1Ja Taavet kõneles selle laulu sõnad Issandale sel ajal, kui Issand oli ta päästnud kõigi ta vaenlaste käest ja Sauli käest.
1I mówił Dawid Panu słowa tej pieśni w on dzieó, gdy go wybawił Pan z rąk wszystkich nieprzyjaciół jego i z ręki Saulowej.
2Ta ütles nõnda: 'Issand on mu kalju, mu mäelinnus ja mu päästja.
2I rzekł: Pan opoka moja i twierdza moja, i wybawiciel mój ze mną.
3Mu Jumal on mu kalju, kus ma pelgupaika otsin, mu kilp ja abisarv, mu kõrge kants ja varjupaik. Mu päästja, sa päästad mind vägivallast.
3Bóg, skała moja, w nim będę ufał, tarcz moja, róg zbawienia mego, podwyższenie moje, i ucieczka moja, zbawiciel mój, który mię od gwałtu wybawia.
4'Kiidetud olgu Issand!' nõnda ma hüüan ja ma pääsen oma vaenlaste käest.
4Wzywałem Pana chwały godnego, a od nieprzyjaciół moich byłem wybawiony.
5Sest surmalained piirasid mind ja nurjatuse jõed tegid mulle hirmu.
5Albowiem ogarnęły mię były boleści śmierci, potoki niezbożnych przestraszyły mię.
6Surmavalla köied ümbritsesid mind, surma võrgud sattusid mu ette.
6Boleści grobu ogarnęły mię, zachwyciły mię sidła śmierci.
7Oma kitsikuses ma hüüdsin Issandat ja kisendasin oma Jumala poole. Ta kuulis mu häält oma templist ja mu appihüüd jõudis ta kõrvu.
7W utrapieniu mojem wzywałem Pana, a do Boga mego wołałem, i wysłuchał z kościoła swego głos mój, a wołanie moje przyszło do uszów jego.
8Siis värises ja vabises maa, taeva alused kõikusid ja põrusid, sest ta viha süttis.
8Tedy się wzruszyła, a zadrżała ziemia, a fundamenty nieba zatrząsnęły, i wzruszyły się dla gniewu jego.
9Suits tõusis ta sõõrmeist ja tuli ta suust oli neelamas, tulised söed lõõmasid tema seest.
9Wystąpił dym z nózdrz jego, a ogieó z ust jego pożerający; węgle rozpaliły się od niego.
10Ta vajutas taeva ja tuli maha, ja ta jalge all oli tume pilv.
10Nakłonił niebios i zstąpił, a ciemność była pod nogami jego.
11Ta sõitis keerubi peal ja lendas ning teda nähti tuule tiibadel.
11I jeździł na Cherubinach, i latał, i widzian jest na skrzydłach wiatrowych.
12Ta pani onniks enese ümber pimeduse, mustavad veed, paksud pilved.
12Położył ciemność około siebie miasto przybytku, zgromadzenie wód z obłoki niebieskimi.
13Kumast tema ees lõõmasid tulised söed.
13Od jasności oblicza jego rozpaliły się węgle ogniste.
14Issand müristas taevast ja Kõigekõrgem andis kuulda oma häält.
14Zagrzmiał Pan z nieba, a najwyższy wydał głos swój.
15Ta ambus nooli ja pillutas neid, heitis välke ja pani need sähvima.
15Wypuścił i strzały, a rozproszył je, i błyskawicą potarł je.
16Siis said nähtavaks mere sügavused, maailma alused paljastusid Issanda sõitluse läbi tema sõõrmete tuule puhangust.
16I okazały się głębokości morskie, a odkryły się grunty świata na fukanie Paóskie, na tchnienie Ducha z nózdrz jego.
17Ta ulatas kõrgusest käe, ta võttis minu, ta tõmbas mu välja suurest veest.
17Posławszy z wysokości, przyjął mię, wyrwał mię z wód wielkich.
18Ta päästis minu mu tugeva vaenlase käest, mu vihkajate käest, sest nad olid minust vägevamad.
18Wybawił mię od nieprzyjaciela mego potężnego, od tych, którzy mię mieli w nienawiści, choć byli mocniejszymi nad mię.
19Nad tulid mu kallale mu õnnetuse päeval, aga Issand oli mulle toeks.
19Uprzedzili mię w dzieó utrapienia mego; ale Pan był podporą moją.
20Ta tõi mu välja avarusse, ta päästis minu, sest tal oli minust hea meel.
20I wywiódł mię na przestrzeóstwo; wybawił mię; bo mię sobie upodobał.
21Issand teeb mulle head mu õigust mööda, ta tasub mulle mu käte puhtust mööda.
21Oddał mi Pan według sprawiedliwości mojej, według czystości rąk moich oddał mi,
22Sest ma hoidsin Issanda teid ega taganenud õelasti Jumalast.
22Gdyżem strzegł dróg Paóskich, anim niezbożnie nie odstawał od Boga mego.
23Sest kõik ta seadlused on mu ees ja ma ei hüljanud tema määrusi.
23Albowiem wszystkie sądy jego są przed obliczem mojem i ustawy jego, nie odstąpiłem od nich.
24Ma olin laitmatu tema ees ja hoidusin oma pahateost.
24A będąc doskonały przed nim, wystrzegałem się nieprawości mojej.
25Seepärast Issand tasus mulle mu õigust mööda, mu puhtust mööda tema silma ees.
25Przetoż oddał mi Pan według sprawiedliwości mojej, według czystości mojej przed oblicznością oczu swych.
26Heldele sa osutad heldust, laitmatu mehe vastu sa oled laitmatu;
26Z miłosiernym miłosiernie postępujesz, z mężem doskonałym doskonałym jesteś.
27puhta vastu sa oled puhas ja kõvera vastu sa osutud keeruliseks.
27Z czystym czysty jesteś, a z przewrotnym surowie się obchodzisz.
28Sa päästad viletsa rahva, aga sinu silmad on suureliste vastu, sa alandad nad.
28Ale wybawiasz lud ubogi, a oczy twoje przed wyniosłymi opuszczasz.
29Sest sina, Issand, oled mu lamp, ja Issand valgustab mu pimedust.
29Tyś zaiste pochodnią moją, o Panie, a Pan oświeci ciemności moje.
30Sest sinuga ma jooksen väehulga kallale, oma Jumalaga ma hüppan üle müüri.
30Bo w tobie przebiegłem wojsko, w Bogu moim przekroczyłem mur.
31Jumala tee on laitmatu, Issanda kõne on sulatatud puhtaks; tema on kilbiks kõigile, kes tema juures pelgupaika otsivad.
31Droga Boża jest doskonała, wyrok Paóski nader czysty, tarczą jest wszystkim, którzy w nim ufają.
32Sest kes on Jumal peale Issanda? Ja kes muu on kalju, kui mitte meie Jumal?
32Albowiem któż jest Bogiem oprócz Pana? a kto opoką oprócz Boga naszego?
33Jumal on mu tugev paik ja vägi, tema teeb laitmatuks mu tee.
33Bóg jest mocą moją w wojsku, on czyni doskonałą drogę moję.
34Ta teeb mu jalad emahirve jalgade sarnaseks ja paneb mind seisma mu kõrgustikele.
34Równa nogi moje z jeleniemi, na wysokich miejscach moich stawia mię.
35Ta õpetab mu käsi sõdima ja mu käsivart vaskambu vinnastama.
35Ćwiczy ręce me do boju, tak że kruszę łuk miedziany ramiony swemi.
36Sa annad mulle oma päästekilbi ja su alandus teeb mind suureks.
36Albowiem dałeś mi tarcz zbawienia mego, a w cichości twojej rozmnożyłeś mię.
37Sa teed maa avaraks mu sammule, et mu luupeksed ei libiseks.
37Rozszerzyłeś kroki moje podemną, tak iż się nie zachwiały kostki moje.
38Ma tahan jälitada oma vaenlasi ja nad hävitada ega taha tulla tagasi enne, kui olen teinud neile lõpu.
38Goniłem nieprzyjacioły moje, i wytraciłem je, a nie wróciłem się, ażem je wyplenił.
39Ma tahan teha neile lõpu ja nad purustada, nõnda et nad enam ei tõuse, vaid langevad mu jalge alla.
39I wyniszczyłem je, i poprzebijałem je, tak iż nie powstaną: upadli pod nogami mojemi.
40Sa vöötad mind rammuga sõja jaoks, sa surud kokku mu alla need, kes tõusevad mu vastu.
40Tyś mię przepasał mocą ku bitwie, a powaliłeś pod mię powstające przeciwko mnie.
41Sa pöörad minu poole mu vaenlaste selja, ma hävitan oma vihamehed.
41Nadto podałeś mi szyję nieprzyjaciół moich, którzy mię mieli w nienawiści, i wykorzeniłem je.
42Nad vaatavad ümber, aga päästjat ei ole; hüüavad Issanda poole, aga ta ei vasta neile.
42Poglądali, ale nie był wybawiciel; wołali na Pana, ale ich nie wysłuchał.
43Nüüd ma hõõrun nad pihuks nagu maa tolmu; ma põrmustan ja sõtkun nad puruks nagu tänavate pori.
43I potarłem je jako proch ziemi, jako błoto na ulicach podeptawszy je, rozmiotałem je.
44Sina päästad minu mu rahva riidlemistest; sa hoiad mind paganate peaks. Rahvad, keda ma ei tunne, hakkavad mind teenima.
44Tyś mię od sporu ludu mego wyrwał; zachowałeś mię, abym był głową narodów; lud, któregom nie znał, służy mi.
45Võõra rahva lapsed meelitavad mind, kuulduste peale nad kuulevad mu sõna.
45Synowie obcy kłamali mną, a skoro usłyszeli, byli mi posłuszni.
46Võõra rahva lapsed nõrkevad ja nad vöötavad endid oma linnustest välja tulles.
46Synowie obcy opadali, a drżeli i w zamknieniu swem.
47Issand elab, kiidetud olgu mu kalju! Ülistatud olgu Jumal, mu päästekalju,
47Żyje Pan, i błogosławiona skała moja; niechże będzie wywyższony Bóg, opoka zbawienia mego.
48Jumal, kes mulle annab kättemaksmise ja alistab mulle rahvad,
48Bóg jest, który mi dawa pomsty, a podbija narody pod mię.
49sina, kes viid mind ära mu vaenlaste käest, tõstad mind kõrgele mu vastaste eest ja vabastad minu vägivalla meeste käest.
49Który mię wywodzi od nieprzyjaciół moich, a nad tymi, którzy powstają przeciwko mnie, wywyższasz mię, od człowieka niepobożnego wybawiasz mię.
50Sellepärast ma tänan sind, Issand, paganate seas ja laulan kiitust su nimele,
50Przetoż będę cię wyznawał Panie między narodami; a imieniowi twemu śpiewać będę.
51kes teed suureks oma kuninga õnne ning osutad heldust oma võitule, Taavetile ja tema soole igavesti!'
51On jest wieżą zbawienia króla swego, a czyniący miłosierdzie nad pomazaócem swoim Dawidem, i nad nasieniem jego aż na wieki.