¹Ja mina ütlesin: Kuulge ometi, Jaakobi peamehed ja Iisraeli soo juhid! Kas teil ei olegi tarvis teada, mis on õige,

¹Aw nou Jakobte heutute leh Israel inko vaikhawmmite aw, Ngaikhia unla, ka honngen ahi, k a chi ahi: vaihawm dan na theih ding uh hilou hia?

²teil, kes te vihkate head ja armastate kurja, kes te rebite neil naha pealt ja liha kontidelt,

²Thil hoih na hua ua, thil hoih lou na deih ua, a vun uh na hawk sak ua, a guh ua kipanin sa na leu khia ua:

³kes te sööte mu rahva liha ja nülite neilt naha, murrate nende luud ja tükeldate neid nagu liha keedupotti või katlasse panekuks?

³Ka mite sa na nei lai ua; a vun uh na lip ua, a guh uh na hihtan sak ua: ahi, bela huan ding bangin na at nen ua, sa-uina bel sunga sa at nen bang maiin.

⁴Küllap nad kord kisendavad Issanda poole, kuid tema ei vasta neile, vaid peidab sel ajal oma palge nende eest, sellepärast, et nad on teinud kurje tegusid.

⁴Huai hun chiangin TOUPA a sam ding ua, himahleh amau a dawng kei ding: ahi, huai hun chiangin a thilhih ua a hih hoihloudan bang bang un, amau akipan a mai a sel ding.

⁵Nõnda ütleb Issand nende prohvetite kohta, kes eksitavad mu rahvast, kes hüüavad: 'Rahu!', kui neil on hammaste vahel midagi närida, aga kuulutavad sõja sellele, kes ei pane neile midagi suhu.

⁵Ka mite hihkhialsakmi, hai a neih ua, Muanna chia kikoua, a kam ua bak loumi peuhmah do dia kisa hial mi jawlneite tungtang thu TOUPAN hichiin a chi:

⁶Sellepärast tuleb teile nägemusteta öö ja ennustusteta pimedus. Päike loojub nende prohvetite kohal ja päev muutub neile pimedaks.

⁶Huaijiakin kilakna na neih louhna ding un na kiangah jan a hongtung ding; ai na san theihlouhna ding un na kiang uah mialna a hongom dinga; jawlneite adingin niin mual a khum dinga, sun leng a mau tungah kho mial ahi ding.

⁷Siis jäävad nägijad häbisse ja ennustajad tunnevad piinlikkust; nad kõik katavad kinni oma habeme, sest Jumala vastust ei ole.

⁷Mutheimite a zum ding ua, aisansiamte a zahlak ding uh, ahi, a vek un a muk uh a hum ding uh: Pathian dawnna lah a om ngal kei a,

⁸Aga mina olen täis jõudu, Issanda Vaimu, täis õigust ja vägevust, et kuulutada Jaakobile ta üleastumist ja Iisraelile ta pattu.

⁸Himahleh Jakobte kiangah a tatlekna uh theisak ding leh Israelte kiangah a khelhna uh theisak dingin TOUPA kha jiaka thilhihtheihna te, vaihawm na te, leh hatna tein ka dim petmah ahi.

⁹Kuulge ometi seda, Jaakobi soo peamehed ja Iisraeli soo juhid, kes te põlgate õigust ja väänate kõveraks kõik, mis on sirge,

⁹Nou Jakobte inkote heutte leh Israel inko vaihawmmi, vaihawmna kiha, dikna chiteng lumlet mite aw, hiai ngaikhiaunla, ka honngen ahi.

¹⁰kes te ehitate Siionit verega ja Jeruusalemma ülekohtuga!

¹⁰Zion sisanin a lam ua, Jerusalem ginatlounain.

¹¹Tema peamehed mõistavad kohut meelehea eest, tema preestrid õpetavad tasu eest ja tema prohvetid ennustavad raha eest. Ometi toetuvad nad Issandale, öeldes: 'Eks ole Issand meie keskel? Ei meile tule õnnetust!'

¹¹Huaia heututen kipahman lamenin vai a hawm ua, huaia siamputen lawh lamenin a sinsak ua, huaia jawlneiten dangka lamenin ai a san uhi: huchiin leng, TOUPA a lak uah a om ka hia? thil hoih lou i tunguah a hongtung kei ding, chiin TOUPA tungah a kinga uhi.Huaijiakin Zion, noute jiakin, lou banga leileh ahi dinga, Jerusalem thil sia omkhawm ahi dinga, biakin omna tang dawi mun sang bang ahi ding.

¹²Teie pärast küntakse siis Siion põlluks, Jeruusalemm saab kivivaremeks ja templimägi võsastunud künkaks.

¹²Huaijiakin Zion, noute jiakin, lou banga leileh ahi dinga, Jerusalem thil sia omkhawm ahi dinga, biakin omna tang dawi mun sang bang ahi ding.