¹'Mehed, vennad ja isad, kuulake nüüd, mida ma teile enese kaitseks räägin!'

¹"Manushale, Murhe phral, ai tume kai san dada, ashunen akana so si ma te mothav tumenge ke chi sim doshalo!"

²Kui nad kuulsid, et ta peab neile kõnet heebrea keeles, jäid nad veel rahulikumaks. Ja Paulus ütles:

²Kana ashunde kodala manush ke delas duma o Pavlo ande shib le Zhidovisko, mai but chixo sas; ai o Pavlo phendia,

³'Mina olen Juuda mees, sündinud Tarsoses Kiliikiamaal ja üles kasvatatud siinsamas linnas, Gamalieli jalgade ees, õpetatud täpselt esiisade Seadust mööda, olles innukas Jumala nõudja, nii nagu teie kõik tänapäeval olete.

³"Me sim zhidovo, me kerdilem ande Tarsus o foro kai si ande Cilicia, numa barilem ande kado foro ai beshavas pashol punrhe ieke manusheske kai busholas Gamaliel. Wo sicharelas ma vorta te zhanav o zakono amare dadengo, ai kodo manush radimasa kerelas buchi le Devleski, sar keren tume savorhe adies.

⁴Sellisena ma kiusasin surmani taga usuteed, pannes ahelaisse ja toimetades vanglasse nii mehi kui naisi.

⁴Me chinuisardem zhi kai martia sa kodolen kai lenaspe pala drom le Jesusosko, aterdiardem murshen ai zhuvlian ai thodem le ande temnitsa.

⁵Nõnda võivad mu kohta tunnistada ka ülempreester ja vanemad, kelle käest ma sain kirju viimiseks nende vendade kätte Damaskusesse. Ja ma kavatsesin ka sealseid usklikke tuua aheldatult Jeruusalemma, et neid karistataks.

⁵O baro rashai ai le mai phure kai sas ande tampla sai mothon tumenge ke o chachimos phenav. Won dine ma lila le phralenge le Zhidovonge kai si ando Damascus, ai gelem kotse te aterdiarav kodolen kai pachanaspe ando Del ai te anav le ando Jerusalem te chinuiv le."

⁶Aga sündis, kui ma olin teel ja lähenesin Damaskusele, et lõuna ajal välgatas äkitselt mu ümber ere valgus taevast.

⁶"Po drom kai zhavas ai sar pashuavas pasha Damascus, strazo karing le desh u dui chasuria iek bari vediara avili anda cheri, ai strefialas kruglom mandar.

⁷Ma kukkusin maha ja kuulsin üht häält mulle ütlevat: 'Saul, Saul, miks sa mind taga kiusad?'

⁷Pelem pe phuv, ai iek glaso ashundem kai motholas mange, "Saul, Saul! Sostar chinuis ma?"

⁸Mina aga vastasin: 'Kes sa oled, isand?' Tema ütles mulle: 'Mina olen Jeesus Naatsaretlane, keda sina taga kiusad!'

⁸Ai me dem atweto, "Kon san tu Devla?" Ai wo phendia mange, "Me sim O Jesus andai Nazareth, kai tu chinuis."

⁹Minu kaaslased nägid küll valgust, aga nad ei kuulnud tema häält, kes minuga rääkis.

⁹Kodola kai sas mansa dikhle e vediara, numa chi ashunenas o glaso kodolesko kai delas duma,

¹⁰Siis ma ütlesin: 'Mis ma pean tegema, Issand?' Issand aga ütles mulle: 'Tõuse püsti, mine Damaskusesse, seal öeldakse sulle kõik, mis sul on määratud teha.'

¹⁰Antunchi phendem, "So te kerav, Devla?" Ai O Del mothol mange, "Wushti opre, zha ando Damascus; ai kotse mothonas tuke so godi trobul te keres."

¹¹Aga kuna ma selle valguse kirkuse tõttu ei näinud, talutasid mu kaaslased mind kättpidi, ja ma jõudsin Damaskusesse.

¹¹Chi mai dikhavas kanch palai razha kodola vediaraki, kodola kai sas mansa line ma vastestar ai aresliam ando Damascus.

¹²Aga keegi Hananias, Seaduse järgi vaga mees, kel oli hea tunnistus kõigi sealsete juutide poolt,

¹²Kotse sas iek manush kai busholas Ananias, wo lelaspe pala zakono le Mosesosko, ai sa le Zhiduvuria anda Damascus lazhanas lestar, ai chetainas les.

¹³tuli minu juurde. Ta seisatas mu kõrval ja ütles: 'Vend Saul, näe jälle!' Ja selsamal hetkel ma nägin jälle ja vaatasin talle otsa.

¹³Avilo mande, ai phendia mange, "Saul, Murho phral, te aven che iakha phuterde, ai strazo murhe iakha phuterdile ai dikhavas."

¹⁴Tema aga ütles: 'Meie isade Jumal on su määranud tunnetama tema tahtmist ja nägema seda Õiget ning kuulma häält tema suust,

¹⁴Ai phendia, "O Del amare dadengo alosardia tu, te zhanes so mangel, ai te dikhes kodoles kai si chacho, ai te ashunes o glaso anda lesko mui.

¹⁵sest sina saad tema tunnistajaks kõigile inimestele selles, mida sa oled näinud ja kuulnud.

¹⁵Ke tu avesa lesko marturo mashkar sa le manush andal dieli kai dikhlian ai ashundian.

¹⁶Ja mida sa nüüd ootad? Tõuse ja lase ennast ristida ning oma patud ära pesta, appi hüüdes tema nime!'

¹⁶Ai akana, na mai azhuker, wushti opre, ai aves boldo, ai te aves xalado anda che bezexa kana akhares po anav le Devlesko."

¹⁷Aga sündis, et kui ma tagasi pöördusin Jeruusalemma ja pühakojas palvetasin, olin ma nagu endast ära

¹⁷"Kana gelem palpale ande Jerusalem, ai rhugivas ma ande tampla, dikhlem iak vizion,

¹⁸ja nägin teda mulle ütlevat: 'Tõtta ja mine kiiresti Jeruusalemmast ära, sest nad ei võta vastu sinu tunnistust minu kohta.'

¹⁸ai dikhlem le Devles kai motholas mange, "Grebisavo, ankli avri andai Jerusalem, ke o narodo chi pachana pe so phenesa pa mande."

¹⁹Ja mina ütlesin: 'Issand, nad ise ju teavad, et ma viisin vangi ja peksin sünagoogides neid, kes sinusse usuvad.

¹⁹Ai me phendem, "Devla, won zhanen ke me savas ande temnitsi ai keravas tumaren le sastrensa ande swako synagogue kodolen kai pachanaspe ande tute.

²⁰Ja kui sinu tunnistaja Stefanose verd valati, seisin minagi seal juures ja kiitsin selle heaks ning valvasin nende rõivaid, kes ta hukkasid.'

²⁰Ai kana shorde o rat le Stephenosko, me simas kotse, ai phenavas ke vorta kerenas kodole kai mudarenas les, ai ankerdem lenge tsalia zhi kai mudaren les."

²¹Ja tema ütles mulle: 'Mine, sest ma läkitan su kaugele paganate sekka!''

²¹Porme O Del mothol mange, "Zha, tradava tu dur karing le thema."

²²Kuni selle sõnani nad kuulasid teda, siis aga tõstsid oma häält: 'Hukka niisugune ära maa pealt! Ta ei tohi ellu jääda!'

²²O narodo ashunelas leste zhi kai phendia kadala vorbi, ai porme tsipinnas, ai phende, "Len pai lumia kasavestar manush, intaino traiil."

²³Ja kui nad karjusid ja rõivaid seljast kiskusid ning tolmu vastu taevast loopisid,

²³Ai tsipinas, ai shudelas penge tsalia ai shudenas phulberia opre.

²⁴käskis ülempealik Pauluse viia kindlusse ning ütles, et teda tuleb piitsa varal üle kuulata; sest ta tahtis teada, mispärast nad tema peale nõnda karjusid.

²⁴O baro le ketanengo phendia te ingeren le Pavlos andre ando baro kher, ai te maren les le bichosa saxke te del duma, ai te zhanen sostar o narodo tsipilas pe leste.

²⁵Aga kui nad olid tema rihmutamiseks kinni sidunud, ütles Paulus pealikule, kes seal juures seisis: 'Kas teie tohite Rooma kodanikku piitsaga peksta ja pealegi ilma kohtuotsuseta?'

²⁵Numa kana phangle les te maren les le bichosa, o Pavlo phendia la ketanaki kai sas pasha leste, "Si tumenge slobodo te maren le bichosa ieke chacho Romanos, kai nas inker dino ande kris?"

²⁶Kui pealik seda kuulis, läks ta ja teatas ülempealikule: 'Vaata ette, mida sa teed! See inimene on ju Rooma kodanik.'

²⁶Kana ashundia kodola vorbi wo gelo karing o mai baro ketana te mothol leske, "So si te keres akana? Kado manush Romano lo!"

²⁷Siis tuli ülempealik Pauluse juurde ning küsis: 'Ütle mulle, kas sa oled Rooma kodanik?' Tema ütles: 'Olen küll.'

²⁷Antunchi o baro ketana gelo karing o Pavlo, ai phushlia les, "Phen mange te san chacho Romano?" O Pavlo dia atweto, "E".

²⁸Ülempealik vastas: 'Mina olen endale Rooma kodakondsuse hankinud suure raha eest.' Paulus aga ütles: 'Ent mina olen sellesse sündinud.'

²⁸Ai o baro ketana phendia, "Pochindem bare love te kerdiuav chacho Romano." Ai o Pavlo phendia leske, "Me kadia kerdilem."

²⁹Siis jätsid ülekuulajad ta kohe rahule. Ülempealik lõi aga kartma, kui ta sai teada, et Paulus on Rooma kodanik ja et ta oli tema ahelaisse pannud.

²⁹Strazo, kodola kai lenas te maren les ai te keren les te del duma durile lestar, ai vi o baro ketana darailo kana dikhlia ke o Pavlo sas ek chacho Romano, ke wo phanglia le Pavlos le lantsonsa.

³⁰Aga teisel päeval, soovides selgemalt teada saada, milles juudid Paulust süüdistavad, päästis ülempealik ta ahelatest valla ja käskis ülempreestreid ja kogu Suurkohtu kokku tulla ning viis Pauluse nende ette.

³⁰Pe terharin mangelas te zhanel chaches anda soste le Zhiduvuria dosharenas les, o baro ketana phuterdia leske lantsuria, ai dia ordina ke le bare rashan, ai le kolavren, le mai phure te chidenpe andek than. Porme lia le Pavlos, ai thodia les mashkar lende.