¹Kui ma räägiksin inimeste ja inglite keeli, aga mul ei oleks armastust, siis ma oleksin kumisev vasknõu või kõlisev kuljus.

¹ D'ay ga salaŋ da Adam-izey da malaykey deeney, day ay sinda baakasinay, ay ciya danga guuru-say kaŋ ga hẽ, wala can-caŋ kaŋ ga kosongu.

²Ja kui mul oleks prohvetianne ja ma teaksin kõiki saladusi ja ma tunnetaksin kõike ja kui mul oleks kogu usk, nii et ma võiksin mägesid teisale tõsta, aga mul ei oleks armastust, siis poleks minust ühtigi.

² Baa d'ay du annabitaray nooyaŋ, hal ay ga gundu kulu nda bayray kulu bay mo, d'ay gonda cimbeeri kulu hal ay ga tondi kuukuyaŋ ganandi, nga no ay sinda baakasinay, ay ya yaamo no.

³Ja kui ma kõik oma vara ära jagaksin ja kui ma oma ihu annaksin põletada, aga mul ei oleks armastust, siis ma ei saavutaks midagi.

³ Baa d'ay n'ay arzaka kulu fay ka zaban alfukaarey se, d'ay g'ay gaahamo no mo hal i m'a ton, nga no ay sinda baakasinay, a si hay kulu hanse ay se.

⁴Armastus on pika meelega, armastus hellitab, ta ei ole kade, armastus ei kelgi ega hoople,

⁴ Baakasinay ga bara nda suuru kuuku, baakasinay gonda rongome. Baakasinay si canse. A si fooma, a si te boŋbeeray mo.

⁵ta ei käitu näotult, ta ei otsi omakasu, ta ei ärritu. Ta ei jäta meelde paha,

⁵ Baakasinay si te haŋ kaŋ mana hagu, a si nga boŋ nafa ceeci, a baa si nda zukkuyaŋ, a si laala lasaabu.

⁶tal ei ole rõõmu ülekohtust, aga ta rõõmustab tõe üle.

⁶ Baakasinay si farhã da cimi-jaŋay, amma a ga farhã cimi se.

⁷Ta lepib kõigega, ta usub kõike, ta loodab kõike, ta talub kõike.

⁷ Baakasinay gonda bongu-daabay hay kulu ra, a ga ihanno cimandi hay kulu ra, a ga beeje hay kulu se, a ga suuru nda hay kulu.

⁸Armastus ei hääbu kunagi. Olgu ennustused - need kõrvaldatakse, olgu keeled - need vaibuvad, olgu tunnetus - see lõpeb ära.

⁸ Baakasinay si gaze abada. Amma annabitarayey ga ban, ciine waani-waaney ga ban, bayray mo ga ban.

⁹Sest poolikult me tunnetame ja poolikult me ennustame,

⁹ Zama iri ga bay kayna, iri ga annabitaray jare te.

¹⁰aga kui tuleb täielik, siis kõrvaldatakse poolik.

¹⁰ Amma waati kaŋ toonanta ga kaa, gaa no jare-jara ga ban.

¹¹Kui ma olin väeti laps, siis ma rääkisin nagu väeti laps, mõtlesin nagu väeti laps, arutlesin nagu väeti laps. Aga kui ma sain meheks, jätsin ma kõrvale väeti lapse kombed.

¹¹ Waato kaŋ ay go zanka, ay go ga salaŋ sanda zanka cine, ay go ga miila sanda zanka cine, ay go ga lasaabu sanda zanka cine. Amma sohõ kaŋ ay te albeeri, ay na zankataray harey jisi.

¹²Praegu me näeme aimamisi nagu peeglist, siis aga palgest palgesse. Praegu ma tunnetan poolikult, siis aga tunnetan täiesti, nagu minagi olen täiesti tunnetatud.

¹² Sohõ iri go ga di da kubay-kubay sanda diji ra cine, amma alwaati din iri ga di mo-da-mo. Sohõ ay ga bay kayna, amma alwaati din ay ga bay gumo mate kaŋ cine Irikoy n'ay bay gumo.

¹³Ent nüüd jääb usk, lootus, armastus, need kolm, aga suurim neist on armastus.

¹³ Sohõ binde cimbeeri da beeje da baakasinay, ihinza din no ka bara. Amma i ra wo kaŋ bisa ikulu ga ti baakasinay.