¹Kolm aastat elati nõnda, et Süüria ja Iisraeli vahel ei olnud sõda.

¹ I te jiiri hinza kaŋ wongu mana te Suriya nda Israyla game ra.

²Aga kolmandal aastal läks Juuda kuningas Joosafat Iisraeli kuninga juurde.

² A ciya binde, jiiri hinzanta ra Yahuda bonkoono Yehosafat kaa Israyla bonkoono do.

³Ja Iisraeli kuningas ütles oma sulastele: 'Te ju teate, et Gileadi Raamot on meie oma, aga meie ei tee midagi, et võtta see ära Süüria kuninga käest!'

³ Kala Israyla bonkoono ne nga tamey se: «Araŋ mana bay kaŋ Ramot-Jileyad wo iri wane no? Iri go mo ga dangay, iri man'a ta Suriya bonkoono gaa?»

⁴Ja ta küsis Joosafatilt: 'Kas tuled koos minuga sõtta Gileadi Raamoti pärast?' Ja Joosafat vastas Iisraeli kuningale: 'Nagu sina, nõnda mina, nagu sinu rahvas, nõnda minu rahvas, nagu sinu hobused, nõnda minu hobused.'

⁴ A ne mo Yehosafat se: «Ni ga koy ay banda Ramot-Jileyad wongo do, wala?» Yehosafat ne Israyla bonkoono se: «Ay ya ni cine no, ay borey danga ni waney no, ay bariyey mo sanda ni waney cine yaŋ no.»

⁵Aga Joosafat ütles Iisraeli kuningale: 'Küsi ometi enne Issanda sõna!'

⁵ Yehosafat binde ne Israyla bonkoono se: «Ay ga ni ŋwaaray, ma Rabbi sanno ceeci hunkuna.»

⁶Siis Iisraeli kuningas kogus kokku prohvetid, ligi nelisada meest, ja küsis neilt: 'Kas ma võin minna sõdima Gileadi Raamoti vastu või pean loobuma?' Ja nad vastasid: 'Mine, ja Issand annab selle kuninga kätte!'

⁶ Gaa no Israyla bonkoono na annabey margu, boro sanda zangu taaci cine, ka ne i se: «Ay ma koy ka Ramot-Jileyad wongu, wala ya hin suuru?» I ne: «Kala ni ma koy, zama Koy Beero g'a daŋ bonkoono kambe ra.»

⁷Aga Joosafat küsis: 'Kas ei ole siin veel mõnda Issanda prohvetit, et saaksime temalt küsida?'

⁷ Amma Yehosafat ne: «Rabbi annabi fo si no neewo kaŋ waana woone yaŋ, kaŋ iri ga hã a do koyne?»

⁸Ja Iisraeli kuningas vastas Joosafatile: 'On küll veel üks mees, kellelt saaks küsida Issanda nõu. Aga mina vihkan teda, sest ta ei kuuluta mulle head, küll aga halba. See on Miika, Jimla poeg.' Aga Joosafat ütles: 'Kuningas ärgu rääkigu nõnda!'

⁸ Israyla bonkoono ne Yehosafat se: «A cindi boro folloŋ jina kaŋ iri ga Rabbi sanni ceeci a do, Mikaya no, Imla izo. Amma ay ga konn'a, zama a si annabitaray hanno te ay boŋ, kala ilaalo.» Yehosafat mo ne bonkoono se: «Ma si ci yaadin!»

⁹Siis Iisraeli kuningas kutsus ühe hoovkondlase ja ütles: 'Kähku siia Miika, Jimla poeg!'

⁹ Israyla bonkoono binde na doogari ce ka ne: «Koy ka kande Mikaya Imla izo da waasi.»

¹⁰Iisraeli kuningas ja Juuda kuningas Joosafat istusid kumbki oma aujärjel, mantlid seljas, rehepeksu väljakul Samaaria värava suus, ja kõik prohvetid kuulutasid nende ees.

¹⁰ Israyla bonkoono da Yehosafat binde, i goono ga goro afo kulu nga karga boŋ, i koytaray bankaarayey go i gaa ga daabu. I go Samariya birno furanta batama fo ra. Annabey kulu mo goono ga annabitaray te i jine.

¹¹Sidkija, Kenaana poeg, oli teinud enesele raudsarved ja ütles: 'Nõnda ütleb Issand: Nendega pead sa puskima süürlasi, kuni nad on hävitatud!'

¹¹ Zedeciya Kenana izo na guuru hilliyaŋ te ka ne: «Haŋ kaŋ Rabbi ci neeya: ‹Woone yaŋ no ni ga Suriyancey tuti nd'a kal i m'a halaci.› »

¹²Ja kõik prohvetid kuulutasid sedasama ning ütlesid: 'Mine Gileadi Raamotisse ja see õnnestub sul, sest Issand annab selle kuninga kätte!'

¹² Annabey kulu mo, yaadin no i soobay ka annabitaray te d'a ka ne: «Kala ni ma koy Ramot-Jileyad. Ma te zaama zama Rabbi g'a daŋ bonkoono kambe ra.»

¹³Ja käskjalg, kes oli läinud Miikat kutsuma, rääkis temaga ning ütles: 'Vaata ometi, prohvetite sõnad on nagu ühest suust kuningale head; olgu siis sinugi sõnad nagu ühel nende hulgast ja räägi head!'

¹³ Diya kaŋ koy ka Mikaya ce din binde salaŋ a se ka ne: «Guna, sohõ annabey kulu sanney, me folloŋ no i goono ga gomni salaŋ bonkoono se. Ay ga ni ŋwaaray, ma naŋ ni sanno ma saba nd'i waney, i ma ciya afo. Kala ni ma gomni sanni te.»

¹⁴Aga Miika vastas: 'Nii tõesti kui Issand elab, mina räägin, mis Issand mulle ütleb.'

¹⁴ Mikaya ne: «Ay ze da Rabbi fundikoono, haŋ kaŋ Rabbi ci ay se, nga no ay ga ci.»

¹⁵Ja kui ta tuli kuninga juurde, siis ütles kuningas temale: 'Miika! Kas me võime minna sõdima Gileadi vastu või peame loobuma?' Ja ta vastas temale: 'Mine, ja see õnnestub sul, sest Issand annab selle kuninga kätte!'

¹⁵ Waato kaŋ a kaa bonkoono do, bonkoono ne a se: «Mikaya, mate no? Hala iri ma koy Ramot-Jileyad wongu teeyaŋ se, wala mo iri ma hin suuru?» Mikaya tu bonkoono se ka ne: «Ma ziji ka te zaama. Rabbi g'a daŋ bonkoono kambe ra!»

¹⁶Aga kuningas ütles temale: 'Mitu korda ma pean sind vannutama, et sa ei räägiks mulle muud kui ainult tõtt Issanda nimel?'

¹⁶ Kala bonkoono ne a se: «Sorro marge no ay ga ni daŋ zeyaŋ ni ma si hay kulu ci ay se Rabbi maa ra kala cimi?»

¹⁷Siis ta ütles: 'Ma nägin kogu Iisraeli hajali olevat mägedel nagu lambad, kellel ei ole karjast. Ja Issand ütles: Neil pole isandaid. Igaüks pöördugu rahuga koju!'

¹⁷ Mikaya ne: «Ay di Israyla kulu say-sayante tondey boŋ, danga feejiyaŋ kaŋ sinda hawji. Rabbi mo ne: ‹Woone yaŋ wo sinda koy, naŋ i afo kulu ma ye nga kwaara baani samay.› »

¹⁸Siis ütles Iisraeli kuningas Joosafatile: 'Eks ma öelnud sulle, et ta ei kuuluta mulle head, küll aga halba!'

¹⁸ Israyla bonkoono ne Yehosafat se: «Wala ay mana ci ni se ka ne a si gomni annabitaray te ay boŋ, kala ilaalo?»

¹⁹Aga Miika ütles: 'Seepärast kuule Issanda sõna! Ma nägin Issandat istuvat oma aujärjel ja kogu taeva sõjaväe seisvat ta juures temast paremal ja vasakul pool.

¹⁹ Kala Mikaya ne koyne: «Ma maa Rabbi sanni: Ay di Rabbi go ga goro nga karga boŋ, beena ra kundey kulu mo go a do ga kay, a kambe ŋwaari nd'a kambe wow gaa.

²⁰Ja Issand ütles: Kes tahaks ahvatleda Ahabit, et ta läheks ja langeks Gileadi Raamotis? Siis rääkis üks nii ja teine rääkis naa.

²⁰ Rabbi ne: ‹May no ga Ahab halli, hala a ma koy ka kaŋ Ramot-Jileyad?› Afo ma hay fo ci, afo mo hay fo waani.

²¹Aga üks vaim tuli ja seisis Issanda ees ning ütles: Mina ahvatlen teda! Ja Issand küsis temalt: Kuidas?

²¹ Kala biya fo fun ka kay Rabbi jine ka ne: ‹Ay wo g'a halli.›

²²Ja ta vastas: Ma lähen ja olen valevaim kõigi ta prohvetite suus. Siis ütles Issand: Sina oled ahvatleja ja küllap sa suudad. Mine ja tee nõnda!

²² Rabbi ne a se: ‹Danga mate?› Biya din ne: ‹Ay ma fatta ka koy ka ciya tangari biya a annabey kulu me ra.› Rabbi ne: ‹Nin no g'a halli, ni ga te zaama mo. Ma koy, nin, ka te yaadin.›

²³Ja nüüd, vaata, Issand on pannud valevaimu kõigi nende sinu prohvetite suhu ja Issand on kuulutanud sulle halba.'

²³ Sohõ binde, guna Rabbi na tangari biya daŋ ni annabey wo kulu me ra. Rabbi binde na hasaraw sanni te ni boŋ.»

²⁴Siis astus ligi Sidkija, Kenaana poeg, ja lõi Miikat põse pihta ning küsis: 'Missugust teed on Issanda Vaim minust läinud sinusse rääkima?'

²⁴ Waato din gaa no Zedeciya Kenana izo maan ka Mikaya saŋ garba gaa ka ne: «Fondo woofo no Rabbi Biya sambu ay do hala a ma salaŋ ni se?»

²⁵Ja Miika vastas: 'Vaata, sa näed seda päeval, kui sa pead minema kambrist kambrisse, et ennast peita!'

²⁵ Mikaya ne: «Guna, han din hane ni ga di, waati kaŋ ni ga koy tongo-tongo ra ka tuguyaŋ do ceeci.»

²⁶Siis ütles Iisraeli kuningas: 'Võta Miika ja vii ta tagasi linnapealik Aamoni ja kuningapoeg Joase juurde

²⁶ Israyla bonkoono ne: «Wa Mikaya sambu ka ye nd'a kwaara koyo Amon da bonkoono izo Yowas do.

²⁷ning ütle: Nõnda ütleb kuningas: Pange ta vangikotta ja toitke teda hädapäraselt leiva ja veega, kuni ma rahuga tagasi tulen!'

²⁷ Araŋ ma ne: ‹Haŋ kaŋ bonkoono ci neeya: Wa boro wo daabu kasu ra, k'a kuru da taabi ŋwaari da taabi hari, hala ay ma ye ka kaa baani samay.› »

²⁸Aga Miika ütles: 'Kui sa tõesti rahuga tagasi tuled, siis ei ole Issand minu läbi rääkinud.' Ja ta ütles veel: 'Kuulge, kõik rahvad!'

²⁸ Mikaya ne: «Hala day ni ye ka kaa baani samay baa kayna, kulu Rabbi mana salaŋ ay me ra.» A ne koyne: «Ya jama kulu, wa hangan ka maa!»

²⁹Ja Iisraeli kuningas ja Juuda kuningas Joosafat läksid üles Gileadi Raamotisse.

²⁹ Israyla bonkoono da Yahuda bonkoono Yehosafat ziji ka koy Ramot-Jileyad.

³⁰Ja Iisraeli kuningas ütles Joosafatile: 'Mina panen sõtta minnes teised riided selga, aga sina kanna oma riideid!' Ja Iisraeli kuningas pani teised riided selga ning läks sõtta.

³⁰ Israyla bonkoono binde ne Yehosafat se: «Ay wo, ay g'ay boŋ bare no hal i ma s'ay bay, ay ma furo wongo ra, amma nin wo ma koytaray bankaaray daŋ.» Israyla bonkoono binde na nga boŋ bare ka furo wongo ra.

³¹Aga Süüria kuningas oli andnud käsu sõjavankrite pealikuile, neid oli tal kolmkümmend kaks, ja oli öelnud: 'Ärge tapelge mitte ühegi muu, vähema või suurema vastu kui üksnes Iisraeli kuninga vastu!'

³¹ Amma Suriya bonkoono na nga torko jine boro waranza cindi hinka lordi ka ne: «Araŋ ma si wongu nda ikayna wala nda ibeeri, kala Israyla bonkoono hinne.»

³²Kui siis sõjavankrite pealikud nägid Joosafatti, ütlesid nad: 'See on kindlasti Iisraeli kuningas.' Ja nad pöördusid tema vastu sõdima. Siis Joosafat hakkas kisendama.

³² A ciya binde, waato kaŋ torkey jine borey di Yehosafat, i ne: «Woone, haciika Israyla bonkoono no.» I n'a daŋ game da wongu. Yehosafat binde na jinde sambu.

³³Kui sõjavankrite pealikud nägid, et see ei olnudki Iisraeli kuningas, siis nad pöördusid tagasi tema järelt.

³³ A ciya mo kaŋ i faham ka bay kaŋ manti Israyla bonkoono no, i bare ka fay d'a ganayaŋ.

³⁴Aga keegi mees, kes oli huupi oma ammu vinna tõmmanud, tabas Iisraeli kuningat rihmade ja soomustuse vahele. Siis kuningas ütles oma sõjavankri juhile: 'Pööra ümber ja vii mind võitlusest välja, sest ma olen haavatud!'

³⁴ Amma boro fo na nga biraw candi ka hangaw taŋ yaamo-yaamo ka Israyla bonkoono hay wongu kwaayo dabey game ra. Woodin se no a ne nga torko gaaraykwa se: «Ni ma kamba ka bare ka konda ay wongu marga banda, zama i n'ay guuru gumo.»

³⁵Kuid taplus ägenes sel päeval üha ja kuningas pidi jääma vankrisse süürlaste vastu, aga õhtul ta suri; ja haavast oli veri voolanud vankri põhja.

³⁵ Wongo koroŋ mo han din. I na bonkoono gaay nga torka ra, a goono ga Suriya borey do haray guna. Wiciri kambo ra a bu, kuri fun guuruyaŋo do mo ka mun torka daba gaa.

³⁶Päikeseloojakul käis hädakisa läbi leeri. Öeldi: 'Iga mees oma linna! Iga mees oma maale!'

³⁶ Wayna kaŋanta waate, kal i maa yooje bambata kaŋ na wongu marga kulu kubay ka ne: «Boro kulu ma ye nga kwaara do. Boro kulu ma ye nga laabu!»

³⁷Nõnda suri kuningas ja viidi Samaariasse; ja kuningas maeti Samaariasse.

³⁷ Bonkoono binde bu. I kand'a mo Samariya ka bonkoono fiji Samariya ra.

³⁸Ja kui vankrit loputati Samaaria tiigi ääres, siis lakkusid koerad tema verd ja hoorad pesid end selles, nagu oli olnud Issanda sõna, mis ta oli öelnud.

³⁸ I n'a torka nyun Samariya bango me gaa haray, naŋ kaŋ kaaruwey ga nyumay. Hansey mo n'a kuro loogu Rabbi sanno kaŋ a ci din boŋ.

³⁹Ja mis veel tuleks öelda Ahabist ja kõigest, mis ta tegi, ja elevandiluukojast, mille ta ehitas, ja kõigist linnadest, mis ta ehitas, eks sellest ole kirjutatud Iisraeli kuningate Ajaraamatus?

³⁹ Ahab goy cindey binde, da hay kulu kaŋ a te, da windo kaŋ a taalam da cebeeri hinjey, da kwaarey kulu kaŋ a cina, manti i n'a hantum Israyla bonkooney baaru tira ra bo?

⁴⁰Ja Ahab läks magama oma vanemate juurde ja tema poeg Ahasja sai tema asemel kuningaks.

⁴⁰ Ahab binde kani nga kaayey banda. A ize Ahaziya te bonkooni Ahab nango ra.

⁴¹Joosafat, Aasa poeg, sai Juuda kuningaks Iisraeli kuninga Ahabi neljandal aastal.

⁴¹ Yehosafat Asa izo na mayray sintin Yahuda ra, Israyla bonkoono Ahab koytara jiiri taacanta ra.

⁴²Joosafat oli kuningaks saades kolmkümmend viis aastat vana, ja ta valitses Jeruusalemmas kakskümmend viis aastat; ta ema nimi oli Asuuba, Silhi tütar.

⁴² Yehosafat gonda jiiri waranza cindi gu kaŋ a sintin ka may. A may Urusalima ra jiiri waranka cindi gu. A nya maa ga ti Azuba, Silhi ize way no.

⁴³Ta käis täiesti oma isa Aasa teed, sellelt ta ei lahkunud, tehes, mis õige oli Issanda silmis.

⁴³ A na nga baabo Asa fonda gana gumo. A mana kamba ka fay d'a zama nga ma te haŋ kaŋ ga saba Rabbi diyaŋ gaa.

⁴⁴Aga ohvrikünkad ei kadunud, rahvas ohverdas ja suitsutas veelgi ohvriküngastel.

⁴⁴ Kulu nda yaadin, i mana tudey boŋ sududuyaŋ nangey kaa. Hala hõ borey goono ga sargayyaŋ salle ka dugu ton tudey boŋ sududuyaŋ nangey ra.

⁴⁵Ja Joosafat tegi Iisraeli kuningaga rahu.

⁴⁵ Yehosafat na sabayaŋ daŋ nga nda Israyla bonkoono game ra.

⁴⁶Ja mis veel tuleks öelda Joosafatist ja tema vägitegudest, mis ta tegi, ja kuidas ta sõdis, eks sellest ole kirjutatud Juuda kuningate Ajaraamatus?

⁴⁶ Yehosafat goy cindey binde, d'a hino kaŋ a cabe, da wongu-wongey kaŋ yaŋ a te, manti n'i hantum Yahuda bonkooney baaru tira ra bo?

⁴⁷Ja pühamu viimased pordumehed, kes tema isa Aasa päevil olid alles jäänud, pühkis ta maalt.

⁴⁷ Arkuuru cindo mo kaŋ yaŋ cindi za a baabo Asa waate, a n'i hibandi ka kaa laabo ra.

⁴⁸Edomis ei olnud kuningat; kuningaks oli asevalitseja.

⁴⁸ Edom laabo ra mo bonkooni si no. Yarima no goono ga may.

⁴⁹Joosafat oli teinud Tarsise laevu, mis pidid minema Oofirisse kulla järele, ent need ei läinud, sest laevad hukkusid Esjon-Geberis.

⁴⁹ Yehosafat na Tarsis hiyaŋ te zama i ma koy Ofir wura kuyaŋ se, amma i mana koy, zama i bagu Eziyon-Geber tanjay.

⁵⁰Siis ütles Ahasja, Ahabi poeg, Joosafatile: 'Lase minu sulased lähevad koos sinu sulastega laevadesse!' Aga Joosafat ei tahtnud.

⁵⁰ Alwaato din Ahaziya, Ahab izo ne Yehosafat se: «Naŋ ay tamey ma koy ni tamey banda hiyey ra.» Amma Yehosafat mana yadda.

⁵¹Ja Joosafat läks magama oma vanemate juurde ja ta maeti oma vanemate juurde ta isa Taaveti linna. Ja tema poeg Jooram sai tema asemel kuningaks.

⁵¹ Yehosafat binde kani nga kaayey banda. I n'a fiji mo nga kaayey banda a kaayo Dawda birno ra. A ize Yehoram te bonkooni a nango ra.

⁵²Ahasja, Ahabi poeg, sai Samaarias Iisraeli kuningaks Juuda kuninga Joosafati seitsmeteistkümnendal aastal, ja ta valitses Iisraelis kaks aastat.

⁵² Ahab ize Ahaziya sintin ka Israyla may Samariya ra, Yahuda bonkoono Yehosafat mayra jiiri way cindi iyyanta ra. A may Israyla boŋ mo jiiri hinka.

⁵³Tema tegi kurja Issanda silmis ning käis oma isa ja ema teed, ja Nebati poja Jerobeami teed, kes Iisraeli oli saatnud pattu tegema.

⁵³ A na goy laalo te Rabbi diyaŋ gaa, ka nga baabo da nga nyaŋo fonda gana. A na Yerobowam Nebat izo fonda mo gana, nga kaŋ na Israyla daŋ i ma zunubi te.

⁵⁴Tema teenis Baali ja kummardas teda ning vihastas Issandat, Iisraeli Jumalat, täiesti nagu tema isa oli teinud.

⁵⁴ A may Baal se ka sududu a se mo, ka Rabbi Israyla Irikoyo zuku a bine ma tun, hay kulu kaŋ a baabo te boŋ.