1Aga olles kaasabilised me manitsemegi teid, et te Jumala armu ilmaasjata vastu ei võtaks,
1A spolupracujúc i napomíname, aby ste neboli nadarmo prijali milosti Božej -
2ta ütleb ju: 'Ma olen sind kuulnud soodsal ajal ja aidanud sind päästepäeval.' Ennäe, nüüd on ülisoodus aeg! Ennäe, nüüd on päästepäev!
2Lebo hovorí: V príhodný čas som ťa počul a v deň spasenia som ti pomohol. Hľa, teraz je čas práve príhodný, hľa, teraz deň spasenia! -,
3Me ei anna mitte milleski põhjust komistamiseks, et seda ametit ei laimataks,
3nedávajúc v ničom nijakého pohoršenia, aby nebola služba pohanená.
4vaid näitame end Jumala abilistena kõiges: suures kannatlikkuses, ahistustes, hädades, kitsikustes,
4Ale vo všetkom sa odporúčame jako služobníci Boží, v mnohej trpezlivosti, v súženiach, v nedostatkoch, v úzkostiach,
5hoopide all, vangis, mässudes, vaevanägemistes, valvamistes, paastumistes,
5v úderoch, v žalároch, v nepokojoch, v prácach, v bdeniach, v pôstoch,
6puhtuses, tunnetuses, pikameelsuses, helduses, Pühas Vaimus, siiras armastuses,
6v mravnej čistote, v známosti, v zhovievaní, v dobrote, v Svätom Duchu, v nepokryteckej láske,
7tõe sõnas, Jumala väes, õiguse relvadega paremas ja vasakus käes,
7v slove pravdy, v moci Božej, zbraňami spravedlivosti, pravými aj ľavými.
8aus ja häbis, laituse all ja kiituse all; kui eksitajad, ja siiski tõerääkijad;
8Cez slávu i pohanu, cez zlú i dobrú povesť; ako bludári, a predsa pravdiví;
9kui tundmatud, ent ometi tuntud; kui surijad - ja ennäe, me elame!; kui karistatud, aga mitte surmatud;
9jako neznámi, a dobre známi; jako zomierajúci, a hľa, žijeme; jako káznení, no, nie usmrcovaní;
10kui kurvad, aga ikka rõõmsad; kui vaesed, kes siiski paljusid rikkaks teevad; kui need, kellel ei ole midagi ja kelle päralt on kõik.
10jako smutní, avšak vždycky sa radujúci; jako chudobní, ale mnohých obohacujúci; jako ničoho nemajúci, a všetko v moci majúci.
11Meie suu on teile avatud, korintlased, meie süda on avardunud.
11Naše ústa sú otvorené k vám, ó, Korinťania; naše srdce je rozšírené!
12Teil ei ole meie sees kitsas, vaid teil on kitsas teie oma südames.
12Nie ste sovrení v nás, ale ste sovrení vo svojich vnútornostiach.
13Ma ütlen teile kui lastele: Vastutasuks avarduge teiegi!
13Ale tú istú odplatu, jako deťom hovorím, rozšírte sa i vy!
14Ärge hakake vedama võõras ikkes koos uskmatutega! Mis ühist on õigusel ja ülekohtul või mis osadust valgusel pimedusega?
14Neťahajte cudzieho jarma s neveriacimi. Lebo čo má spoločného spravedlivosť s neprávosťou? Alebo jaké je obecenstvo svetla s temnosťou?
15Mis kooskõla on Kristusel Beliariga või mis osa on usklikul uskmatuga?
15A jaký súhlas Krista s Beliálom? Alebo jaký má podiel verný s neverným?
16Kuidas sobib Jumala tempel kokku ebajumalatega? Meie oleme ju elava Jumala tempel, nõnda nagu Jumal on öelnud: 'Ma tahan nende seas elada ja käia ja olla nende Jumal, ja nemad on minu rahvas.
16A jaká je shoda medzi chrámom Božím a medzi modlami? Lebo veď vy ste chrámom živého Boha, jako povedal Bôh: Budem bývať v nich a prechádzať sa, a budem ich Bohom, a oni mi budú ľudom.
17Seepärast minge ära nende keskelt ja eralduge neist,' ütleb Issand, 'ja ärge puudutage rüvedat, siis ma võtan teid vastu
17Preto vyjdite zpomedzi nich a oddeľte sa, hovorí Pán: a nedotýkajte sa nečistého, a ja vás prijmem
18ja olen teile Isaks, ja teie olete mulle poegadeks ja tütardeks,' ütleb Kõigeväeline Issand.
18a budem vám za Otca, a vy mi budete za synov a za dcéry, hovorí Pán, všemohúci.