.
21Mitte igaüks, kes mulle ütleb: 'Issand, Issand!', ei saa taevariiki; saab vaid see, kes teeb mu Isa tahtmist, kes on taevas.
21Toupa, Toupa, nonchi napeuh vangamah a lut kei ding uh; ka Pa vana om deihlam hihte tuh a lut ding uh
22Paljud ütlevad mulle tol päeval: 'Issand, Issand, kas me ei ole sinu nimel ennustanud ja sinu nimel kurje vaime välja ajanud ja sinu nimel teinud palju vägevaid tegusid?'
22Huai ni chiangin mi tampiin, Toupa, na minin thute ka gen ua, na minin dawite ka delh khia un, na minin thil lamdang tampi ka hih jel uh hi lou hiam? a chi ding ua.
23Ja siis ma tunnistan neile: Ma ei ole teid kunagi tundnud, minge ära minu juurest, te ülekohtutegijad!
23Huai hun chiangin, Nou thil gilou hihte aw, ka honthei ngei kei, ka kianga kipanin paimang in, chiin, amau ka hilh ding.
24Igaüks nüüd, kes neid mu sõnu kuuleb ja nende järgi teeb, sarnaneb aruka mehega, kes ehitas oma maja kaljule.
24Huchiin, mi chih hiai ka thu ja a, jawm peuh tuh, mi pil suangpi tunga in lam mi toh ka teh ding ahi.
25Ja sadas paduvihma ja tulid veevood ja puhusid tuuled ning sööstsid vastu seda maja, aga see ei varisenud, sest see oli rajatud kaljule.
25Vuah a hongju a, tui a hong khanga, huih a hongnunga, huai in tuh a honmut jialjiala; himahleh a chim keia; suangpi tunga lep kip a hih jiakin.
26Ja igaüks, kes neid mu sõnu kuuleb, ent nende järgi ei tee, sarnaneb rumala mehega, kes ehitas oma maja liivale.
26Huan, mi chih, hiai ka thu jaa jawm lou peuh tuh, mihai piaunel tung lela in lammi toh ka teh ding ahi.
27Ja sadas paduvihma ja tulid veevood ja puhusid tuuled ning sööstsid vastu seda maja ja see varises ja selle kokkuvarisemine oli ränk.'
27Vuah a hongju a tui a hongkhanga, huih a hongnunga, huai in tuh a honmut jialjiala; a chimta huai tuh a nak chip ngei hi, a chi a.
28Ja sündis, kui Jeesus oli need kõned lõpetanud, et rahvahulgad olid vapustatud tema õpetusest,
28Huan, hichi ahi a, Jesun huai thu a gen zoh takin, mipin a thuhilh tuh lamdang a sa mahmah uaLaigelhmite bang lou a, thuneihna nei bang taka amaute thu a hilh jiakin.
29sest ta õpetas neid nagu see, kellel on meelevald, mitte nõnda nagu nende kirjatundjad.
29Laigelhmite bang lou a, thuneihna nei bang taka amaute thu a hilh jiakin.