¹Aga kõik tölnerid ja patused lähenesid Jeesusele teda kuulama.

¹Sa le manush kai chidenas e taksa ai le bezexalenge pashile pasha Jesus te ashunen leste.

²Ja variserid ja kirjatundjad nurisesid, öeldes: 'Tema võtab vastu patuseid ja sööb koos nendega!'

²Ai le Farizeanuria ai le Gramnoturia denas pe duma, phenenas, kado manush primil le bezexalen, ai xal lensa.

³Siis ta rääkis neile selle tähendamissõna:

³Ai O Jesus phendia lenge ek paramichi,

⁴'Missugune inimene teie seast, kui tal on sada lammast ja ta ühe neist kaotab, ei jäta neid üheksatkümmend üheksat kõrbe ega lähe kadunule järele, kuni ta tema leiab?

⁴"Savo anda tumende, kai si les iek shel bakre, te xasarela ieka, chi mekela le kolaver iniavardesh tai inia ande pusta, ai zhal te rodel o iek kai xasailo, zhi kai arakhel les?

⁵Ja kui ta on tema leidnud, siis ta võtab tema rõõmuga oma õlgadele

⁵Ai kana arakhel les, thol les pe peske zea, raduimelo,

⁶ja kutsub koju jõudes kokku sõbrad ja naabrid, öeldes neile: 'Rõõmustage koos minuga, sest ma olen leidnud oma kadunud lamba!'

⁶ai kana zhal khere, akharel peske vortakon ai le manush kai beshen pasha leste, phenelas lenge. Raduin tume mansa; ke arakhlem murho bakro kai sas xasardo.

⁷Ma ütlen teile, nõnda on taevas ühe meeltparandanud patuse pärast rohkem rõõmu kui üheksakümne üheksa õige pärast, kellele ei ole vaja meeleparandust.

⁷Phenav tumenge, "Avela mai but raduimos ando rhaio anda kodo iek bezexalo kai keisailo, de sar andal iniavardesh tai inia kai si vorta, kai chi trobul le te kein."

⁸Või milline naine, kellel on kümme drahmi ja kui ta ühe drahmi on ära kaotanud, ei läida lampi ega pühi maja ega otsi hoolega, kuni ta selle leiab?

⁸"Vai savi zhuvli kai si la desh kotora rupeske, te xasarel iek, chi dela iag e memeli, ai shilavel o kher, ai rodel lokorhes zhi kai arakhel les?

⁹Ja kui ta selle on leidnud, kutsub ta kokku sõbrad ja naabrid, öeldes: 'Rõõmustage koos minuga, sest ma olen leidnud oma drahmi, mille kaotasin!'

⁹Ai kana arakhlia les, akharel peske vortakon ai le manushen kai beshen pasha late, phenelas, "Raduin tume mansa; ke arakhlem o kotor le rupesko kai xasardemas."

¹⁰Nõnda, ma ütlen teile, tõuseb rõõm Jumala inglite ees ühe patuse pärast, kes meelt parandab.'

¹⁰Sakadia, phenav tumenge, "Si raduimos anglal angeluria le Devleske anda iek bezexalo kai keilpe."

¹¹Jeesus ütles: 'Ühel inimesel oli kaks poega.

¹¹Ai wo phendia, ieke manushes sas les dui shave;

¹²Ja noorem neist ütles isale: 'Isa, anna mulle kätte see osa varandusest, mis saab minule!' Ja isa jagaski varanduse nende vahel.

¹²O mai terno phendia peske dadeske, "Murho dat, de ma o barvalimos kai trobul te avel ma. Ai o dat dia les so trobulas te avel les dino.

¹³Ja juba mõne päeva pärast kogus noorem poeg kõik kokku ning reisis kaugele maale, ja seal pillas ta ära oma vara, elades ohjeldamatult.

¹³Xantsi dies pala kodia o mai terno shav kana lia so godi dia les lesko dat, gelotar andek them kai si dur, ai kotse xalia pesko barvalimos andek chorho traio.

¹⁴Aga kui ta oli kõik ära kulutanud, tuli sellele maale kange nälg, ja puudus hakkas temalegi kätte tulema.

¹⁴Kana xasardia sa so sas les, iek bari bokha avili ande kodo them; porme vunzhe aresli e vriama ke trobul les swako fielo, ai sas les nai kanch.

¹⁵Ja ta läks ja poetas enda ühe sealtmaa kodaniku juurde ning see saatis ta oma väljadele sigu hoidma.

¹⁵Gelo te kerel buchi iek manushesko ande kodo themesko, kai tradia les pel kimpuria te pravarel le balen.

¹⁶Ja ta püüdis oma kõhtu täita kõtradest, mida sead sõid, ja ükski ei andnud talle.

¹⁶Ai manglino te xal e kozha le kukuruzoski kai xanas le bale; numa khonik chi delas les.

¹⁷Aga kui ta mõttesse jäi, siis ta ütles: 'Kui palju palgalisi on mu isal ja neil on leiba küllalt, aga mina suren siin nälga!

¹⁷Ai kana wo ande peste delpe goji phendia, "Sode slugi ka murho dat, si le mai but xabe sar trobul le, ai me merav bokhatar!"

¹⁸Ma tõusen ja lähen oma isa juurde ja ütlen talle: 'Isa, ma olen pattu teinud taeva vastu ja sinu ees,

¹⁸Wushtiava ai zhava ka murho dat, ai phenava leske, "Murho dat, kerdem bezex karing O Del ai karing tute.

¹⁹ma ei ole enam väärt, et mind su pojaks hüütaks! Pea mind nagu üht oma palgalistest!''

¹⁹Chi mai sim lasho te bushav cho shav; ker mansa sar iek anda che slugi."

²⁰Ja ta tõusis ja asus teele oma isa juurde. Aga kui ta alles kaugel oli, nägi isa teda ja tal hakkas hale ning ta jooksis ja langes poja kaela ja andis talle suud.

²⁰"Ai wushtilo, ai gelo ka pesko dat. Numa sar sas inker dur, lesko dat dikhlia les, ai pelia leske mila, ai nashlo, ai shudiape ka leske kox, ai chumidia les.

²¹Aga poeg ütles isale: 'Isa, ma olen pattu teinud taeva vastu ja sinu ees, ma ei ole enam väärt, et mind su pojaks hüütaks!'

²¹O shav phendia leske, "Murho dat, kerdem bezex karing O Del ai karing tute. Chi mai sim lasho te bushav cho shav."

²²Ent isa ütles oma sulastele: 'Tooge kiiresti kõige kallim kuub ja pange talle selga ja andke talle sõrmus sõrme ja jalatsid jalga

²²Numa o dat phendia peske slugenge. "Anen mai sigo e mai shukar rhocha, ai den la pe leste, thon leske angrusti po nai, ai shpargati andel punrhe;

²³ja tooge nuumvasikas, tapke see ja söögem ning olgem rõõmsad,

²³Ai anen o vitselo o tsulo ai mudaren les, xas, ai veselisavas; ke murho shav kai sas mulo, avilo palpale ka traio;

²⁴sest see mu poeg oli surnud, ja on jälle saanud elavaks, ta oli kadunud, ja on leitud!' Ja nad hakkasid rõõmsasti pidutsema.

²⁴xasardo sas, ai akana arakhlia sas. Linepe te veselinpe."

²⁵Aga tema vanem poeg oli väljal ja kui ta sealt tulles jõudis maja lähedale, kuulis ta pilli ja tantsimist,

²⁵"Numa o shav o mai phuro pel kimpuria sas; kana avilo palpale ai pashilo pasha kher, ashundia le jilia ai o khelimos.

²⁶ja ta kutsus ühe sulastest enda juurde ja päris, mis see võiks olla.

²⁶Akhardia iekes andel slugenge, ai phushlia les, "So kerenpe?"

²⁷See ütles temale: 'Sinu vend on tulnud ja su isa on tapnud nuumvasika, sest ta on saanud tema tagasi täies tervises.'

²⁷Ai o sluga phendia leske, "Cho phral avilo palpale khere, ai cho dat mudardia o vitselo, ke cho dat premisardia les, ai mishto sas cho phral." akhardia les,

²⁸Ent tema vihastas ega tahtnud sisse minna. Siis tuli isa õue ja palus teda.

²⁸O mai phuro phral xolailo sas, ai chi manglia te zhal ando kher; lesko dat anklisto avri, ai rhugisailo leste te avel andre.

²⁹Tema aga vastas isale: 'Vaata, nii palju aastaid olen mina sind orjanud ega ole kunagi astunud üle sinu käsust, ent sina ei ole mulle kunagi andnud üht sikkugi, et ma oleksin võinud rõõmsasti pidutseda oma sõpradega.

²⁹Ai o mai phuro phral phendia peske dades, "Dikh! De but bersh kerdem buchi tuke, ai sagda kerdem che zakonuria; ai shoxar chi dian ma iek buzhno te veselima murhe vortakonsa!

³⁰Aga kui see su poeg, kes su vara on hooradega nahka pannud, tuli tagasi, siis sa tapsid temale nuumvasika!'

³⁰Numa kana cho shav avilo khere, kodo kai xalia che love zhuvliansa kai sas le chorho traio, leske mudardian o vitselo o tsulo."

³¹Isa ütles talle: 'Poeg, sina oled alati minu juures, ja kõik, mis on minu, on sinu oma.

³¹Phendia leske, "Murho shav, sagda tu san mansa, ai so godi si ma chiro si.

³²Nüüd aga oli tarvis pidutseda ja rõõmutseda, sest see su vend oli surnud ja on jälle saanud elavaks, ning oli kadunud ja on leitud.''

³²Numa trobulsardiam te keras ek pachiv, ai te veselisavas; ke cho phral sas mulo, ai akana traiil; sas xasardo, ai akana arakhlia sas.'"