1Aga sina, Petlemm Efrata, olgugi väike Juuda tuhandete seas, sinust tuleb mulle see, kes saab valitsejaks Iisraelis ja kes põlvneb muistseist päevist, igiaegadest.
1Aw sepaih hon tanu, tuin sepaih honin kikaikhawm inla: aman a hohumta ahi: Israelte vaihawmpa a biangah chiangin khen in.
2Seepärast jäetakse nad saatuse hooleks ajani, mil sünnitaja on sünnitanud; siis pöördub ta vendade jääk tagasi Iisraeli laste juurde.
2Himahleh nang Bethlehem Ephratha, Juda gama sang tampi laka tel din neu tawk le chin leng, nanga kipanin Israelte vai hawmpa ding kei din a hongpawt ding; a hongpawtna sawtpi, tangali nite akipan ahi.
3Ja tema seisab ning hoiab karja Issanda jõus, Issanda, oma Jumala nime ülevuses. Ja nemad jäävad elama, sest tema on suur ilmamaa ääreni.
3Huaijiakin nauveimiin a suahsak ma tenin amau a lehngat san ding: huchiin a unau om sunte Israel suante kiangah a kik nawn ding.
4Ja see tähendab rahu. Kui Assur tuleb meie maale ja kui ta astub meie paleedesse, siis seame tema vastu seitse karjast ja kaheksa vürsti.
4Amah a ding dinga, TOUPA a Pathian min thupina ngeiin: huan, amau a om nilouhta ding ua: amah leh lei tawp phain a thupi sin ta ngal a.
5Nemad karjatavad mõõgaga Assuri maad ja halja teraga Nimrodi maad; tema päästab meid Assuri käest, kui see tuleb meie maale ja tungib meie piiridesse.
5Huan, hiai mi kilepna ahi ding; Assuria mi gam ua a hong, i kumpipa uh inte a honsik hun chiangin, amah dou dingin belampu sagih leh mi thupi giat i kidok khe ding.
6Siis on Jaakobi jääk paljude rahvaste keskel otsekui kaste Issandalt, nagu vihmapiisad rohu peal, mis ei oota inimest ega looda inimlaste peale.
6Assuria gam bel namsauin a hihse ding ua, Nimrod gam a lutnaah a hihse lai ding uh: huan, aman, i gam ua Assuria mi honga, i gam chiang uh a hongsik hunin, amah akipanin a hohhon khe ding.
7Siis on Jaakobi jääk paganate seas, paljude rahvaste keskel, otsekui lõvi metsloomade seas, otsekui noor lõvi lambakarja keskel, kes sinna tungides tallab ja murrab, ilma et oleks päästjat.
7Jakobte mi om sunte chi tampi lakah TOUPA akipana dai kia bang leh loupa tunga vuah ju bangin a om ding uh; huaiin mihing a ngak keia, mihing tapate a ngak sam kei hi.
8Olgu su käsi tõstetud su vaenlaste vastu ja kõik su vihamehed hävitatagu!
8Jokobte mi om sunte namte lakah leh chi tampite lakah gamnuai sate laka humpinelkai bang leh belam hon laka humpinelkai lenlai bangin a om ding: aman, a pai suak peuhmah le, a sik den a, a bot nena, humbit ding leng kuamah a om kei uh.
9Ja sel päeval, ütleb Issand, hävitan ma sinult hobused ja teen lõpu su sõjavankritele.
9Na khut nang hon doute tungah likin om henla, na melma tengteng hihmanin om hen.
10Ma hävitan su maa linnad ja kisun maha kõik su kindlused.
10Huai ni chaingin hichi ahi dinga, TOUPAN a chi, nanga kipanin na sakolte ka hihmang dinga, na kangtalaite ka hihse ding:
11Ma hävitan sinu nõidused ja sulle ei jää enam lausujaid.
11Na khopite ka hihmang dinga, na kulh hat tengteng ka hihchim ding;
12Ma hävitan sinu nikerdatud kujud ja ebaususambad ja sa ei saa enam kummardada oma kätetööd.
12Na khut akipan bumsiamnate ka hihmang dinga; aisansiamte ka hihmang dinga; aisansiamte na nei nawnta kei ding:
13Ma kisun sinult su viljakustulbad ja hävitan su linnad.
13Nang akipan na milim bawl tawmte leh na suang phuhte ka hihmang dinga; na khut suak thil na be nawnta kei ding.
14Vihas ja raevus tasun ma kätte paganaile, kes pole võtnud mind kuulda.
14Nang akipan na Aser te ka bot khe dinga; na khopite ka hihse ding.Huan, thu ngaikhe lou namte tungah hehna leh thangpaihnain phu lakna ka piching sak ding.
15Huan, thu ngaikhe lou namte tungah hehna leh thangpaihnain phu lakna ka piching sak ding.