¹Armsad, et meil nüüd on niisugused tõotused, siis puhastagem endid ihu ja vaimu kogu rüvedusest, täiustades oma pühadust Jumala kartuses.

¹Sa kadala dieli sas shinade amende, murhe kuchi vortacha. Vuzhuvas anda so godi maril o stato ai o duxo, ai luvudis O Del la dragostiasa, ai das amaro traio ka Del ande swako fialo ande dar le Devleske.

²Andke meile ruumi oma südames! Me ei ole kellelegi ülekohut teinud, me ei ole kedagi laostanud, me ei ole kedagi petnud.

²Den ame iek than ande tumaro ilo. Chi shubisailiam angla kanikaste, chi kerdiam te shubilpe khonik, chi dziliardiam kanikas te las so si lesko.

³Ma ei ütle seda teie hukkamõistmiseks, sest ma olen juba enne öelnud, et teie olete meie südames, et me üheskoos sureksime ja üheskoos elaksime.

³Nai te dosharav tume kai dav duma kadia, ke mai phendem, ke tume san ande amare ile vi ando traio ai vi kai martia.

⁴Mul on rohkelt julgust teie ees, mul on teie üle palju kiitlemist, ma olen täis lohutust, mul on ülikülluses rõõmu igas meie kitsikuses.

⁴Si ma iek baro pachamos ande tumende, ai sai luvudiv tume! Pechime sim ai defial raduime andel nekazuira kai sam.

⁵Sest tõesti, kui me tulime Makedooniasse, ei olnud meie ihul mingit hõlpu, vaid meid vaevati igati - väljas olid tülid, sees kartused.

⁵Ke de sar aresliam ande Macedonia, amaro stato chi pashlilo vov si, numa sas ame baiuria pa swako rik; ai xasas ame uni manushensa, ai dar sas ame ande amare ile.

⁶Aga Jumal, kes julgustab alandlikke, on meid julgustanud Tiituse tuleku kaudu.

⁶Numa O Del kai pechil kodolen kai si nekezhime, pechisardia ame kana tradia amenge o Titus.

⁷See ei olnud üksnes tema tulek, vaid ka julgustus, millega teie teda olete julgustanud, nii et ma veel enam rõõmustasin, kui ta meile jutustas teie igatsemisest, teie kurtmisest, teie innukusest minu pärast.

⁷Ai samas pechime, na ferdi ke avilo, numa ke phendia amenge sar tume pechisardian les. Ai phendia amenge sode mangen te dikhen ma, ai sode nekezhime san, ai sode gata san te thon mange partia; anda kodia akana sim mai raduime.

⁸Sest kuigi ma teid kirjaga kurvastasin, ei kahetse ma seda. Ja kui ma kahetsesingi - ma näen, et see kiri on teid ikkagi mõneks ajaks kurvastanud -,

⁸Amborim kado lil kai tradem nekezhisardia tumen, numa nai baio akana. Numa baio sas kana dikhlem ke kodo lil nekezhisardia tume pe xantsi vriama.

⁹siis nüüd ma rõõmustan. Ma ei rõõmusta, et teie kurvastasite, vaid et te kurvastasite meeleparanduseks. Te olete ju Jumalale meelepäraselt kurvastanud, nii et meie ei ole teile millegagi kahju teinud.

⁹Numa raduiv ma akana, na ke nekezhisailianas pala murho lil, numa ke tumaro nekazo kerdia tume te kein tume anda so kerenas ka Del, kodole nekazosa kai sas tume kerdia tume te kein, ai ame chi kerdiam tumenge chi iek baio.

¹⁰Jah, Jumalale meelepärane kurvastus toob meeleparanduse päästeks, mida ei kahetseta, maailma kurvastus toob aga surma.

¹⁰Ke o nekazo kai kerel O Del lesa buchi parhuvel o traio ai ingerel ka skepimos - ai chi mothas ke nas mishto! Numa o nekazo la lumiako angerel ka martia.

¹¹Sest vaadake, millise innukuse on teis tekitanud just see, et te Jumalale meelepäraselt kurvastasite, millise kaitsekõne, millise meelepaha, millise kartuse, millise igatsuse, millise innu, millise karistuse! Teie olete end kõigiti näidanud puhtana selles asjas.

¹¹O Del kerdia buchi le nekazosa kai avilo pe tumende: ai dikhen akana so kerdilia ande tumende, ai dikhen kodo nekazo kerdia te avel tumenge e buchi le Devleske po ilo, ai kerdia te aven tumare ilesa te roden te thon tumenge partia! Che xoli, che dar, che dragostia ando ilo te dikhen ma, ai le ilesa, ai sigo te dosharen le nasulimos!

¹²Niisiis, kui ma teile kirjutasin, ei sündinud see selle pärast, kes tegi ülekohut, ega selle pärast, kellele tehti ülekohut, vaid selleks, et teie keskel saaks avalikuks teie hool meie heaks Jumala ees.

¹²No te ramov tumenge, nai pala kodo kai kerdia o nasulimos, vai kodoleske kai kerdia, numa ramosardem tumenge te dikhen mishto angla Del sode sam tumenge drago.

¹³Selle tõttu me oleme nüüd julgustatud. Peale oma julgustuse oleme aga veel palju rohkem rõõmustanud Tiituse rõõmu pärast, et ta vaim on leidnud kosutust teie kõikide poolt,

¹³Pala kodia liam zor. Chi liam ferdi zor, numa amaro raduimos mai baro sas, kana dikhliam sode o Titus raduime sas, kana tume savorhe pechisardian les.

¹⁴ja et ma ei ole jäänud häbisse, kui ma olen teid temale kiitnud, vaid nagu me teile oleme kõike rääkinud tões, nii on ka meie kiitlemine Tiituse ees tõeks läinud.

¹⁴Ai te luvudisardem tume xantsi angla leste, nas mange lazhav tumendar. Numa sar phendiam sagda tumenge o chachimos. Vi o luvudimos kai kerdem angla Titus chachimos si.

¹⁵Ja tema süda on veel rohkem teile lahti, kui ta meenutab teie kõikide kuulekust, kuidas teie ta vastu võtsite kartuse ja värinaga.

¹⁵Ai kadia leski dragostia karing tumende mai bari la, kana delpe goji sar savorhe mangenas te pachan o mui, ai sar premisardian les darasa ai izdraimasa.

¹⁶Olen rõõmus, et võin kõiges teie peale kindel olla.

¹⁶Defial raduime sim ke zhanav ke sai jinav pe tumende ande soste godi.