¹Seda rääkis Jeesus. Ja ta tõstis oma silmad taeva poole ja ütles: 'Isa, tund on tulnud, kirgasta oma Poega, et ka Poeg kirgastaks sind,

¹Pala kodia kana dine duma O Jesus, vazdia le iakha po cheri, ai phendia, "Murho Dat, e vriama avili;

²nagu sina oled talle andnud meelevalla kõigi olendite üle, et ta annaks igavese elu igaühele, keda sina talle oled andnud.

²luvudisar che Shaves, saxke cho Shav te luvudil tut: ke dian les e putiera pe sa le manush, te del o traio le rhaiosko ka sa kodola ka dian les.

³Aga igavene elu on see, et nad tunneksid sind, ainsat tõelist Jumalat, ja Jeesust Kristust, kelle sina oled läkitanud.

³Ai o traio le rhaiosko si te zhanen tu tut ferdi o chacho Del, ai O Jesus Kristo, kodoles kai tradian.

⁴Mina olen sind kirgastanud maa peal, lõpetanud töö, mille sa mulle andsid teha,

⁴Me luvudisardem tu pe phuv: me kerdem e buchi kai dian ma te kerav.

⁵ja nüüd kirgasta ka sina, Isa, mind enese juures selle kirkusega, mis mul oli enne maailma rajamist sinu juures!

⁵Ai akana, murho Dat, luvudisar ma pasha tute, sakadia luvudimos kai sas ma pasha tute ma anglal e lumia kerdilisas.

⁶Ma olen teatavaks teinud sinu nime inimestele, keda sina mulle oled andnud maailmast. Nad olid sinu omad, ja sina oled andnud nad mulle ning nad on pidanud sinu sõna.

⁶Kerdem te zhangliolpe cho anav kal manush kai dian ma mashkar e lumia: Won sas chire, ai tu dian le mange; ai won garade chi vorba.

⁷Nüüd on nad ära tundnud, et kõik, mis sina oled andnud mulle, on sinu juurest,

⁷Akana won zhanen ke so godi dian ma tutar avel.

⁸sest need sõnad, mis sa oled andnud mulle, olen mina andnud neile ja nemad on need vastu võtnud ja tõesti ära tundnud, et ma olen pärit sinu juurest, ning uskunud, et sina oled minu läkitanud.

⁸Ke me dem le le vorbi kai dian ma; ai won premisarde le, ai won chaches zhanen ke me avilem tutar, ai won pachaie ke tu tradian ma.

⁹Mina palun nende eest, maailma eest ma ei palu, vaid nende eest, keda sina oled mulle andnud, sest nad on sinu omad.

⁹Me rhugiv ma lenge: chi rhugiv ma anda lumia, numa kodolenge kai dian ma; ke won chire si.

¹⁰Ja kõik minu oma on sinu oma ja sinu oma on minu oma, ning mina olen kirgastatud nendes.

¹⁰Ai so godi si murho chiro si, ai so si chiro murho si; ai me sim luvudime ande lende.

¹¹Ja mina ei ole enam maailmas, kuid nemad on maailmas, ning mina tulen sinu juurde. Püha Isa, hoia neid oma nimes, mille sina andsid mulle, et nad oleksid üks nii nagu meie!

¹¹Me chi mai sim ande lumia, numa won si ande lumia, ai me avav tute. Murho Swunto Dat, garav le ande cho anav kai dian ma, saxke te aven iek, sar sam ame.

¹²Kui ma olin koos nendega, siis ma hoidsin neid sinu nimes, mille sina andsid mulle, ja varjasin neid ning ükski ei hukkunud neist peale hukatuse poja, et Kiri läheks täide.

¹²Kana me simas lensa ande lumia, me garadem le ande chiro anav; ai me garadem kodolen kai dian ma, ai chi iek anda lende chi xasailo, numa ferdi o shav le xasarimasko; saxke te kerdiol so phendia E Vorba le Devleski.

¹³Nüüd aga tulen ma sinu juurde ja räägin just seda maailmas, et minu rõõm oleks täielikult neis enestes.

¹³Ai akana me avav tute; ai phenav kadala dieli ande lumia, saxke te pherdiol ande lende murho raduimos.

¹⁴Mina olen andnud neile sinu sõna ning maailm on vihanud neid, sest nemad ei ole maailmast, nii nagu minagi ei ole maailmast.

¹⁴Me dem len chi vorba; ai e lumia gretsosardia le, ke won nai andai lumia, sar me chi sim andai lumia.

¹⁵Ma ei palu, et sa võtaksid nad ära maailmast, vaid et sa hoiaksid neid kurja eest.

¹⁵Me chi rhugiv ma te les le andai lumia, numa me mangav tu te arakhes le katar o nasulimos.

¹⁶Nemad ei ole maailmast, nii nagu minagi ei ole maailmast.

¹⁶Won nai andai lumia, sar me chi sim andai lumia.

¹⁷Pühitse neid tões: sinu sõna on tõde!

¹⁷Vuzhar le che chachimasa, che vorba si o chachimos.

¹⁸Nii nagu sina läkitasid minu maailma, läkitan ka mina nemad maailma.

¹⁸Sar tu tradian ma ande lumia, i me tradem le ande lumia.

¹⁹Ja ma pühitsen ennast nende eest, et ka nemad oleksid pühitsetud tões.

¹⁹Ai me korkorho vuzharav man lenge, saxke vi won te aven vuzharde katar o chachimos.

²⁰Aga ma ei palu üksnes nende eest, vaid ka nende eest, kes nende sõna läbi hakkavad minusse uskuma,

²⁰Chi rhugiv ma ferdi anda lende, numa vi kodolenge kai pachanaspe ande mande katar penge vorba.

²¹et kõik oleksid üks, nii nagu sina, Isa, minus ja mina sinus, et nemadki oleksid meis, et maailm usuks, et sina oled minu läkitanud.

²¹Saxke savorhe te aven iek; sar tu, murho Dat, san ande mande, ai me sim ande tute, saxke vi won te aven iek ande amende: te pachalpe e lumia kai tu tradian ma.

²²Ja mina olen andnud neile selle kirkuse, mille sina oled andnud mulle, et nad oleksid üks, nii nagu meie oleme üks:

²²Me dem le o luvudimos kai dian ma, saxke te aven vi won iek, sar ame sam iek:

²³mina neis ja sina minus, et nad oleksid täielikult üks, nii et maailm tunneks ära, et sina oled minu läkitanud ja et sa oled armastanud neid, nii nagu sa oled armastanud mind.

²³Me ande lende, ai tu ande mande, saxke te aven vorta ande iek; ai e lumia te zhanel ke tu tradian ma, ai ke sas tumenge drazhi mange, sar simas drago tuke.

²⁴Isa, ma tahan, et ka need, keda sa mulle oled andnud, oleksid minuga seal, kus mina olen, et nad näeksid mu kirkust, mille sa oled andnud mulle, sest sa oled mind armastanud enne maailma rajamist.

²⁴"Murho Dat, mangav kodolen kai dian ma te aven vi won mansa kai sim; saxke te dikhen murho luvudimos, o luvudimos kai dian ma; ke sanas tuke drago mange mai anglal kerdili sas e lumia.

²⁵Õige Isa, maailm ei ole sind tundnud, aga mina tundsin sind ning need siin tunnevad, et sina oled minu läkitanud.

²⁵Murho Dat o chacho, e lumia chi zhanglia tu: numa me zhanglem tu, ai kodola zhangle ke tu tradian ma.

²⁶Ja ma olen neile andnud teada sinu nime ja annan teada seda, et armastus, millega sina oled armastanud mind, oleks nendes ja mina oleksin nendes.'

²⁶Me kerdem len te zhanen chiro anav, ai mai kerava len te zhanen tu: saxke e dragostia kai si tu mange te avel ande lende, ai vi me te avav ande lende."