1Ja Jeesus hakkas taas neile mõistu kõnelema:
1Y RESPONDIENDO Jesús, les volvió á hablar en parábolas, diciendo:
2'Taevariik on kuninga sarnane, kes tegi oma pojale pulmad.
2El reino de los cielos es semejante á un hombre rey, que hizo bodas á su hijo;
3Ja ta läkitas oma sulased kutsutuid pulmapeole paluma, aga need ei tahtnud tulla.
3Y envió sus siervos para que llamasen los llamados á las bodas; mas no quisieron venir.
4Taas ta läkitas teisi sulaseid: 'Öelge kutsutuile: Vaata, mu söömaaeg on valmis, mu härjad ja nuumveised on tapetud ja kõik on valmis, tulge pulma!'
4Volvió á enviar otros siervos, diciendo: Decid á los llamados: He aquí, mi comida he aparejado; mis toros y animales engordados son muertos, y todo está prevenido: venid á las bodas.
5Aga kutsutud ei hoolinud sellest ja läksid ära, kes oma põllule, kes oma kaubale,
5Mas ellos no se cuidaron, y se fueron, uno á su labranza, y otro á sus negocios;
6mõned aga võtsid sulased kinni, teotasid neid ja tapsid nad ära.
6Y otros, tomando á sus siervos, los afrentaron y los mataron.
7Kuningas vihastas ja saatis oma sõjaväed, hukkas need mõrtsukad ja süütas põlema nende linna.
7Y el rey, oyendo esto, se enojó; y enviando sus ejércitos, destruyó á aquellos homicidas, y puso fuego á su ciudad.
8Siis ta ütles oma sulastele: 'Pulmad on küll valmis, aga kutsutud ei olnud seda väärt.
8Entonces dice á sus siervos: Las bodas á la verdad están aparejadas; mas los que eran llamados no eran dignos.
9Minge nüüd teelahkmetele ja kutsuge pulma, keda te iganes leiate!'
9Id pues á las salidas de los caminos, y llamad á las bodas á cuantos hallareis.
10Ja sulased läksid välja teedele ja kogusid kokku kõik, keda leidsid, nii halbu kui häid, ning pulmakoda sai täis pidulisi.
10Y saliendo los siervos por los caminos, juntaron á todos los que hallaron, juntamente malos y buenos: y las bodas fueron llenas de convidados.
11Aga kui kuningas astus sisse pidulisi vaatama, nägi ta seal inimest, kellel ei olnud pulmarõivast seljas.
11Y entró el rey para ver los convidados, y vió allí un hombre no vestido de boda.
12Ja ta ütles talle: 'Sõber, kuidas sina oled tulnud siia ilma pulmarõivata?' Aga see ei saanud sõnagi suust.
12Y le dijo: Amigo, ¿cómo entraste aquí no teniendo vestido de boda? Mas él cerró la boca.
13Siis kuningas ütles teenijatele: 'Siduge tema jalad ja käed ning visake ta välja pimedusse!' Seal on ulgumine ja hammaste kiristamine.
13Entonces el rey dijo á los que servían: Atado de pies y de manos tomadle, y echadle en las tinieblas de afuera: allí será el lloro y el crujir de dientes.
14Sest paljud on kutsutud, aga vähesed valitud.'
14Porque muchos son llamados, y pocos escogidos.
15Siis variserid läksid ja võtsid nõuks Jeesus ta sõnadest lõksu püüda.
15Entonces, idos los Fariseos, consultaron cómo le tomarían en alguna palabra.
16Ja nad läkitasid tema juurde oma jüngreid koos heroodeslastega ütlema: 'Õpetaja, me teame, et sa oled tõemeelne ja õpetad Jumala teed tões ja sa ei hooli kellestki, sest sa ei vaata inimese isikule.
16Y envían á él los discípulos de ellos, con los Herodianos, diciendo: Maestro, sabemos que eres amador de la verdad, y que enseñas con verdad el camino de Dios, y que no te curas de nadie, porque no tienes acepción de persona de hombres.
17Ütle nüüd meile, mis sa arvad, kas keisrile peab andma pearaha või ei?'
17Dinos pues, ¿qué te parece? ¿es lícito dar tributo á César, ó no?
18Aga Jeesus ütles nende kurjust ära tundes: 'Mis te mind kiusate, silmakirjatsejad?
18Mas Jesús, entendida la malicia de ellos, les dice: ¿Por qué me tentáis, hipócritas?
19Näidake mulle maksuraha!' Nemad tõidki ta kätte teenari.
19Mostradme la moneda del tributo. Y ellos le presentaron un denario.
20Ja ta küsis neilt: 'Kelle pilt ja kiri sellel on?'
20Entonces les dice: ¿Cúya es esta figura, y lo que está encima escrito?
21Nad ütlesid temale: 'Keisri.' Siis ta ütles neile: 'Andke nüüd keisrile keisri oma tagasi ja Jumalale Jumala oma!'
21Dícenle: De César. Y díceles: Pagad pues á César lo que es de César, y á Dios lo que es de Dios.
22Seda kuuldes nad hämmastusid ja lahkusid, jättes ta sinnapaika.
22Y oyendo esto, se maravillaron, y dejándole se fueron.
23Tolsamal päeval astusid Jeesuse juurde saduserid, kes ütlesid, et surnuist ülestõusmist ei ole olemas, ja küsisid temalt:
23Aquel día llegaron á él los Saduceos, que dicen no haber resurrección, y le preguntaron,
24'Õpetaja, Mooses ütles: Kui keegi sureb, ilma et tal oleks lapsi, siis ta vend peab abielluma oma surnud venna naisega ja soetama sugu vennale.
24Diciendo: Maestro, Moisés dijo: Si alguno muriere sin hijos, su hermano se casará con su mujer, y despertará simiente á su hermano.
25Meie pool oli seitse venda. Esimene võttis naise, kuid suri. Ja et tal ei olnud järglast, siis jättis ta naise oma vennale.
25Fueron pues, entre nosotros siete hermanos: y el primero tomó mujer, y murió; y no teniendo generación, dejó su mujer á su hermano.
26Nõndasamuti ka teine ja kolmas kuni seitsmendani.
26De la misma manera también el segundo, y el tercero, hasta los siete.
27Pärast kõiki suri see naine.
27Y después de todos murió también la mujer.
28Ülestõusmisel nüüd: kelle naine nendest seitsmest peab ta olema? Ta on ju olnud nende kõikide oma.'
28En la resurrección pues, ¿de cuál de los siete será ella mujer? porque todos la tuvieron.
29Jeesus aga vastas neile: 'Te eksite, kuna ei tunne pühi kirju ega Jumala väge.
29Entonces respondiendo Jesús, les dijo: Erráis ignorando las Escrituras, y el poder de Dios.
30Ülestõusmisel ju ei võeta naisi ega minda mehele, vaid ollakse nagu inglid taevas.
30Porque en la resurrección, ni los hombres tomarán mujeres, ni las mujeres marido; mas son como los ángeles de Dios en el cielo.
31Aga surnute ülestõusmisest - kas te ei ole lugenud, mida Jumal teile on rääkinud:
31Y de la resurrección de los muertos, ¿no habéis leído lo que os es dicho por Dios, que dice:
32Mina olen Aabrahami Jumal ja Iisaki Jumal ja Jaakobi Jumal. Jumal ei ole surnute, vaid elavate Jumal.'
32Yo soy el Dios de Abraham, y el Dios de Isaac, y el Dios de Jacob? Dios no es Dios de muertos, sino de vivos.
33Seda kuuldes rahvas hämmastus tema õpetusest.
33Y oyendo esto las gentes, estaban atónitas de su doctrina.
34Aga kui variserid said kuulda, et Jeesus oli sulgenud saduseride suu, kogunesid nad sinna.
34Entonces los Fariseos, oyendo que había cerrado la boca á los Saduceos, se juntaron á una.
35Ja üks seadusetundja nende seast küsis teda kiusates:
35Y preguntó uno de ellos, intérprete de la ley, tentándole y diciendo:
36'Õpetaja, milline käsk Seaduses on suurim?'
36Maestro, ¿cuál es el mandamiento grande en la ley?
37Jeesus vastas talle: 'Armasta Issandat, oma Jumalat, kogu oma südamega ja kogu oma hingega ja kogu oma mõistusega!
37Y Jesús le dijo: Amarás al Señor tu Dios de todo tu corazón, y de toda tu alma, y de toda tu mente.
38See ongi suurim ja esimene käsk.
38Este es el primero y el grande mandamiento.
39Teine on selle sarnane: Armasta oma ligimest nagu iseennast!
39Y el segundo es semejante á éste: Amarás á tu prójimo como á ti mismo.
40Neis kahes käsus on koos kogu Seadus ja Prohvetid.'
40De estos dos mandamientos depende toda la ley y los profetas.
41Aga kui variserid olid koos, küsis Jeesus neilt:
41Y estando juntos los Fariseos, Jesús les preguntó,
42'Mida te arvate Messia kohta: kelle poeg ta on?' Nad ütlesid talle: 'Taaveti.'
42Diciendo: ¿Qué os parece del Cristo? ¿de quién es Hijo? Dícenle: De David.
43Tema lausus neile: 'Kuidas siis Taavet vaimus hüüab teda Issandaks:
43El les dice: ¿Pues cómo David en Espíritu le llama Señor, diciendo:
44Issand ütles mu Issandale: Istu mu paremale käele, kuni ma panen su vaenlased sinu jalge alla!?
44Dijo el Señor á mi Señor: Siéntate á mi diestra, Entre tanto que pongo tus enemigos por estrado de tus pies?
45Kui nüüd Taavet hüüab teda Issandaks, kuidas ta siis on tema poeg?'
45Pues si David le llama Señor, ¿cómo es su Hijo?
46Ja ükski ei suutnud talle vastata sõnagi ja keegi ei julgenud sellest päevast peale teda enam küsitleda.
46Y nadie le podía responder palabra; ni osó alguno desde aquel día preguntarle más.