1Võtke mind eeskujuks, nagu mina võtan Kristuse!
1 Araŋ ma ciya ay dondonkoyaŋ, sanda mate kaŋ cine ay mo go Almasihu wane.
2Ma kiidan teid, vennad, et te mind igati meeles peate ja hoiate pärimusi, nõnda nagu ma need teile andsin.
2 Sohõ ay g'araŋ saabu kaŋ araŋ fongu nd'ay hay kulu ra. Araŋ go ga dondonandiyaŋey yaari mo, mate kaŋ cine ay n'i ci araŋ se.
3Aga ma tahan, et te teaksite: Kristus on iga mehe pea, aga mees on naise pea, ja Jumal on Kristuse pea.
3 Amma ay ga ba araŋ ma faham nda woone: alboro kulu boŋo ga ti Almasihu, wayboro mo, a boŋo ga ti alboro, Almasihu mo, a boŋo ga ti Irikoy.
4Iga mees, kes kaetud peaga palvetab või prohvetlikult kõneleb, häbistab oma pead.
4 Alboro kulu kaŋ go ga adduwa te, wala a go ga annabitaray te, d'a boŋo go daabante, a go ga nga koyo kaynandi.
5Ja iga naine, kes paljapäi palvetab või prohvetlikult kõneleb, häbistab oma pead, sest see on otse nõnda, nagu oleks ta paljakspöetu.
5 Amma wayboro kulu kaŋ go ga adduwa te, wala a go ga annabitaray te, d'a boŋo si daabante, nga mo go ga nga koyo kaynandi, zama a ga saba nda wayboro kaŋ na nga boŋo cabu.
6Kui naine ei kata oma pead, siis ta lasku ka oma juuksed maha lõigata; kui aga naisele on häbiks lasta juukseid lõigata või pead paljaks pügada, siis ta katku oma pea kinni!
6 Zama da wayboro si nga boŋo daabu, a ma nga boŋ hamno dumbu mo. Amma da haawi hari no wayboro se a ma nga boŋ hamno dumbu wala a m'a cabu, kal a ma nga boŋo daabu.
7Mees ei ole kohustatud oma pead katma, kuna ta on Jumala kuju ja aupaiste, naine aga on mehe aupaiste.
7 Zama alboro mana hima ka nga boŋo daabu, za kaŋ nga wo Irikoy alhaalo no, Irikoy darza mo no. Amma wayboro ga ti alboro darza.
8Sest mees ei ole ju naisest, vaid naine mehest,
8 Zama i mana alboro kaa wayboro gaa, amma wayboro no i kaa alboro gaa.
9ega ole ka mees loodud naise pärast, vaid naine mehe pärast.
9 Woodin banda, i mana alboro taka wayboro sabbay se, amma day wayboro no i taka alboro sabbay se.
10Seepärast on naine kohustatud kandma meelevalla tunnust pea peal inglite pärast.
10 Woodin sabbay se _da|_ malaykey sabbay se _mo|_, a ga hima wayboro ma bara nda dabaro kaŋ cire a go seeda nga boŋo gaa.
11Ometi ei ole Issanda ees mees ilma naiseta midagi ega naine ilma meheta midagi,
11 Kulu nda yaadin, Rabbi do wayboro si bara alboro baa si, alboro mo si bara wayboro baa si.
12sest nii nagu naine on mehest, nõnda on ka mees naise läbi, aga kõik on Jumalast.
12 Zama mate kaŋ cine i na wayboro kaa alboro gaa, yaadin mo no i ga alboro hay wayboro do, woone yaŋ kulu mo, Irikoy do no i fun.
13Otsustage ise: kas naisel on kohane paluda Jumalat paljapäi?
13 Araŋ ma sanno dumbu araŋ boŋ se, hal a ga hima wayboro kaŋ mana daabu ma adduwa te Irikoy gaa?
14Eks loodus ise õpeta teile, et mehele ei ole auks kanda pikki juukseid,
14 Manti Adam-ize alhaalo bumbo g'araŋ dondonandi kaŋ, da alboro boŋ hamno ga ku, woodin haawi hari no a se?
15aga kui naine kannab pikki juukseid, siis on see temale auks, sest pikad juuksed on talle antud katte eest.
15 Amma da wayboro gonda boŋ hamni kuuku, a darza hari no. Zama Irikoy na boŋ hamni no a se, a ma ciya a boŋo daabuyaŋ hari.
16Kui aga keegi kavatseb kiusu ajada, siis ta teadku, et meil ega Jumala kogudustel ei ole seesugust kommet.
16 Amma da boro fo ga ba nga ma kakaw woodin boŋ, iri nda Irikoy margey wo sinda alaada _kaŋ waana|_ woodin.
17Kuid seda käskides ma ei kiida teid, sest teie kokkutulekud ei ole teile kasuks, vaid kahjuks.
17 Amma lordo wo kaŋ ay g'araŋ no ra, ay s'araŋ saabu. Zama manti araŋ ma hanse se, amma hasaraw se no araŋ go ga margu.
18Sest esmalt ma kuulen, et kui te tulete kokku kogudusena, esineb teie seas lõhesid, ja osalt ma usun seda.
18 Sintina day, ay maa fay-fayyaŋ go araŋ game ra waati kaŋ araŋ ga margu Almasihu marga ra. Ay ga jara cimandi mo.
19Teie seas peabki ju olema lahkarvamusi, et tunnustatud teie seast saaksid avalikuks.
19 Zama haciika a ga tilas no wurdi waani-waani ma bara araŋ game ra, hala borey kaŋ yaŋ gonda cimi araŋ game ra ma bangay.
20Kui te nüüd kokku tulete, siis ei saa pidada Issanda õhtusöömaaega,
20 Yaadin gaa, waati kaŋ araŋ ga margu nangu folloŋ, manti Rabbi ŋwaaro no araŋ go ga ŋwa.
21sest igaüks võtab sööma asudes ette omaenda toidu, ja mõni jääb nälga, ja mõni on joobnud.
21 Zama ŋwaaro do boro kulu ga cahã ka nga wano ŋwa. Boro fo ga maa haray, afo mo ga haŋ ka bugu.
22Kas teil siis tõesti ei ole kodasid, kus te võite süüa ja juua? Või te põlastate Jumala kogudust ja häbistate neid, kel midagi ei ole? Mis ma pean teile ütlema? Kas pean teid kiitma? Selle poolest ma teid küll ei kiida.
22 Mate no? Araŋ sinda fuyaŋ kaŋ ra araŋ ga ŋwa ka haŋ no? Wala araŋ go ga donda Irikoy marga, ka borey kaŋ gaa jaŋay go haawandi? Ifo no ay ga ne araŋ se? Y'araŋ saabu nda woone? Ay si.
23Sest mina olen Issandalt saanud, mida ma olen andnud teilegi: et Issand Jeesus sel ööl, mil tema ära anti, võttis leiva,
23 Zama Rabbi do no ay du woone kaŋ ay n'araŋ no, kaŋ ga ti: Cino kaŋ ra i na Rabbi Yesu nooyandi, a na buuru sambu.
24tänas, murdis ja ütles: 'See on minu ihu, mis teie eest antakse. Tehke seda minu mälestuseks!'
24 Waato kaŋ a saabu, a banda a n'a ceeri-ceeri ka ne: «Woone ga ti ay gaahamo kaŋ i go ga pati araŋ sabbay se. Araŋ ma woone te ka fongu nd'ay.»
25Selsamal kombel võttis ta ka karika pärast õhtusöömaaega ja ütles: 'See karikas on uus leping minu veres. Nii sagedasti kui te sellest joote, tehke seda minu mälestuseks!'
25 Yaadin mo no a na gaasiya sambu hawra banda ka ne: «Gaasiyo wo ga ti alkawli tajo ay kuro ra. Alwaati kulu kaŋ araŋ goono g'a haŋ, araŋ ma woone te ka fongu nd'ay.»
26Sest iga kord, kui te seda leiba sööte ja karikast joote, kuulutate teie Issanda surma, kuni tema tuleb.
26 Zama alwaati kulu kaŋ araŋ ga buuro wo ŋwa ka gaasiya wo haŋ mo, araŋ go ga Rabbi buuyaŋo waazu no hal a ga kaa.
27Niisiis, kes iial seda leiba sööb või Issanda karikast joob vääritul viisil, on süüdi Issanda ihu ja vere vastu.
27 Boro kulu mo kaŋ ga Rabbi buuro ŋwa, wala a g'a gaasiya haŋ da fondo kaŋ mana hima nd'a, bora din gonda taali Rabbi gaahamo d'a kuro do.
28Inimene katsugu ennast läbi ja alles siis söögu sellest leivast ja joogu sellest karikast!
28 Kala boro kulu ma nga boŋ neesi, woodin banda a ma ŋwa buuro gaa ka haŋ gaasiya gaa.
29Sest kes sööb ja joob, see sööb ja joob enesele nuhtlust, kui ta ei anna aru sellest ihust.
29 Zama boro kaŋ go ga ŋwa ka haŋ, d'a si Rabbi gaahamo fayanka, ciiti no a go ga candi nga boŋ gaa, ŋwaayaŋo da haŋyaŋo din do.
30Seepärast ongi teie seas palju nõrku ja põduraid ning paljud on surnud.
30 Woodin sabbay se no, araŋ game ra boro boobo te londibuunoyaŋ, i jante, iboobo mo kani.
31Kui me aga iseenda üle õigesti otsustame, siis ei mõisteta meid hukka;
31 Amma d'iri g'iri boŋ neesi, doŋ Rabbi si ciiti nd'iri.
32kui meie eneste üle mõistame kohut, siis Issand kasvatab meid, et meid koos maailmaga hukka ei mõistetaks.
32 Waato kaŋ Rabbi g'iri ciiti binde, a go g'iri gooji no, zama nga ma s'iri zeeri ndunnya banda.
33Niisiis, mu vennad, kui te tulete kokku sööma, siis oodake üksteist.
33 Yaadin gaa, ay nya-izey, waati kaŋ cine araŋ ga margu zama araŋ ma ŋwa se, kal araŋ ma care batu.
34Kui kellelgi on nälg, siis ta söögu enne kodus, et te ei tuleks kokku nuhtluseks. Muud asjad ma korraldan siis, kui tulen.
34 Da boro fo haray, a ma ŋwa za fu, zama araŋ marguyaŋo ma si ciya ciiti daliili. Sanney kaŋ cindi, ay g'i hanse waati kaŋ ay ga kaa.