¹Ben-Hadad, Süüria kuningas, kogus kokku kogu oma sõjaväe. Temaga oli kaasas kolmkümmend kaks kuningat ning hobuseid ja sõjavankreid. Ta läks ja piiras Samaariat ning sõdis selle vastu.

¹ Kala Suriya bonkoono Ben-Hadad na nga wongu marga kulu margu. Koy waranza cindi hinka go a banda da bariyaŋ da torkoyaŋ. A binde kaaru ka wongu daaga sinji Samariya se k'a wongu.

²Ta läkitas käskjalad linna Iisraeli kuninga Ahabi juurde

² A na diyayaŋ donton Israyla bonkoono Ahab gaa, hala kwaara ra. I ne a se: «Haŋ kaŋ Ben-Hadad ci, a ne way:

³ja käskis temale öelda: 'Nõnda ütleb Ben-Hadad: Sinu hõbe ja kuld on minu, ja sinu ilusamad naised ja lapsed - ka need on minu!'

³ Ni nzarfo da ni wura ay wane yaŋ no. Ni wandey kaŋ ga boori nda ikulu da ni izey mo, ay wane yaŋ no.»

⁴Ja Iisraeli kuningas kostis ning ütles: 'Nõnda nagu sa ütled, mu isand kuningas. Mina ise ja kõik, mis mul on, on sinu!'

⁴ Israyla bonkoono tu ka ne: «Ni ciyaŋo boŋ yaadin no, ay koyo, ya bonkoono. Ay ya ni wane no, da hay kulu kaŋ go ay se.»

⁵Aga käskjalad tulid taas ja ütlesid: 'Nõnda kõneleb Ben-Hadad ja ütleb: Mina olen ju läkitanud sinule ütlema, et sa pead mulle andma oma hõbeda ja kulla, naised ja lapsed.

⁵ Kala diyey ye ka kaa koyne ka ne: «Haŋ kaŋ Ben-Hadad ci neeya: Sikka si ay na sanni donton ni gaa ka ne ni g'ay no ni nzarfo da ni wura da ni wandey da ni izey.

⁶Tõesti, homme sel ajal läkitan ma oma sulased sinu juurde ja nad otsivad läbi su koja ja su sulaste kojad; ja kõik, mis sinu silmis on väärtuslik, võtavad nad enestega kaasa ja toovad ära.'

⁶ Amma ay g'ay tamey donton ni do suba mãsancine. I ga ni windo da ni tamey windey fisi. A ga ciya mo, ni hari kaana kulu, i g'a sambu ngey kambey ra ka dira nd'a.»

⁷Siis Iisraeli kuningas kutsus kõik maa vanemad ja ütles: 'Teadke nüüd ja nähke, et ta püüab kurja teha! Sest ta läkitab minu juurde mu naiste ja laste pärast, ja mu hõbeda ja kulla pärast, ning ma ei keela seda temale.'

⁷ Waato din gaa no Israyla bonkoono na laabo arkusey kulu margu ka ne i se: «Ay ga araŋ ŋwaaray no, wa guna mate kaŋ cine boro wo goono ga hasaraw ceeci nd'a, zama a donton ay gaa ka ne ya nga no ay wandey d'ay izey d'ay nzarfo d'ay wura. Ay mana ganj'a mo.»

⁸Kõik vanemad ja kogu rahvas ütlesid temale: 'Ära kuula ja ära ole nõus!'

⁸ Kala arkusey kulu da jama mo ne a se: «Ma si maa, ma si yadda mo.»

⁹Siis ta ütles Ben-Hadadi käskjalgadele: 'Öelge mu isandale kuningale: Kõik, mille pärast sa esmalt läkitasid oma sulase juurde, ma teen; aga seda asja ei või ma teha.' Ja käskjalad läksid ning viisid sõna tagasi.

⁹ Woodin se binde a donton Ben-Hadad diyey gaa ka ne: «Kala araŋ ma ci koyo ay bonkoono se ka ne: ‹Hay kulu kaŋ ni jin ka donton ay, ni bannya se a ma te, kal ay m'a te, amma ay si hin ka woone wo te.› » Diyey binde tun ka dira. I ye ka kaa ka kand'a se sanni.

¹⁰Siis Ben-Hadad läkitas ta juurde ja ütles: 'Jumalad tehku minuga ükskõik mida, kui Samaaria põrmust peaks jätkuma peotäieks kogu rahvale, kes mu kannul käib!'

¹⁰ Ben-Hadad donton a gaa ka ne: «Iri de-koyey m'ay laali, hala day Samariya laabo to ka wasa jama se kaŋ go ay banda i ma ngey kambey toonandi.»

¹¹Aga Iisraeli kuningas vastas ja ütles: 'Öelge: Vöö köitja ärgu kiidelgu nõnda nagu lahtipäästja!'

¹¹ Israyla bonkoono tu ka ne: «Wa ci a se: Boro kaŋ goono ga nga wongu kwaayo haw, a ma si fooma sanda boro kaŋ goono g'a feeri cine.»

¹²Kui Ben-Hadad kuulis seda sõna, olles lehtmajades kuningate seltsis joomas, ütles ta oma sulastele: 'Valmistuge!' Ja nad valmistusid rünnakuks linna vastu.

¹² A ciya binde, waati kaŋ Ben-Hadad maa sanni woodin a go baji haŋyaŋ gaa, nga nda koyey, bukkey ra. Kal a ne nga tamey se: «Wa soola!» Kal i na daaga sinji zama i ma birno wongu.

¹³Ja vaata, üks prohvet astus Iisraeli kuninga Ahabi juurde ja ütles: 'Nõnda ütleb Issand: Kas sa näed kogu seda suurt rahvahulka? Vaata, mina annan selle täna sinu kätte, et sa teaksid, et mina olen Issand!'

¹³ Kala annabi fo maan Israyla bonkoono Ahab do ka ne: «Haŋ kaŋ Rabbi ci neeya: Ni di wongu marga bambata wo kulu? Guna, hunkuna ay g'a daŋ ni kambe ra. Ni ga bay mo kaŋ ay no ga ti Rabbi.»

¹⁴Aga Ahab küsis: 'Kelle abiga?' Ja tema vastas: 'Nõnda ütleb Issand: Asevalitsejate noorte meeste abiga.' Ja Ahab küsis: 'Kes peab taplust alustama?' Ja tema vastas: 'Sina.'

¹⁴ Ahab ne: «May do no?» A ne: «Haŋ kaŋ Rabbi ci neeya: Laabo jine borey arwasey kambey ra no.» Gaa no bonkoono ne: «May no ga jin ka sintin ka wongu haw?» Annabo tu ka ne: «Nin.»

¹⁵Siis ta luges ära asevalitsejate noored mehed, ja neid oli kakssada kolmkümmend kaks; ja nende järel luges ta ära kogu rahva, kõik Iisraeli lapsed: neid oli seitse tuhat.

¹⁵ Saaya din a na laabukoyey wane arwasey margu. I to boro zangu hinka nda waranza cindi hinka. I banda a na jama kulu margu, sanda Israyla izey kulu, boro zambar iyye no.

¹⁶Ja nad läksid välja lõunaajal, kui Ben-Hadad oli lehtmajades enese joobnuks joonud, tema ja need kolmkümmend kaks kuningat, kes olid temale appi tulnud.

¹⁶ Wayna go zaari bindi kaŋ i fatta. Amma Ben-Hadad goono ga haŋ hal a bugu bukkey ra, nga nda koyey, koy waranza cindi hinka din kaŋ yaŋ goono g'a gaa.

¹⁷Asevalitsejate noored mehed läksid välja esimestena. Ben-Hadad oli läkitanud maad kuulama ja temale teatati ning öeldi: 'Samaariast tuleb mehi!'

¹⁷ Laabukoyey arwasey sintin ka fatta. Ben-Hadad mo donton ka hã. Kal i ne a se: «Boro fooyaŋ go no kaŋ yaŋ fun Samariya.»

¹⁸Aga tema ütles: 'Kui nad tulevad rahuga, siis võtke nad elusalt kinni; tulevad nad aga sõjaga, siis võtke nad samuti elusalt kinni!'

¹⁸ A ne: «D'i kaa baani se, w'i di da fundi. Wala mo d'i kaa wongu se no, w'i di da fundi.»

¹⁹Aga need, kes tulid linnast välja, asevalitsejate noored mehed, ja sõjavägi, kes käis nende järel,

¹⁹ Yaadin no afooyaŋ fun kwaara ra, sanda laabukoyey arwasey da wongu marga kaŋ go i banda.

²⁰lõid igamees maha oma vastase ja süürlased põgenesid ning Iisrael ajas neid taga. Aga Ben-Hadad, Süüria kuningas, pääses hobuse seljas koos ratsanikega.

²⁰ I boro kulu na nga bora wi, Suriyancey binde zuru. Israyla borey go g'i gana. Suriya bonkoono Ben-Hadad mo zuru ka yana bari boŋ, nga nda bari-kari fooyaŋ.

²¹Siis Iisraeli kuningas läks välja ja lõi maha hobused ja sõjavankrid ning valmistas süürlastele suure kaotuse.

²¹ Israyla bonkoono mo fatta ka bariyey da wongu torkey kar, ka Suriyancey wi da wiyaŋ bambata.

²²Ja prohvet astus Iisraeli kuninga juurde ning ütles temale: 'Mine, kinnita ennast, pane tähele ja vaata, mis sul tuleks teha, sest aasta pärast tuleb Süüria kuningas su vastu!'

²² Gaa no annabo din maan Israyla bonkoono gaa ka ne a se: «Ma koy ka ni laabo gaabandi. Ma te laakal mo ka di haŋ kaŋ ni ga te, zama jiiro bareyaŋ Suriya bonkoono ga kande ni gaa wongu.»

²³Aga Süüria kuningale ütlesid tema sulased: 'Nende jumalad on mägede jumalad, sellepärast olid nad meist vägevamad; aga tapelgem nendega lagendikul, siis me võidame nad kindlasti!

²³ Suriya bonkoono tamey ne a se: «I Irikoyo ya tondey ra irikoy no. Woodin se no i bisa iri gaabi. Amma naŋ iri ma wongu nd'ey gooro batama ra. Yaadin gaa sikka si iri ga bis'ey gaabi.

²⁴Ja tee nõnda: kõrvalda kuningad, igamees oma kohalt, ja pane nende asemele asevalitsejad!

²⁴ Kala binde ni ma woone te: Ma laabukoyey ganandi i afo kulu nga nango ra. Ma wongu marga jine boroyaŋ daŋ i nangey ra.

²⁵Sina aga vali enesele sõjavägi, niisama suur kui see, mille sa kaotasid, ja hobuseid niisama palju, kui oli hobuseid, ja vankreid niisama palju, kui oli vankreid, siis me tapleme nendega lagendikul ja võidame nad kindlasti!' Ja ta kuulas nende häält ning tegi nõnda.

²⁵ Ma ye ka wongu marga fo margu koyne, sanda wo kaŋ daray ni se din cine. Ma bariyey kabu, bari banandi, torko mo, torko banandi. Iri ma wongu nd'ey gooro batama ra. Sikka si iri ga bis'ey gaabi.» Kala bonkoono na laakal ye i sanno gaa ka woodin te mo.

²⁶Ja aasta pärast luges Ben-Hadad süürlased üle ning läks Afekisse sõdima Iisraeli vastu.

²⁶ A ciya binde, jiiro baranta, kala Ben-Hadad na Suriyancey margu ka ziji ka koy Afek, zama nga ma Israyla wongu se.

²⁷Ka Iisraeli lapsed loeti üle ja varustati, ja nad läksid neile vastu; Iisraeli lapsed lõid leeri üles nende ette, nagu kaks väikest kitsekarja, kuna süürlased täitsid maa.

²⁷ I na Israyla izey margu ka hindoonayyaŋ te i se, i koy mo ka wongu nd'ey. Israyla izey binde na ngey gata sinji i jine, danga hincin kali kayna hinka, amma Suriyancey na batama toonandi.

²⁸Taas astus ette jumalamees ja rääkis Iisraeli kuningaga, öeldes: 'Nõnda ütleb Issand: Kuna süürlased on öelnud, et Issand on mägede Jumal ega ole orgude Jumal, siis ma annan selle suure rahvahulga sinu kätte, et te mõistaksite, et mina olen Issand!'

²⁸ Kala Irikoy bora maan ka salaŋ Israyla bonkoono se ka ne: «Haŋ kaŋ Rabbi ci neeya: Za kaŋ Suriyancey ne Rabbi ya tondey ra irikoy no, amma manti gooro batama irikoy no, woodin se no ay ga jama marga bambata wo kulu daŋ ni kambe ra. Araŋ ga bay mo kaŋ ay no ga ti Rabbi.»

²⁹Ja nad olid vastakuti leeris seitse päeva. Aga seitsmendal päeval läks tapluseks ja Iisraeli lapsed lõid süürlastest maha sada tuhat jalameest ühelainsal päeval.

²⁹ I go margante ka care do haray guna hala jirbi iyye. I jirbi iyyanta hane day, i na wongo sintin. Israyla izey na Suriyancey sooje zambar zangu wi zaari folloŋ ra.

³⁰Ülejäänud põgenesid Afeki linna, aga müür langes kahekümne seitsme tuhande ülejäänud mehe peale. Ja jõudnud linna, põgenes ka Ben-Hadad kambrist kambrisse.

³⁰ Amma cindey zuru ka koy Afek ka furo kwaara ra. Kwaara cinaro mo kaŋ boro zambar waranka cindi iyye kaŋ yaŋ cindi boŋ. Ben-Hadad mo zuru ka furo kwaara ra ka tugu lokoto fo ra.

³¹Siis ütlesid ta sulased temale: 'Vaata ometi, me oleme kuulnud, et Iisraeli soo kuningad on armulikud kuningad: pangem siis endile kotiriided ümber niuete ja nöörid ümber pea ja mingem välja Iisraeli kuninga juurde; vahest ta jätab su hinge elama?'

³¹ Kal a tamey ne a se: «Guna sohõ iri goono ga maa baaru, i ne Israyla bonkooney ya suujikoyyaŋ no. Iri ga ni ŋwaaray binde, ma naŋ iri ma bufuyaŋ daŋ iri cantey gaa, iri ma korfoyaŋ daŋ iri boŋey gaa, iri ma fatta ka koy Israyla bonkoono do. Hambara a ga ni fundo faaba.»

³²Ja nad vöötasid oma niuded kotiriidega ja panid nöörid ümber pea ja tulid Iisraeli kuninga juurde ning ütlesid: 'Sinu sulane Ben-Hadad ütleb: Jäta siiski mu hing elama!' Ja ta vastas: 'Kas ta elab veel? Ta on mu vend!'

³² I binde na bufuyaŋ haw ngey cantey gaa, ka korfoyaŋ daŋ ngey boŋey gaa, ka kaa Israyla bonkoono do ka ne: «Ni tamo Ben-Hadad ne: ‹Ay ga ni ŋwaaray, m'ay naŋ ya funa.› » Bonkoono ne: «A gonda fundi hala hõ no? Ay nya-ize no.»

³³Mehed nägid selles head märki ja tõttasid pidama seda tema poolt kindlaks ning ütlesid: 'Ben-Hadad on su vend!' Ja tema ütles: 'Minge ja tooge ta!' Siis tuli Ben-Hadad välja tema juurde ja ta laskis tal astuda vankrisse.

³³ Borey din binde na sanno himandi sanda alaama. I ye ka waasu zama ngey ma maa hala yaadin no a bina ra. I ne: «Ni nya-izo Ben-Hadad no.» Gaa no Ahab ne: «Wa koy ka kand'a.» Kala Ben-Hadad fatta ka koy a do. Bonkoono mo n'a daŋ a ma kaaru torko boŋ.

³⁴Ja Ben-Hadad ütles temale: 'Linnad, mis mu isa võttis ära sinu isalt, annan ma tagasi. Korralda enesele kaubatänavad Damaskuses, nagu mu isa korraldas Samaarias!' Ja Ahab vastas: 'Sel tingimusel ma lasen sinu vabaks.' Ja ta tegi temaga lepingu ning laskis tal minna.

³⁴ Ben-Hadad mo ne a se: «Kwaarey kaŋ ay baaba ta ni baaba gaa, ay wo g'i yeti. Ni ga fondoyaŋ te ni boŋ se Damaskos ra, sanda mate kaŋ cine ay baaba te Samariya ra.» Ahab ne: «Ay mo ga ni naŋ ni ma koy, alkawli woodin boŋ.» A binde sappe nd'a k'a taŋ.

³⁵Siis ütles keegi prohveti jüngritest Issanda käsul oma sõbrale: 'Löö mind ometi!' Aga mees keeldus teda löömast.

³⁵ Kala annabey izey boro fo ne nga cala se, «Rabbi ciyaŋ boŋ, ay ga ni ŋwaaray, ni m'ay kar.» Bora binde wangu k'a kar.

³⁶Siis ta ütles temale: 'Sellepärast et sa ei ole võtnud kuulda Issanda häält, vaata, siis murrab lõvi sind maha, kui sa minu juurest ära lähed.' Ja kui too tema juurest ära läks, siis juhtus lõvi temale vastu ja murdis ta maha.

³⁶ A ne a se: «Za kaŋ ni mana maa Rabbi sanno se, guna, ni ne tunanta ka fun ay do, muusu beeri ga ni kar ka wi.» A do tunanta, kala muusu n'a gar k'a wi.

³⁷Siis ta leidis teise mehe ja ütles: 'Löö mind ometi!' Ja mees lõi kõvasti ning haavas teda.

³⁷ Annabo ye ka boro fo gar koyne ka ne bora se: «Ay ga ni ŋwaaray, m'ay kar.» Bora binde n'a kar. A karyaŋo ra binde bora n'a maray.

³⁸Siis läks prohvet ja seisis kuninga teel, olles ennast moondanud silmile pandud sidemega.

³⁸ Annabo din binde tun ka koy ka bonkoono batu fonda gaa. A na nga boŋ barmay zama a na nga boŋtobay didiji nga moy gaa.

³⁹Ja kui kuningas mööda läks, siis ta kisendas kuningale ning ütles: 'Sinu sulane läks sõtta, ja vaata, üks mees tuli sealt ja tõi teise mehe mu juurde ning ütles: Valva seda meest! Kui ta kaob, siis jääb sinu hing tema hinge asemele või sa pead vaagima talendi hõbedat!

³⁹ Kaŋ bonkoono goono ga bisa, annabo na jinde sambu bonkoono gaa ka ne: «Ay, ni tamo, furo wongu bindi ra no. Boro fo go no kaŋ kamba ka kand'ay se boro fo ka ne: ‹Ma haggoy da boro wo. Mate kulu kaŋ no d'a daray, ni fundo ga ciya a fundo banandi, wala mo ni ma nzarfu kilo waytaaci cindi gu cine bana.›

⁴⁰Aga su sulasel oli tegemist siin ja seal, ja siis ei olnud enam seda meest.' Iisraeli kuningas ütles temale: 'Samasugune on kohtuotsus sinu kohta. Sa ise oled selle määranud.'

⁴⁰ Waati kaŋ ay, ni bannya, ay goono ga muraaduyaŋ te nangu-nangu, kala bora din daray.» Kala Israyla bonkoono ne a se: «Ya-cine no ni ciito bara nd'a. Ni na ciito dumbu ni boŋ se.»

⁴¹Seejärel kõrvaldas ta kähku sideme silmilt ja Iisraeli kuningas nägi, et ta oli prohvetite hulgast.

⁴¹ Kala annabo cahã ka boŋtoba kaa nga moy gaa, Israyla bonkoono mo n'a bay, kaŋ annabey ra no a go.

⁴²Ja ta ütles kuningale: 'Nõnda ütleb Issand: Et sa lasksid käest ära minu poolt vande alla pandud mehe, siis peab sinu hing olema tema asemel ja sinu rahvas tema rahva asemel.'

⁴² Annabo ne a se: «Haŋ kaŋ Rabbi ci neeya: Za kaŋ ni naŋ boro kaŋ ay na halaciyaŋ waadu a boŋ a ma koma ka fun ni kambe ra, woodin se binde ni fundo ga ciya a fundo banandi, ni jama mo a jama banandi.»

⁴³Siis Iisraeli kuningas läks koju, tusane ja raevutsev, ja tuli Samaariasse.

⁴³ Israyla bonkoono binde koy nga kwaara da bine tiŋay kaŋ kaani si no. Samariya no a kaa.