¹Kui siis Taavet elas oma kojas, ütles Taavet prohvet Naatanile: 'Vaata, mina elan seedripuust kojas, aga Issanda seaduselaegas on telgiriiete all.'

¹ A ciya mo, waato kaŋ Dawda go nga windo ra ga goro, kala Dawda ne annabi Natan se: «Guna, ay go sedre fu ra da goray, amma Rabbi sappa sundurko go daabuleyaŋ ra.»

²Ja Naatan ütles Taavetile: 'Tee kõik, mis sul südame peal on, sest Issand on sinuga!'

² Natan mo ne Dawda se: «Hay kulu kaŋ go ni bina ra, ni m'a te, zama Irikoy go ni banda.»

³Aga selsamal ööl sündis, et Naatanile tuli Issanda sõna, kes ütles:

³ A ciya mo, hano din cino ra, Irikoy sanno kaa Natan do ka ne:

⁴'Mine ja ütle mu sulasele Taavetile: Nõnda ütleb Issand: Sina ära ehita mulle elamiseks koda.

⁴ «Ma koy ka salaŋ ay tamo Dawda se ka ne: Yaa no Rabbi go ga ci: Ni si fu cina hal ay ma goro a ra,

⁵Sest ma pole kojas elanud alates päevast, kui ma tõin Iisraeli ära, kuni tänapäevani, vaid olen rännanud telgist telki ja paigast teise.

⁵ zama za hano kaŋ hane ay kande Israyla ka kaa hala hunkuna, ay mana goro fu kulu ra. Amma hukum ka koy hukum ra, da nangoray ka koy nangoray ra no ay go.

⁶Kus ma ka iganes kogu Iisraelis olen käinud, kas ma olen sõnagi lausunud ainsalegi Iisraeli kohtumõistjale, keda ma olin käskinud minu rahvast karjasena hoida, ja öelnud: Mispärast te ei ehita mulle seedripuust koda?

⁶ Nangey kulu kaŋ ay dira Israyla kulu banda mo, mate no, ay na sanni fo salaŋ Israyla jine borey kulu se, kaŋ yaŋ se ay lordi ka ne i m'ay borey kuru, k'i hã haŋ kaŋ se i mana sedre bundu fu cina ay se?»

⁷Ja nüüd ütle mu sulasele Taavetile nõnda: Nõnda ütleb vägede Issand: Ma olen sind võtnud karjamaalt lammaste ja kitsede järelt, et sa oleksid mu rahvale, Iisraelile, vürstiks.

⁷ Sohõ haŋ kaŋ ni ga ci ay tamo Dawda se neeya: Haŋ kaŋ Rabbi Kundeykoyo ci neeya: «Ay na ni kaa kuruyaŋo do, feeji ganayaŋ ra, zama ni ma ciya jine boro ay jama Israyla boŋ.

⁸Ja ma olen sinuga olnud kõikjal, kus sa oled käinud, ja olen kõik su vaenlased sinu eest hävitanud. Nüüd tahan ma sinu nime teha võrdseks suurimate nimedega maa peal.

⁸ Ay goro ni banda mo nangu kulu kaŋ ni gana. Ay na ni ibarey kulu halaci ni jine. Ay ga maa te ni se, danga boro beerey kaŋ yaŋ go ndunnya ra maa cine.

⁹Ja ma tahan oma rahvale, Iisraelile, paiga määrata ja teda nõnda istutada, et ta oma kohal võib elada ega tarvitse enam karta, ja pöörased inimesed ei tohi teda enam vaevata nagu varem

⁹ Ay ga nangu daŋ mo ay jama Israyla sabbay se, ay m'i tilam zama i ma goro ngey bumbo nango ra, boro kulu ma si ye k'i sosorandi koyne. Boro laaley mo si ye k'i halaci koyne, danga mate kaŋ i doona ka te waato,

¹⁰ja sel ajal, kui ma seadsin kohtumõistjaid oma Iisraeli rahvale. Ja ma alandan kõik su vaenlased ja kuulutan sulle, et Issand annab sulle järeltuleva soo.

¹⁰ za han din kaŋ ay na jine boroyaŋ lordi ka ne i m'ay jama Israyla may. Ay ga ni ibarey kulu ye ni mayra ra mo. Woodin banda, ay go ga woone ci ni se: Rabbi ga dumi te ni se.

¹¹Ja kui su päevad täis saavad ja sa lähed oma vanemate juurde, siis ma lasen tõusta pärast sind sinu järglase, kes on üks su poegi, ja ma kinnitan tema kuningriigi.

¹¹ A ga ciya mo, waato kaŋ ni na ni aloomaro toonandi, kaŋ ni ga kani ni kaayey banda, gaa no ay ga ni dumi fo sinji ni banda, danga ni ize aru fo nooya, ay g'a koytara tabbatandi mo.

¹²Tema ehitab mulle koja ja mina kinnitan tema aujärje igaveseks ajaks.

¹² Nga no ga windi cina ay se, ay g'a karga mo tabbatandi hal abada.

¹³Mina tahan olla temale isaks ja tema peab olema mulle pojaks; oma heldust ma temast ei lahuta, nõnda nagu ma lahutasin tollest, kes oli enne sind.

¹³ Ay ga ciya a se baaba, nga mo ga ciya ay ize. Ay baakasinay suujo mo, ay s'a ta a gaa, danga mate kaŋ ay n'a ta bora kaŋ na ni jin din gaa.

¹⁴Ja ma panen ta igaveseks oma kotta ja kuningriiki, ja tema aujärg on igavesti kindel.'

¹⁴ Amma ay g'a gorandi ay windo nd'ay koytara ra hal abada, a karga mo ga tabbat hal abada.»

¹⁵Nõnda nagu olid kõik need sõnad ja nõnda nagu oli kogu see nägemus, nõnda kõneles Naatan Taavetile.

¹⁵ Sanney din kulu, da bangando kulu boŋ mo, yaadin no Natan salaŋ d'a Dawda se.

¹⁶Siis kuningas Taavet läks ja astus Issanda ette ning ütles: 'Issand Jumal! Kes olen mina ja kes on mu sugu, et sa mind senini oled saatnud?

¹⁶ Kala Bonkoono Dawda furo ka koy ka goro Rabbi jine ka ne: «May ci ay, ya Rabbi Irikoy? May ci ay dumo mo, kaŋ ni to da ay hala neewo?

¹⁷Aga sedagi on olnud vähe su silmis, Jumal, ja seepärast oled sa rääkinud oma sulase soole tulevikust: sa oled vaadanud mind kui ülendatud inimeste rida, Issand Jumal!

¹⁷ Ya Irikoy, danga haya din mo hari kayna no ni diyaŋ gaa, amma ni ye ka salaŋ ni tamo dumo boŋ alwaati kuuku kaŋ ga kaa ra, ya Rabbi Irikoy. Ni n'ay himandi danga boro kaŋ a dumo gonda beeray.

¹⁸Mida peaks Taavet sulle veelgi kõnelema aust, mida sa oled osutanud oma sulasele? Sina ju tunned oma sulast.

¹⁸ Ifo no ay, Dawda, ay ga du ka ci ni se koyne, darza beero kaŋ ni na ni tamo no boŋ? Zama ni ga ay, ni tamo bay.

¹⁹Issand! Oma sulase pärast ja oma südame järgi oled sa kõiki neid suuri asju teinud ja kõik need suured asjad teatavaks teinud.

¹⁹ Ya Rabbi, ay, ni tamo sabbay se no, ni bumbo bine ibaay boŋ mo no, ni na hari beeriyaŋ wo kulu te, zama ni ma muraadu bambatey din bayrandi.

²⁰Issand! Kõige selle järgi, mida me oma kõrvaga oleme kuulnud, ei ole ükski sinu sarnane ega ole muud Jumalat kui sina.

²⁰ Ya Rabbi, ni cine fo si no. Irikoy fo mo si no, kala nin, hay kulu kaŋ iri maa da iri hangey boŋ.

²¹Ja kes on nagu sinu rahvas Iisrael, ainus rahvas maa peal, keda Jumal ise on käinud enesele rahvaks lunastamas? Sa oled enesele teinud suure ja kardetava nime, ajades paganad ära oma rahva eest, kelle sa Egiptusest lunastasid.

²¹ Dumi woofo no ka go no mo ndunnya ra, danga ni jama Israyla cine kaŋ Irikoy koy ka fansa hal i ma ciya nga bumbo jama, zama ni ma du ni boŋ se maa beeri, kaŋ ga humburandi? Ni na dumiyaŋ gaaray ka kaa ni jama jine, ngey kaŋ ni fansa ka kaa Misira ra.

²²Ja sa oled oma Iisraeli rahva määranud enesele rahvaks igaveseks ajaks. Jah, sina, Issand, oled saanud neile Jumalaks.

²² Zama ni na ni jama Israyla ciya ni bumbo jama hal abada. Ni mo, ya Rabbi, ni ciya i Irikoyo.

²³Ja nüüd, Issand, olgu see sõna, mis sa oma sulase ja tema soo kohta oled rääkinud, igavesti kindel ja tee nõnda, nagu sa oled rääkinud!

²³ Sohõ mo, ya Rabbi, naŋ sanno kaŋ ni ci ay, ni tamo nda nga dumo boŋ ma tabbat hal abada. Ma te mo mate kaŋ ni salaŋ ka ci din.

²⁴Siis on su nimi igavesti kindel ja suur, ja öeldakse: Vägede Issand, Iisraeli Jumal, on Iisraelile Jumalaks, ja su sulase Taaveti sugu seisab kindlalt su ees.

²⁴ Naŋ ni maa mo ma tabbat, a ma du darza hal abada. I ma ne: ‹Rabbi Kundeykoyo ya Israyla Irikoy no; Irikoy no Israyla se.› Ay, ni tamo Dawda dumo mo ma tabbat ni jine.

²⁵Sest sina, mu Jumal, oled oma sulase kõrvale ilmutanud, et sa annad temale järeltuleva soo. Seepärast julgeb su sulane sind paluda.

²⁵ Zama nin, ya ay Irikoyo, ni na woodin bangandi ay, ni tamo se ka cabe kaŋ ni ga dumi te ay se. Woodin sabbay se no ay, ni tamo du bine-gaabi ay ma adduwa te ni jine.

²⁶Ja nüüd, Issand! Sina oled Jumal ja sina oled oma sulasele lubanud seda head,

²⁶ Sohõ mo, ya Rabbi, ni ga ti Irikoy. Ni na alkawli hanno wo sambu ay, ni tamo se.

²⁷hakka siis nüüd oma sulase sugu õnnistama, et see igavesti sinu ette jääks! Sest mida sina, Issand, õnnistad, see jääb igavesti õnnistatuks!'

²⁷ Sohõ mo a kaan ni se ni ma ay, ni tamo dumo albarkandi hal a ma goro ni jine duumi, zama nin, ya Rabbi, nin no ka albarka daŋ. Oho, a go mo albarkante hal abada.»