¹Kui ma räägiksin inimeste ja inglite keeli, aga mul ei oleks armastust, siis ma oleksin kumisev vasknõu või kõlisev kuljus.

¹Kana sai dava duma sa le shiba le manushenge ai le angelonge, ai te nai ma e dragimos, murhe vorbe si sar iek shumo kai mares ande duba.

²Ja kui mul oleks prohvetianne ja ma teaksin kõiki saladusi ja ma tunnetaksin kõike ja kui mul oleks kogu usk, nii et ma võiksin mägesid teisale tõsta, aga mul ei oleks armastust, siis poleks minust ühtigi.

²Ai vi te avela ma e podarka te zhanas so si te avel katar O Del, ai vi te avela ma sa e goji, ai te haliarav sa le shodeni, ai vi sa o pachamos kai sai te mishtiv le plaia, numa te nai ma e dragostia, chi sim kanchi.

³Ja kui ma kõik oma vara ära jagaksin ja kui ma oma ihu annaksin põletada, aga mul ei oleks armastust, siis ma ei saavutaks midagi.

³Ai kana dava ma murhe mishtimos po xabe le chorenge, kana dava vi murho stato te phabol, ai te nai ma e dragostia, kodo chi zhutil ma kanchi.

⁴Armastus on pika meelega, armastus hellitab, ta ei ole kade, armastus ei kelgi ega hoople,

⁴E dragostia si la rhavda, ai pher lashimos; e dragostia nai zhaluzo. E dragostia chi bariarelpe, chi luvudilpe ai chi kerel barimata.

⁵ta ei käitu näotult, ta ei otsi omakasu, ta ei ärritu. Ta ei jäta meelde paha,

⁵E dragostia chi kerel kanchi kai nai barimasko, chi rodel peske mishtimos, chi xoliavol, chi del pe goji ka bi lashimos.

⁶tal ei ole rõõmu ülekohtust, aga ta rõõmustab tõe üle.

⁶E dragostia chi raduilpe ka bezex, numa raduilpe ka chachimos.

⁷Ta lepib kõigega, ta usub kõike, ta loodab kõike, ta talub kõike.

⁷E dragostia iertil sa, pachal sa, azhukerel sa, ai rhevdil sa.

⁸Armastus ei hääbu kunagi. Olgu ennustused - need kõrvaldatakse, olgu keeled - need vaibuvad, olgu tunnetus - see lõpeb ära.

⁸E dragostia shoxar chi xasavol: profesi getolape; le shiba ai o zhanglimos xasavona.

⁹Sest poolikult me tunnetame ja poolikult me ennustame,

⁹Ke ame zhanas xantsi, ai xantsi phenas so si te avel.

¹⁰aga kui tuleb täielik, siis kõrvaldatakse poolik.

¹⁰Numa kana so si vorta avela, so si dopash xasavola.

¹¹Kui ma olin väeti laps, siis ma rääkisin nagu väeti laps, mõtlesin nagu väeti laps, arutlesin nagu väeti laps. Aga kui ma sain meheks, jätsin ma kõrvale väeti lapse kombed.

¹¹Kana simas glata, davas duma sar iek glata, haliaravas sar iek glata, gindivas sar iek glata; kana barilem kerdilem baro manush, kerdem te xasavol so sas la glatako.

¹²Praegu me näeme aimamisi nagu peeglist, siis aga palgest palgesse. Praegu ma tunnetan poolikult, siis aga tunnetan täiesti, nagu minagi olen täiesti tunnetatud.

¹²Akana dikhas ande glinda, sar tuniariko, numa dikhasa mui moste. Akana chi zhanav sa, antunchi zhanava sa sar O Del zhanel ma.

¹³Ent nüüd jääb usk, lootus, armastus, need kolm, aga suurim neist on armastus.

¹³Ai akana kadala trin dieli beshen, o pachamos, o azhukerimos, e dragostia, numa e mai bari anda kadala dieli si e dragostia.