¹Taaveti laul, kui ta oma poja Absalomi eest põgenes:

¹Rabbiyow, cadaawayaashaydu fara badanaa! Kuwa igu kacaa aad bay u badan yihiin.

²Issand, kui palju on mul vaenlasi, palju on neid, kes tõusevad mu vastu.

²Way badan yihiin kuwa naftayda wax ka sheegaa, iyagoo leh, Ilaah isaga caawin maayo. (Selaah)

³Paljud ütlevad mu hingele: 'Ei ole temal päästet Jumalas!' Sela.

³Laakiinse, Rabbiyow, adigu waxaad tahay gaashaan igu wareegsan, Iyo sharaftayda, iyo kan madaxayga kor u qaada.

⁴Aga sina, Issand, oled kilbiks mu ees, minu au, sa tõstad mu pea üles.

⁴Codkayga ayaan Rabbiga ugu qayliyaa, Oo isaguna wuxuu iiga jawaabaa buurtiisa quduuska ah. (Selaah)

⁵Oma häälega ma hüüan Issanda poole ja ta vastab minule oma pühalt mäelt. Sela.

⁵Anigu waan jiifsaday oo waan iska seexday, Oo haddana waan soo toosay, waayo, Rabbiga ayaa i xannaaneeya.

⁶Ma heitsin maha ja uinusin; ma ärkasin unest, sest Issand toetab mind.

⁶Ka baqi maayo dadka kumanyaalkaa, Oo gees kasta iga hareereeyey.

⁷Ei ma karda rahva musttuhandeid, kes igalt poolt on endid seadnud minu vastu.

⁷Kac, Rabbiyow, oo i badbaadi, Ilaahayow, Waayo, cadaawayaashaydii oo dhan waxaad ku dhufatay dhabanka, Oo kuwa sharka leh ilkahoodiina waad jejebisay.Badbaado waxaa leh Rabbiga, Barakadaadu dadkaaga ha ku soo degto. (Selaah)

⁸Tõuse, Issand, päästa mind, mu Jumal! Sest kõiki mu vaenlasi oled sa löönud vastu lõugu, sa oled murdnud õelate hambad.

⁸Badbaado waxaa leh Rabbiga, Barakadaadu dadkaaga ha ku soo degto. (Selaah)

⁹Issanda käes on pääste. Su rahvale tulgu sinu õnnistus! Sela.