¹Aga nüüd ma teen teile, vennad, teatavaks evangeeliumi, mida ma teile olen kuulutanud, mille te ka olete vastu võtnud, milles te ka seisate

¹Dav tume goji phrale, mangav te phenav tumenge e lashi viasta mai iek data sar phendem tumenge mai anglal, tume lian les, ai cho pachamos zuriarde.

²ja mille läbi te ka pääsete. Kas te peate kinni sõnadest, millega ma teile evangeeliumi kuulutasin? Muidu olete küll ilmaaegu saanud usklikuks.

²Ai pa kodo san skepime, te ninkerena les sar phendem les tumenge.

³Ma olen teile ju kõigepealt edasi andnud seda, mida ma ka ise olen vastu võtnud: et Kristus suri meie pattude eest, nagu on kirjutatud pühades kirjades,

³Sichardem tume mai anglal sa sar vi me sichilem, ke O Kristo mulo anda amare bezexa. Sar phenel o ramomos.

⁴ja et ta maeti maha ja äratati kolmandal päeval üles pühade kirjade järgi

⁴Ke sas gropome, ai zhuvindisailo o trito dies sar phenel o ramomos.

⁵ja et ta näitas ennast Keefasele, seejärel neile kaheteistkümnele,

⁵Ai ke sikadilo ka Cephas, porme le desh u donge.

⁶seejärel näitas ta ennast ühtaegu enam kui viiesajale vennale, kellest enamik on veel praegugi elus, mõned aga on läinud magama;

⁶Porme sikadilo mai but de pansh shela phralen iek data, ai mai but anda lende inker zhuvinde le, ai uni mule.

⁷siis näitas ta ennast Jaakobusele, seejärel kõigile apostlitele.

⁷Porme sikadilo ka Iakov, ai sa le apostluria.

⁸Aga kõige viimaks näitas ta ennast ka minule kui äbarikule.

⁸Pala lende savorhe vi mange sikadilo, sar le bi vriamako.

⁹Mina ju olen apostlite seast kõige väiksem, see, keda ei kõlba hüüdagi apostliks, sest ma olen taga kiusanud Jumala kogudust.

⁹Ke sim o mai tsigno andal apostluria, chi trobul te akharen ma apostle, ke chinuisardem e khangeri le Devleski.

¹⁰Aga Jumala armust olen ma see, kes olen, ja tema arm minu vastu ei ole läinud tühja, vaid ma olen neist kõigist palju rohkem vaeva näinud. Aga seda ei ole teinud mina, vaid Jumala arm, mis on minuga.

¹⁰Katar o mishtimos le Devlesko sim so sim: ai o mishtimos le Devlesko karing mande nas intaino, dur kotsar, kerdem mai but buchi lendar savorhe, na me, numa o mishtimos le Devlesko kai si mansa.

¹¹Olgu nüüd mina või nemad - nõnda me kuulutame ja nõnda olete teie saanud usklikuks.

¹¹No kadia te avela me vai te aven won, eta, so das duma pa Del, ai pachaie tume.

¹²Kui aga Kristusest kuulutatakse, et ta on üles äratatud surnuist, kuidas siis mõned teie seast ütlevad, et surnute ülestõusmist ei ole?

¹²Fin phenas ke Kristo zhuvindisailo andal mulen. Sar uni anda tumende phenen ke nai zhuvindimos le mulen?

¹³Aga kui surnute ülestõusmist ei ole, siis ei ole ka Kristust üles äratatud.

¹³Te na avela zhuvindimos le mulengo, chi O Kristo chi zhuvindisailo.

¹⁴Aga kui Kristust ei ole üles äratatud, siis tähendab see, et ka meie jutlus on tühine ja tühine on ka teie usk.

¹⁴Ai te Kristo nai zhuvindime, amaro divano antunchi intaino, ai vi tumaro pachamos intaino le.

¹⁵Ja meid leitakse siis olevat Jumala valetunnistajad, sest me oleme tunnistanud Jumalale vastu, et ta on üles äratanud Kristuse, keda tema ei ole üles äratanud, - sel juhul, kui surnuid üles ei äratata.

¹⁵Antunchi vi sam xoxamne marturia ke phendiam ke O Del zhuvindisardia le Kristos: numa O Del chi zhuvindisardia les anda le mule te na wushten le mule andai martia.

¹⁶Sest kui surnuid üles ei äratata, siis ei ole ka Kristust üles äratatud;

¹⁶Te na zhuvindila le mule chi O Kristo nai zhuvindime.

¹⁷kui aga Kristust ei ole üles äratatud, siis on teie usk tühine, siis te olete alles oma pattudes.

¹⁷Ai te O Kristo nai zhuvindime, tumaro pachamos intainalo, inker san ande tumare bezex.

¹⁸Nii on siis ka hukkunud need, kes on Kristuses magama läinud.

¹⁸Ai vi kodola kai mule ando Kristo, xasarde le.

¹⁹Kui me loodame Kristuse peale üksnes selles elus, siis me oleme kõigist inimestest armetumad.

¹⁹Te si ferdi ande kado traio ke jinas po Kristo, sam le mai nekezhime andal sa manush.

²⁰Nüüd aga on Kristus üles äratatud surnuist, uudseviljana magamaläinutest.

²⁰Numa akana O Kristo zhuvindime lo andal mule, ai angluno lo anda kodola kai mule.

²¹Et surm on tulnud inimese kaudu, siis tuleb ka surnute ülestõusmine inimese kaudu;

²¹Ke te avili e martia katar iek manush, vi katar iek manush avilo o zhuvindimos le mulenge.

²²sest nõnda nagu kõik inimesed surevad Aadamas, nõnda tehakse ka kõik elavaks Kristuses.

²²Ai sar savorhe meren ando Adam, savorhe zhuvindina ando Kristo.

²³Aga igaüks oma järjekorras: uudseviljana Kristus, pärast seda Kristuse omad tema taastulekul;

²³Numa swako pe pesko rhindo, O Kristo sar le anglune, porme kodola kai si le Kristoske kana avela, porme avela o getomos.

²⁴ja siis tuleb lõpp, kui ta loovutab kuningriigi Jumalale ja Isale, olles kõrvaldanud iga valitsuse ja iga meelevalla ja väe.

²⁴Kana dela amperetsia ka kado kai si Del, ai Dat; pala kodia kai peravela swako barimos, swako poronchimos ai swako zor.

²⁵Sest tema peab valitsema kuningana, kuni Jumal paneb kõik vaenlased tema jalge alla.

²⁵Ke trobul te poronchil, zhi kai thola sa le duzhmanon telai leske punrhe.

²⁶Viimse vaenlasena kõrvaldatakse surm.

²⁶O paluno duzhmano kai avela perado si e martia.

²⁷Sest 'Jumal on kõik alistanud tema jalge alla'. Aga kui ta ütleb, et kõik on alistatud, siis on ilmne, et kõik peale selle, kes temale kõik alistas.

²⁷O Del chaches sa thodia tela leske punrhe. Numa kana phenel, ke swako fialo si tela leste, chaches ke kodo kai thodiape pala leste swako fialo wo nai.

²⁸Kui aga kõik on alistatud, siis alistub ka Poeg ise sellele, kes temale on kõik alistanud, et Jumal oleks kõik kõiges.

²⁸Ai kana swako fialo avena tela leste, porme O Shav vi wo avela tela kodo kai thodai tela leste, kashte te avel O Del sa ando swako fialo.

²⁹Mida teeksid muidu need, keda surnute eest ristitakse? Kui surnuid üldse üles ei äratata, milleks nad lasevad end ristida surnute eest?

²⁹Te na, nichi, so keren kodola ke bolenpe le mulenge, te na zhuvindila vov si le mule? Sostar bolenpe anda lende?

³⁰Ja milleks ma siis olen iga päev surmasuus?

³⁰Ai ame sostar sam swako chaso ande dar?

³¹Ma suren iga päev, nii tõesti kui teie, vennad, olete mu kiitlemine, mis mul on Kristuses Jeesuses, meie Issandas.

³¹Ke swako dies sai merav, phenav phrala le pala putiera ke sam mange ando Jesus Kristo amaro Del.

³²Kui ma võitlesin metsalistega Efesoses inimese kombel - mis kasu ma sellest sain? Kui surnuid üles ei äratata, siis 'söögem ja joogem, sest homme sureme nagunii'!

³²Te si sar manushenge dikhimos ke marde ma le zhigeniensa ando Ephesus, che mishtimos lav anda kodia, te na zhuvindin le mulen? Xas, piias, ke terhara meras.

³³Ärge eksige!'Halb seltskond rikub head kombed.'

³³Na shubin tume, le chorhe ginduria rimon vi lasho zakono.

³⁴Saage täiesti kaineks ja ärge tehke pattu! Jah, mõnel ei ole üldse jumalatunnetust. Seda ma ütlen teile häbiks.

³⁴Ambolden palpale tumende so si mishto, ai na keren bezex, ke uni chi zhanen le Devles: phenav tumaro lazhav.

³⁵Nüüd aga küsib mõni: 'Kuidas siis surnud üles äratatakse? Millise ihuga nad tulevad?'

³⁵No vari kon phenela, sar le mule zhuvindin? Ai che statosa ambolden?

³⁶Rumal! See, mida sa külvad, ei saa elavaks, kui ta ei sure.

³⁶Dilia, e sumuntsa kai thos chi zhuvindil, te na merel.

³⁷Ja see, mida sa külvad - sa ei külva seda ihu, mis peab tõusma, vaid palja iva, olgu see siis nisu või mingi muu vili.

³⁷Soste bariol, nai o stato kai bariol, ferdi iek sumuntsa jiveske amborim, vai aver sumuntsa.

³⁸Aga Jumal annab talle ihu, nõnda nagu ta on tahtnud, ning igale seemnele tema eriomase ihu.

³⁸Porme O Del del les iek stato sar mangel, ai swako sumuntsa del iek stato kai si leske.

³⁹Kõik liha ei ole sama liha, vaid isesugune on inimese liha ja isesugune veiste liha, isesugune lindude ja isesugune kalade liha.

³⁹Swako mas nai iek mas, numa aver si o mas le manushenge, aver si le shtare punrhenge, aver le chirikliange, aver le masenge.

⁴⁰On taevalikke ihusid ja maapealseid ihusid, kuid taevalike hiilgus on teistsugune kui maapealsete oma,

⁴⁰Si vi staturia chereske, ai staturia phuviake: numa aver si o strefiamos le staturia le chereske, aver si le staturia la phuviake.

⁴¹isesugune on päikese kirkus ja isesugune kuu kirkus ja isesugune tähtede kirkus, sest ka täht erineb tähest kirkuse poolest.

⁴¹Aver si o strefiamos la khamesko, aver si o strefiamos le shunutosko, ai aver si o strefiamos le cherhaiengo. Iek chererhai strefial aver fialo katar aver chererhai.

⁴²Nõnda on ka surnute ülestõusmine: kaduvuses külvatakse, kadumatuses äratatakse üles,

⁴²Kadia si anda zhuvindimos le mulenge, o stato bariardo kai rimolpe, zhuvindil kai chi mai rimol.

⁴³autuses külvatakse, kirkuses äratatakse üles, nõtruses külvatakse, väes äratatakse üles,

⁴³Bariol gratsia, zhuvindil vuzho: bariol kovlo, zhuvindil pherdo zor.

⁴⁴maine ihu külvatakse, vaimne ihu äratatakse üles. Kui juba on olemas maine ihu, siis on olemas ka vaimne ihu.

⁴⁴Bariol zhigania, zhuvindil swuntsome stato. Si iek stato zhigania, si vi iek stato swuntso.

⁴⁵Nõnda on ka kirjutatud: 'Esimene inimene Aadam sai elavaks hingeks.' Viimne Aadam sai vaimuks, kes elustab.

⁴⁵Anda kodia ramome, si o angluno manush Adam kerdilo stato zhuvindo, o paluno Adam kerdilo iek duxo kai zhuvindil.

⁴⁶Kuid esmalt ei ole vaimne, vaid maine, siis alles tuleb vaimne.

⁴⁶Numa so si swunto nai o angluno so si zhigania, ai so si swunto avela mai palal.

⁴⁷Esimene inimene oli maast muldne, teine inimene oli taevast.

⁴⁷O angluno manush ankalado andai phuv, phuviako lo, o duito manush si andai rhaio.

⁴⁸Milline oli muldne, sellised on ka muldsed, ja milline oli taevane, sellised on ka taevased.

⁴⁸Kadia si la phuviako, kadia si vi le phuviako, ai kadia si le cheresko.

⁴⁹Ja nii nagu me kandsime muldset kuju, nii kanname kord ka taevast kuju.

⁴⁹Ai sar savorhe ningerdiam o patreto la phuviakoresko, vi kadia ningerasa le cheresko.

⁵⁰Aga seda ma ütlen, vennad: liha ja veri ei või pärida Jumala riiki ega kaduvus pärida kadumatust.

⁵⁰So phenav, phrala le, ke o mas ai o rat nashtil len o rhaio le Devlesko, ai ke o rimome nashti lel kai chi mai rimolpe.

⁵¹Vaadake, ma ütlen teile saladuse: meie kõik ei lähegi magama, aga meid kõiki muudetakse,

⁵¹Eta, phenav tumenge iek shodenia, chi meras sa, numa savorhe parhuenas sa.

⁵²äkitselt, ühe silmapilguga, viimse pasuna hüüdes, sest pasun hüüab ja surnud äratatakse üles kadumatutena, ning meid muudetakse.

⁵²Ande ek tsikon (momento), ai ande dikhimos iakhako, kai palui tuturaza, ke e tuturaza bashela ai le mule zhuvindila, ke chi mai rimonpe ai ame savorhe avasa parhuenasa.

⁵³Sest see kaduv peab riietuma kadumatusega ja see surelik riietuma surematusega.

⁵³Ke trobul kado stato kai rimolpe te vuriarelpe so chi mai rimolpe, ai kado stato kai merel lelpe peste kai chi mai merel.

⁵⁴Aga kui see kaduv riietub kadumatusega ja see surelik riietub surematusega, siis läheb täide sõna, mis on kirjutatud: 'Surm on neelatud võidusse!

⁵⁴Kana kado stato kai rimolpe vuriarelpe kai chi mai rimolpe, ai kado stato kai merel kana vuriarelape kai chi mai merel, antunchi kerdiol e vorba kai si ramome.

⁵⁵Surm, kus on sinu võit? Surm, kus on sinu astel?'

⁵⁵E martia sas tasadi ando nirimos. Martio, kai cho nirimos? Martio, kai chi kanrho?

⁵⁶Aga surma astel on patt, ent patu vägi on Seadus.

⁵⁶O kanrho la martiako si o bezex, ai e zor le bezexesko si o zakono.

⁵⁷Aga tänu olgu Jumalale, kes meile võidu annab meie Issanda Jeesuse Kristuse läbi!

⁵⁷Numa nais le Devleske kai dia ame o nirimos katar amaro Del, O Jesus Kristo.

⁵⁸Niisiis, mu armsad vennad, olge kindlad, kõigutamatud ning ikka innukad Issanda töös, teades, et teie vaevanägemine Issandas ei ole tühine.

⁵⁸Kadia, murhe drazhe phral, aven zurale, na parhudion, keren buchi mai mishto, ai mai mishto ande diela le Devleske, te zhanen ke tumari buchi chi avela intaino ando Del.