¹Ja Jaakob läks teele ning jõudis hommikumaa poegade maale.

¹Potem odrine Jakob ter pride v deželo Jutrovcev.

²Ta vaatas, ja ennäe, väljal oli kaev. Ja vaata, sealsamas, selle kõrval, lebas kolm lamba- ja kitsekarja, sest sellest kaevust joodeti karju; kaevu suul aga oli suur kivi.

²Ko se pa ozira, glej, vodnjak na polju, in glej, tri črede ovac tam, ležečih poleg njega, ker so se iz tistega vodnjaka napajale črede, in kamen velik na vodnjakovi odprtini.

³Kui kõik karjad olid kogunenud sinna, siis veeretati kivi kaevu suult, joodeti lambaid ja kitsi ning seati kivi tagasi oma paika kaevu suul.

³Sem namreč so navadno gonili vse črede, in odvalili so kamen z vodnjakove odprtine in napajali ovce, nato so kamen zopet položili na vodnjakovo odprtino na svoje mesto.

⁴Ja Jaakob küsis neilt: 'Vennad, kust te olete?' Ja nad vastasid: 'Me oleme Haaranist.'

⁴In Jakob jim reče: Bratje moji, odkod ste? Odgovoré: Iz Harana smo.

⁵Siis ta küsis neilt: 'Kas tunnete Laabanit, Naahori poega?' Ja nad vastasid: 'Tunneme küll!'

⁵In jih vpraša: Poznate li Labana, sina Nahorjevega? Oni reko: Poznamo.

⁶Ta küsis neilt: 'Kuidas ta käsi käib?' Ja nad vastasid: 'Hästi! Ja näe, sealt tuleb tema tütar Raahel karjaga.'

⁶Nato jim reče: Ali se mu dobro godi? Oni reko: Dobro; in glej Rahelo, hčer njegovo, ki gre z ovcami.

⁷Ta ütles: 'Vaata, päike on alles kõrgel, pole veel aeg karja kokku ajada. Jootke loomi ja minge söötke neid!'

⁷Tedaj reče: Glejte, še je dneva veliko; prezgodaj je zbirati živino: napojite te ovce ter pojdite in pasite.

⁸Aga nad vastasid: 'Me ei saa, enne kui kõik karjad on koos. Siis veeretatakse kivi kaevu suult ja me saame joota lambaid.'

⁸Oni pa reko: Ne moremo, dokler se niso zbrale vse črede, tedaj šele odvalimo kamen z vodnjakove odprtine in napojimo ovce.

⁹Kui ta alles nendega rääkis, tuli Raahel oma isa karjaga, sest ta oli neid hoidmas.

⁹Ko je še govoril ž njimi, pride Rahela z ovcami svojega očeta; kajti pasla jih je.

¹⁰Ja kui Jaakob nägi Raahelit, oma ema venna Laabani tütart, ja oma ema venna Laabani karja, siis Jaakob astus ligi ja veeretas kivi kaevu suult ning jootis oma ema venna Laabani lambaid.

¹⁰In zgodi se, ko vidi Jakob Rahelo, hčer Labana, brata matere svoje, in ovce Labana, brata matere svoje, da pristopi Jakob ter odvali kamen z vodnjakove odprtine in napoji ovce Labana, brata matere svoje.

¹¹Siis Jaakob suudles Raahelit, tõstis häält ja nuttis.

¹¹In Jakob poljubi Rahelo in glasno zajoka.

¹²Ja Jaakob andis Raahelile teada, et ta on tema isa sugulane ja Rebeka poeg; ja Raahel jooksis ning teatas oma isale.

¹²In pove Jakob Raheli, da je sorodnik očeta njenega in da je sin Rebekin; ona pa poteče in sporoči očetu svojemu.

¹³Ja kui Laaban kuulis sõnumit oma õepojast Jaakobist, siis ta jooksis temale vastu, kaelustas ja suudles teda ning viis ta oma kotta; ja ta jutustas Laabanile kõik, mis oli sündinud.

¹³In zgodi se, ko začuje Laban sporočilo o Jakobu, sinu sestre svoje, da mu priteče naproti ter ga objame in poljubi in ga pelje v hišo svojo. In pripoveduje Labanu vse te dogodke.

¹⁴Siis ütles Laaban temale: 'Sa oled tõesti minu luu ja liha!' Ja ta jäi tema juurde kuuks ajaks.

¹⁴In Laban mu reče: V istini, kost si moja in meso moje. In ostal je pri njem cel mesec.

¹⁵Ja Laaban ütles Jaakobile: 'Kas sa sellepärast, et oled mu sugulane, peaksid mind teenima ilma palgata? Nimeta mulle oma palk!'

¹⁵Potem reče Laban Jakobu: Ali naj bi mi, ker si brat moj, služil brezplačno? Povej mi, kaj bodi plačilo tvoje.

¹⁶Laabanil aga oli kaks tütart; vanema nimi oli Lea ja noorema nimi oli Raahel.

¹⁶Imel je pa Laban dve hčeri: ime starejši Leja in mlajši ime Rahela.

¹⁷Leal olid läiketa silmad, aga Raahel oli jumekas ja ilusa välimusega.

¹⁷Imela je pa Leja oči slabotne, ali Rahela je bila lepe postave in zalega obličja.

¹⁸Jaakob armastas Raahelit, seepärast ta ütles: 'Ma teenin sind seitse aastat su noorema tütre Raaheli pärast!'

¹⁸In Jakob je ljubil Rahelo; in reče: Služil ti bom sedem let za Rahelo, mlajšo hčer tvojo.

¹⁹Laaban vastas: 'Ma annan ta parem sinule kui mõnele teisele mehele. Jää minu juurde!'

¹⁹In Laban veli: Bolje bode, da jo dam tebi nego drugemu možu: ostani pri meni.

²⁰Ja Jaakob teenis Raaheli pärast seitse aastat, ja need olid tema silmis nagu üksikud päevad, sellepärast et ta teda armastas.

²⁰Tako je služil Jakob za Rahelo sedem let, in so se mu zdela kakor nekoliko dni, zato ker jo je ljubil.

²¹Siis Jaakob ütles Laabanile: 'Anna mu naine mulle kätte, sest aeg on täis, et ma võin minna tema juurde!'

²¹Tedaj reče Jakob Labanu: Daj mi ženo mojo, ker so izpolnjeni dnevi moji, da grem k njej.

²²Laaban koguski kokku kõik selle paiga mehed ja tegi peo.

²²In Laban zbere vse može tistega kraja in napravi pojedino.

²³Aga õhtul ta võttis oma tütre Lea ja viis selle tema juurde; ja Jaakob heitis ta juurde.

²³Zvečer pa vzame Lejo, hčer svojo, ter jo pripelje k njemu; in on se združi ž njo.

²⁴Ja Laaban andis oma teenija Silpa oma tütrele Leale teenijaks.

²⁴In da ji Laban Zilpo, deklo svojo, da bodi Leji, hčeri njegovi, dekla.

²⁵Jõudis hommik, ja vaata, see oli Lea! Siis ütles Jaakob Laabanile: 'Mis sa mulle oled teinud! Eks ma ole Raaheli pärast sind teeninud? Mispärast sa mind petsid?'

²⁵In zjutraj, glej, bila je Leja. In reče Labanu: Kaj si mi to storil? Nisem li služil za Rahelo pri tebi? Zakaj si me torej okanil?

²⁶Aga Laaban vastas: 'Ei ole meie pool kombeks anda noorem enne vanemat.

²⁶Njemu pa reče Laban: Ni navada tako v našem kraju, da se moži mlajša pred prvenko.

²⁷Pea sellega pulmanädal ära, siis me anname ka teise sulle teenistuse eest, kui sa mind veel teist seitse aastat teenid!'

²⁷Izpolni njen teden; potem ti damo tudi ono za službo, ki jo boš opravljal pri meni še drugih sedem let.

²⁸Ja Jaakob tegi nõnda ning pidas sellega pulmanädala ära, siis ta andis oma tütre Raaheli temale naiseks.

²⁸In Jakob stori tako ter izpolni njen teden, in Laban mu da Rahelo, hčer svojo, za ženo.

²⁹Ja Laaban andis oma teenija Billa oma tütrele Raahelile teenijaks.

²⁹In Laban da Bilho, deklo svojo hčeri svoji Raheli za deklo.

³⁰Siis Jaakob heitis ka Raaheli juurde, ta armastas ju Raahelit ikkagi rohkem kui Lead; ja ta teenis Laabanit veel teist seitse aastat.

³⁰In šel je tudi k Raheli; in ljubil je tudi Rahelo bolj nego Lejo. In služil je še drugih sedem let pri njem.

³¹Ent kui Issand nägi, et Lea hüljati, siis ta avas tema üsa; Raahel aga oli viljatu.

³¹Ko je pa videl GOSPOD, da za Lejo ni ljubezni, odpre maternico njeno, Rahelo pa pusti nerodovitno.

³²Ja Lea jäi lapseootele ja tõi poja ilmale ning pani temale nimeks Ruuben, sest ta ütles: 'Issand on mu alandust näinud. Küllap mu mees hakkab nüüd mind armastama!'

³²In Leja spočne ter porodi sina in mu da ime Ruben; dejala je namreč: Zato ker se je GOSPOD ozrl na ponižanje moje, kajti sedaj me bo ljubil moj mož.

³³Ja ta jäi taas lapseootele ja tõi poja ilmale ning ütles: 'Issand on kuulnud, et mind hüljati. Seepärast on ta mulle ka selle andnud.' Ja ta pani temale nimeks Siimeon.

³³In spočne zopet in rodi sina ter reče: Ker je čul GOSPOD, da mi ni ljubezni, zato mi je dal tudi tega, in imenovala ga je Simeona.

³⁴Ja tema jäi taas lapseootele ja tõi poja ilmale ning ütles: 'Nüüd viimaks mu mees kiindub minusse, sest ma olen temale kolm poega ilmale toonud!' Seepärast pandi sellele nimeks Leevi.

³⁴In spočne vnovič ter rodi sina in reče: Sedaj se mi vendar priklene moj mož, ker sem mu rodila tri sinove, in imenovala ga je Levija.Potem spočne zopet in, rodivši sina, reče: Hvalila bom ta krat GOSPODA, in ga je imenovala Juda. Tedaj pa je nehala roditi.

³⁵Ja tema jäi taas lapseootele ja tõi poja ilmale ning ütles: 'Nüüd ma kiidan Issandat!' Seepärast ta pani temale nimeks Juuda. Siis ta lakkas sünnitamast.

³⁵Potem spočne zopet in, rodivši sina, reče: Hvalila bom ta krat GOSPODA, in ga je imenovala Juda. Tedaj pa je nehala roditi.