1Ülempreester küsis: 'Kas see on nõnda?'
1A najvyšší kňaz povedal: Či je teda tomu tak?
2Aga Stefanos ütles: 'Mehed, vennad ja isad, kuulge! Kirkuse Jumal näitas ennast meie isale Aabrahamile, kui ta oli Mesopotaamias, enne Haaranisse elama asumist,
2A on riekol: Mužovia bratia a otcovia, počujte! Bôh slávy sa ukázal nášmu otcovi Abrahámovi, keď bol v Mezopotámii, prv ako býval v Chárane,
3ning ütles talle: 'Mine välja oma maalt ja oma sugulaste seast ja siirdu sinna maale, mille ma sulle näitan!'
3a povedal mu: Vyjdi zo svojej zeme a zo svojho príbuzenstva a poď do zeme, ktorú ti ukážem.
4Siis ta lahkus kaldealaste maalt ja asus elama Haaranisse. Ja pärast oma isa surma asus ta sealt ümber sellele maale, kus te nüüd elate.
4Vtedy vyšiel zo zeme Chaldejov a býval v Chárane, a odtiaľ, keď zomrel jeho otec, ho prestehoval do tejto zeme, v ktorej teraz vy bývate.
5Ja Jumal ei andnud Aabrahamile siin jalatäitki maad pärandiks, ent tõotas selle anda omandiks talle ja ta järglastele - kuigi tal ei olnud last.
5A nedal mu v nej dedičstva ani na stopu nohy a zasľúbil, že mu ju dá do vlastníctva i jeho semenu po ňom, vtedy, keď ešte nemal dieťaťa.
6Jumal rääkis nõnda: Tema järglased elavad võõrana võõral maal ja nad orjastatakse ja neile tehakse kurja nelisada aastat,
6A takto povedal Bôh, že totiž jeho semä bude pohostínom v cudzej zemi, a zotročia ho a budú s ním zle nakladať štyristo rokov.
7ja rahvast, kes nad orjastab, mina karistan, ütles Jumal, ja pärast seda nad lähevad välja ja teenivad mind selles paigas.
7Ale národ, ktorému budú slúžiť, budem ja súdiť, povedal Bôh, a potom vyjdú a budú mi svätoslúžiť na tomto mieste.
8Ja Jumal andis talle ümberlõikamislepingu. Ja nii sündis talle Iisak ja ta lõikas tema ümber kaheksandal päeval. Ja Iisakile sündis Jaakob, ja Jaakobile need kaksteist peavanemat.
8A dal mu smluvu obriezky, a tak splodil Izáka a obrezal ho ôsmeho dňa, a Izák splodil Jakoba a Jakob dvanástich patriarchov.
9Ja peavanemad kadestasid Joosepit ja müüsid ta ära Egiptusesse, ent Jumal oli temaga
9A patriarchovia závidiac Jozefovi predali ho do Egypta, ale Bôh bol s ním
10ja kiskus ta välja kõigist ta viletsustest ning andis talle armu ja tarkust vaarao, Egiptuse kuninga ees, ning see tõstis ta kogu Egiptusemaa ja terve oma koja ülemaks.
10a vytrhol si ho zo všetkých jeho súžení a dal mu milosť a múdrosť pred faraonom, kráľom Egypta, a ustanovil ho za správcu nad Egyptom i nad celým svojím domom.
11Aga siis tuli nälg kogu Egiptuse- ja Kaananimaale ja suur viletsus ning meie isad ei leidnud toidupoolist.
11Potom prišiel hlad na celý Egypt a na Kanaán a veľké súženie, a naši otcovia nachádzali potravín.
12Aga kui Jaakob sai kuulda, et Egiptuses on vilja, läkitas ta meie isad sinna esimest korda.
12A keď počul Jakob, že je obilie v Egypte, vyslal najprv našich otcov,
13Ja teisel korral andis Joosep ennast tunda oma vendadele, ja vaaraole sai teatavaks Joosepi päritolu.
13a po druhé sa dal Jozef poznať svojim bratom, a faraon sa dozvedel o rode Jozefovom.
14Siis Joosep laskis kutsuda enda juurde oma isa Jaakobi ja kogu oma suguvõsa, seitsekümmend viis hinge.
14Vtedy poslal Jozef povolať k sebe Jakoba, svojho otca, a celú svoju rodinu v sedemdesiatich piatich dušiach.
15Ja Jaakob läks alla Egiptusesse. Ja tema suri seal ja ka meie isad,
15A Jakob sišiel dolu do Egypta a zomrel on i naši otcovia,
16ja nad viidi Sekemisse ja pandi hauda, mille Aabraham oli hõbeda eest ostnud Hamori laste käest Sekemis.
16a preniesli ich do Sichema a pochovali v hrobe, ktorý bol kúpil Abrahám za cenu striebra od synov Emora, otca Sichemovho.
17Kui nüüd lähenes selle tõotuse aeg, mille Jumal Aabrahamile oli andnud, kosus rahvas ja kasvas Egiptuses,
17Ale jako sa blížil čas zasľúbenia, ktoré s prísahou dal Bôh Abrahámovi, rástol ľud a množil sa v Egypte,
18kuni tõusis teine kuningas, kes Joosepist midagi ei teadnud.
18dokiaľ nepovstal iný kráľ nad Egyptom, ktorý neznal Jozefa.
19See tarvitas kavalust meie soo kallal ja tegi kurja meie isadele, nõudes, et nende imikud heidetaks ära, nii et need ei jääks ellu.
19Ten preľstil náš rod a tak trápil našich otcov, že museli vyhadzovať svoje nemluvňatá, aby nezostaly nažive.
20Sel ajal sündis Mooses ja ta meeldis Jumalale. Teda kasvatati kolm kuud tema isa kojas.
20V tom čase sa narodil Mojžiš a bol krásny Bohu, a chovali ho tri mesiace v dome jeho otca.
21Aga kui ta oli ära heidetud, siis vaarao tütar lapsendas ta ning kasvatas endale pojaks.
21A keď ho vyložili, zdvihla a vzala ho dcéra faraonova a vychovala si ho sebe za syna.
22Ja Moosesele õpetati kogu egiptlaste tarkust ja tema oli vägev oma sõnadelt ja tegudelt.
22A vyučili Mojžiša všetkej múdrosti Egypťanov, a bol mocný vo svojich slovách i skutkoch.
23Aga kui tal neljakümnes aasta täis sai, tuli tema südamesse mõte minna vaatama oma vendi, Iisraeli lapsi.
23A keď mu bolo štyridsať rokov, vzišlo na jeho srdce, aby navštívil svojich bratov, synov Izraelových.
24Ja kui ta nägi ühele ülekohut tehtavat, läks ta appi ja maksis kätte selle eest, kellele tehti liiga, lüües egiptlase maha.
24A vidiac ktoréhosi z nich, že sa mu krivdí, zastal sa ho a pomstil toho, ktorému sa diala krivda, zabijúc Egypťana.
25Ta arvas, et ta vennad mõistavad, kuidas Jumal tema käe läbi annab neile pääste, aga nad ei mõistnud.
25A domnieval sa, že jeho bratia rozumejú, že im Bôh skrze jeho ruku podáva záchranu. Ale oni neporozumeli.
26Ja järgmisel päeval, sattudes nende juurde, kui nad tülitsesid omavahel, katsus ta neid lepitada ja ütles: 'Mehed, te olete ometi vennad, miks te siis teete teineteisele ülekohut?'
26Potom nasledujúceho dňa sa im ukázal, keď sa vadili, a hnal ich k pokoju a povedal: Mužovia, bratia ste, prečo si navzájom krivdíte?
27Aga see, kes tegi ligimesele ülekohut, tõukas ta eemale ja ütles: 'Kes sind on tõstnud meile ülemaks ja õigusemõistjaks?
27Ale ten, ktorý krivdil blížnemu, odsotil ho a povedal: Kto teba ustanovil za knieža alebo za sudcu nad nami?
28Kas sa tahad ka mind hukata samal kombel, nagu sa eile hukkasid egiptlase?'
28Či ma ty chceš zabiť, ako si včera zabil toho Egypťana?
29Nende sõnade pärast Mooses põgenes ja elas võõrana Midjanimaal, kus talle sündis kaks poega.
29A Mojžiš utiekol pre to slovo a stal sa pohostínom v Madiansku, kde splodil dvoch synov.
30Ja kui nelikümmend aastat sai täis, näitas talle ennast ingel Siinai mäe lähedal kõrbes tuleleegis kibuvitsapõõsas.
30A keď sa naplnilo zase štyridsať rokov, ukázal sa mu anjel Pánov na púšti vrchu Sinai v plameni ohňa, vystupujúcom z kra.
31Mooses imestas seda nägemust nähes, ja kui ta astus lähemale vaatama, kostis Issanda hääl:
31A keď to videl Mojžiš, divil sa videniu a keď sa išiel podívať na to, povedal mu hlas Pánov:
32'Mina olen sinu isade Jumal, Aabrahami ja Iisaki ja Jaakobi Jumal.' Aga Mooses hakkas värisema ega julgenud enam vaadata.
32Ja som Bôh tvojich otcov, Bôh Abrahámov, Bôh Izákov a Bôh Jakobov. A Mojžiš sa zhrozil, až sa triasol od strachu a neopovážil sa pozrieť.
33Siis ütles Issand talle: 'Võta jalatsid jalast, sest paik, kus sa seisad, on püha maa!
33A Pán mu povedal: Sozuj svoju obuv so svojich nôh, lebo miesto, na ktorom stojíš, je svätá zem.
34Ma olen küllalt näinud oma rahva vaevamist Egiptuses ja olen kuulnud nende ägamist ning olen alla tulnud neid vabastama. Ja nüüd mine, ma läkitan su Egiptusesse!'
34Videl, áno videl som trápenie svojho ľudu, ktorý je v Egypte, a počul som ich vzdychanie a sostúpil som, aby som ich vyslobodil. A tak teraz poď, nech ťa pošlem do Egypta.
35Sellesama Moosese, kelle nad olid ära salanud, öeldes: 'Kes sind on tõstnud meile ülemaks ja õigusemõistjaks?', selle läkitas Jumal ülemaks ja lunastajaks ingli käe läbi, kes oli ennast talle näidanud kibuvitsapõõsas.
35Toho Mojžiša, ktorého zapreli povediac: Kto teba ustanovil za knieža alebo za sudcu? práve toho poslal Bôh ako knieža a vykupiteľa prostredníctvom anjela, ktorý sa mu ukázal v kre.
36Seesama Mooses viis nad välja, tehes imetegusid ja tunnustähti Egiptusemaal ja Punases meres ja kõrbes neljakümne aasta jooksul.
36Ten ich vyviedol učiniac zázraky a divy v Egypte i na Červenom mori i na púšti, a tak to robil štyridsať rokov.
37See on see Mooses, kes ütles Iisraeli lastele: 'Jumal tõstab teie vendade seast teile Prohveti, seesuguse nagu mina.'
37To je ten Mojžiš, ktorý povedal synom Izraelovým: Proroka vám vzbudí Pán, váš Bôh, zpomedzi vašich bratov, ako mňa, toho budete poslúchať.
38Tema on see, kes oli koguduse seas kõrbes koos ingliga, kes kõneles talle Siinai mäel, ja oli koos meie isadega, kes said elavaid sõnu meile edasiandmiseks.
38To je ten, ktorý to bol v sbore ľudu na púšti s anjelom, ktorý mu hovoril na vrchu Sinai, i s našimi otcami, ktorý prijal živé slová, aby ich dal nám,
39Kuid meie isad ei tahtnud olla talle kuulekad, vaid tõukasid ta eemale ja pöördusid oma südamega Egiptuse poole,
39ktorého nechceli poslúchať naši otcovia, ale ho odsotili a obrátili sa svojimi srdcami do Egypta
40öeldes Aaronile: 'Tee meile jumalaid, kes käiksid meie eel, sest me ei tea, mis on juhtunud selle Moosesega, kes tõi meid välja Egiptusest!'
40povediac Áronovi: Sprav nám bohov, ktorí pojdú pred nami, lebo ten Mojžiš, ktorý nás vyviedol s Egyptskej zeme, nevieme, čo sa mu stalo.
41Ja nad tegid noil päevil vasika ja viisid sellele ebajumalale ohvreid ja rõõmustasid oma käte tegude üle.
41A spravili si v tých dňoch teľa a obetovali modle obeť a veselili sa v dielach svojich rúk.
42Jumal aga pööras neile selja ning jättis nad teenima taevavägesid, nõnda nagu prohvetite raamatus on kirjutatud: 'Kas teie, Iisraeli sugu, tõite mulle tapa- ja roaohvreid nelikümmend aastat kõrbes olles?
42Ale Bôh sa odvrátil a vydal ich, aby slúžili nebeskému vojsku, jako je napísané v knihe prorokov: Či ste mi azda za štyridsať rokov doniesli bitné a iné obeti na púšti, dome Izraelov?
43Ei, vaid te võtsite Mooloki telgi ja oma jumala Raifa tähe, kujud, mis te olite teinud, et neid kummardada; ja ma asutan teid teisele poole Paabelit.'
43A vzali ste a nosili stán Molochov a hviezdu svojho boha Remfana, podoby, ktorých ste si narobili, aby ste sa im klaňali, a preto vás presídlim ta za Babylon.
44Meie isadel oli tunnistustelk kõrbes, nõnda nagu oli seadnud ingel, kes Moosesel käskis selle teha eeskuju järgi, mida ta oli näinud.
44Stán svedoctva mali naši otcovia na púšti, jako bol nariadil ten, ktorý hovoril Mojžišovi, aby ho urobil podľa vzoru, ktorý bol videl,
45Selle telgi võtsid meie isad omaks ja koos Joosuaga tõid selle kaasa nende rahvaste maa vallutamisel, kelle Jumal oli tõuganud eemale meie isade palge eest. Nii see oli Taaveti päevini,
45ktorý to stán prevzali naši otcovia i vniesli s Jozuom do zeme, ktorá bola vlastníctvom pohanov, ktorých Bôh vyhnal zpred tvári našich otcov, čo tak trvalo až do dní Dávida,
46Taavet leidis armu Jumala silmis ja palus, et ta leiaks eluaseme Jaakobi soole.
46ktorý našiel milosť pred Bohom a prosil, žeby smel najsť príbytok Bohu Jakobovmu.
47Saalomon ehitas aga temale koja.
47A Šalamún mu vystavil dom.
48Kuid Kõigekõrgem ei ela kätega tehtus, nagu prohvet ütleb:
48Ale Najvyšší nebýva v chrámoch, učinených rukou, jako hovorí prorok:
49'Taevas on mu troon ja maa minu jalajäri. Millise koja teie tahate mulle ehitada?' ütleb Issand.
49Nebo mi je trónom a zem podnožou mojim nohám; akýže mi vystavíte dom? hovorí Pán. Alebo kde jaké je miesto môjho odpočinku?
50'Eks minu käsi ole kõik need teinud?!'
50Či toho všetkého neučinila moja ruka?
51Te kangekaelsed ja ümberlõikamatud südamelt ja kõrvadelt! Teie panete alati vastu Pühale Vaimule, nii nagu teie isad, nõnda teete teiegi.
51Tvrdošijní a neobrezaného srdca aj uší, vy sa vždycky protivíte Svätému Duchu, jako vaši otcovia, tak aj vy.
52Keda prohvetitest teie isad ei ole taga kiusanud? Ja nad on tapnud need, kes kuulutasid ette selle Õige tulemist, kelle reetjaiks ja mõrtsukaiks nüüd olete saanud teie,
52Ktoréhože z prorokov neprenasledovali vaši otcovia? A pobili tých, ktorí predzvestovali o príchode toho Spravedlivého, ktorého ste sa vy teraz stali zradcami a vrahmi,
53kes te saite Seaduse inglite antud korralduse kaudu, ent ei ole seda pidanud.'
53ktorí ste vzali zákon na nariadenia anjelov a nezachovali ste.
54Aga kui nad seda kuulsid, lõikas see neil südamesse ja nad kiristasid hambaid.
54A keď to počuli, bolo im, ako by ich bodnul do srdca, a zúriac v hneve škrípali zubami na neho.
55Stefanos aga, täis Püha Vaimu, vaatas ainiti taevasse ja nägi Jumala kirkust ning Jeesust seismas Jumala paremal käel
55A on súc plný Svätého Ducha uprel zrak do neba a videl slávu Božiu a Ježiša stáť po pravici Božej
56ja ütles: 'Ennäe, ma näen taevaid avanevat ja Inimese Poja seisvat Jumala paremal käel.'
56a povedal: Hľa, vidím nebesia otvorené a Syna človeka stáť po pravici Božej!
57Selle peale nad karjusid valju häälega ja oma kõrvu kinni hoides sööstsid nagu üks mees tema kallale
57A oni skríkli velikým hlasom, zapchali si uši a jednomyseľne sa vrhli na neho
58ja kihutasid ta linnast välja ning viskasid teda kividega. Ja tunnistajad panid oma rõivad maha ühe noormehe jalgade ette, keda kutsuti Sauluseks,
58a vyženúc ho von z mesta kameňovali. A svedkovia si složili svoje rúcha k nohám mládenca, ktorý sa volal Saul.
59ja nad viskasid kividega Stefanost, kes valjusti hüüdis: 'Issand Jeesus, võta mu vaim vastu!'
59A kameňovali Štefana, ktorý volal na Pána a hovoril: Pane Ježišu, prijmi môjho ducha!
60Ja ta laskus põlvili ning hüüdis suure häälega: 'Issand, ära pane seda neile patuks!' Ja kui ta seda oli öelnud, uinus ta.
60A skloniac kolená skríkol velikým hlasom: Pane, nepočítaj im tohoto hriechu! A keď to povedal, usnul.
61A Saul súhlasil s jeho zabitím.