1Ja Saalomon sai vaaraoga, Egiptuse kuningaga, languks: ta võttis vaarao tütre ja viis selle Taaveti linna, seniks kui ta oli valmis ehitanud oma koja, Issanda koja ja müüri ümber Jeruusalemma.
1 Kala Suleymanu na amaana te nda Misira bonkoono Firawna*. A na Firawna ize way hiiji ka kand'a Dawda kwaara ra, hal a ga nga bumbo windo cina ka ban, da Rabbi windo da birni cinaro kaŋ ga Urusalima windi.
2Aga rahvas ohverdas alles ohvriküngastel, sest Issanda nimele ei olnud kuni selle ajani koda ehitatud.
2 Amma laab'izey goono ga sargayyaŋ wi tudey boŋ sududuyaŋ nangey ra, zama i mana windi cina Rabbi maa se kal a kaa ka to alwaati woodin ra.
3Saalomon armastas küll Issandat, käies oma isa Taaveti seadluste järgi, aga ta ohverdas ja suitsutas alles ohvriküngastel.
3 Suleymanu wo ga ba Rabbi, a ga dira nga baaba Dawda hin sanney ra. Kulu nda yaadin a ga sargay wi ka dugu ton tudey boŋ sududuyaŋ nangey ra.
4Nõnda läks kuningas Gibeoni, et seal ohverdada, sest see oli suur ohvripaik; tuhat põletusohvrit ohverdas Saalomon sealsel altaril.
4 Bonkoono mo koy Jibeyon, zama nga ma sargayyaŋ te noodin, zama sududuyaŋ nangu beero si kala noodin. Sargay kaŋ i ga ton zambar fo no Suleymanu te feema din ra.
5Gibeonis ilmutas Issand ennast Saalomonile öösel unes; ja Jumal ütles: 'Palu, mida ma sulle peaksin andma!'
5 Jibeyon ra binde Rabbi bangay Suleymanu se cin hindiri ra. Irikoy ne a se mo: «Ma ŋwaaray haŋ kaŋ ay ga ni no.»
6Ja Saalomon vastas: 'Sina osutasid oma sulasele, mu isale Taavetile, suurt heldust, kuna ta su ees käis tões ja õiguses ning oli õiglase südamega sinu vastu. Ja sina säilitasid temale selle suure helduse ning andsid temale poja, kes ta aujärjel istuks, nagu praegu ongi.
6 Suleymanu ne: «Ni na gomni beeri cabe ni tamo ay baaba Dawda se, mate kaŋ cine a dira cimi nda adilitaray da bine hanno ra mo ni jine. Ni na gomni beeri woone mo jisi a se, mate kaŋ cine ni n'a no ize kaŋ ga goro a karga boŋ ya-cine hunkuna.
7Ja nüüd, Issand, mu Jumal, sa oled tõstnud oma sulase kuningaks mu isa Taaveti asemele; aga mina olen nagu pisike poiss - ei mõista minna ega tulla.
7 Sohõ binde, ya Rabbi ay Irikoyo, ni na ay, ni tamo daŋ ay ma may ay baaba Dawda nango ra. Amma ay ya zanka no. Ay si waani mayray jina.
8Ja su sulane on su rahva keskel, kelle sa oled ära valinud - suur rahvas, keda ei saa ära lugeda ega arvutada rohkuse pärast.
8 Ay, ni tamo go mo ni jama kaŋ ni suuban game ra, jama kaŋ ga beeri, kaŋ si kabu ka ban, baayaŋ se.
9Anna seepärast oma sulasele sõnakuulelik süda, et ta võiks su rahvale kohut mõista ning vahet teha hea ja kurja vahel; sest kes suudaks muidu kohut mõista sellele sinu suurele rahvale?'
9 Kala ni ma ay, ni tamo no bine kaŋ gonda fahamay, kaŋ a ga du ka ciiti ni jama se d'a, zama ay ma fayanka ilaalo nda ihanno game ra. Zama may no ga hin ka ciiti ni jama beero wo se?»
10Et Saalomon just seda palus, siis oli see kõne Issanda silmis hea.
10 Suleymanu sanney kaŋ a te, kaŋ a na woodin ŋwaaray, i kaan Koy Beero se.
11Ja Jumal ütles temale: 'Sellepärast et sa palusid seda ega palunud enesele pikka iga, rikkust ja oma vaenlaste hinge, vaid palusid mõistust, et kuulata, mis õige on,
11 Irikoy binde ne a se: «Za kaŋ ni na woodin ŋwaaray, ni mana fundi kuuku ceeci ni boŋ se, ni mana arzaka ŋwaaray ni boŋ se, wala ni mana ni ibarey fundey mo ŋwaaray, amma ni na fahamay ŋwaaray kaŋ ga naŋ ni ma hin ka cimi ciiti fay d'a,
12siis ma teen, vaata, nagu sa ütled: näe, ma annan sulle targa ja mõistliku südame, nõnda et sinu sarnast ei ole olnud enne sind ega tõuse sinu sarnast ka mitte pärast sind.
12 guna, ay te ni sanno boŋ. A go, ay na ni no bine kaŋ gonda laakal, kaŋ ga faham mo, hal i mana ni cine te ce fo. Ni cine fo si ye ka tun mo koyne kaŋ ga hima nin.
13Aga ka seda, mida sa ei ole palunud, ma annan sulle, niihästi rikkust kui au, nõnda et kogu su eluajal ei ole ükski kuningas sinu sarnane.
13 Ay na ni no mo haŋ kaŋ ni mana ŋwaaray: arzaka nda beeray hal i si du ni baafuna kulu ra boro fo bonkooney game ra kaŋ ga te ni cine.
14Ja kui sa käid minu teedel, pidades minu määrusi ja käske, nõnda nagu käis su isa Taavet, siis ma pikendan su elupäevi.'
14 Hala day ni dira ay fondey ra mo, zama ni m'ay hin sanney d'ay lordey haggoy sanda mate kaŋ cine ni baaba Dawda dira nd'a, kala ay ma ni jirbey kuukandi mo.»
15Ja Saalomon ärkas, ja vaata, see oli olnud unenägu. Kui ta tuli Jeruusalemma, siis ta astus Issanda seaduselaeka ette, ohverdas põletusohvreid ja valmistas tänuohvreid ning tegi kõigile oma sulaseile suure peo.
15 Suleymanu mo hay. Wiiza, hindiri no! A kaa Urusalima ka kay Rabbi sappa sundurko jine. A na sargay kaŋ i ga ton yaŋ salle. A na saabuyaŋ sargayyaŋ salle. A na batu te mo nga goy-teerey kulu se.
16Kord tulid kaks hooranaist kuninga juurde ja seisid tema ees.
16 Saaya din ra wayboro kaaruwa hinka kaa bonkoono do ka kay a jine.
17Ja üks naine ütles: 'Oh mu isand! Mina ja see naine elasime samas kojas. Ja mina sünnitasin kojas tema juuresolekul.
17 Wayboro fa ne: «Ya ay koyo, in da wayboro wo, fu folloŋ no iri bara ga goro. Ay na ize aru hay, nga mo go noodin fuwo ra.
18Ja kolmandal päeval, kui ma olin sünnitanud, sünnitas ka see naine. Me olime üheskoos, ühtegi võõrast ei olnud meiega seal kojas; ainult me mõlemad olime kojas.
18 Ay hayyaŋo jirbi hinza banda, wayboro wo mo hay. Iri go care banda, yaw fo kulu si no mo iri do fuwo ra, kala day iri boro hinka hinne fuwo ra.
19Aga selle naise poeg suri öösel, sest ta oli tema ära maganud.
19 Kala wayboro wo izo bu cin, zama a kani a boŋ no.
20Siis ta tõusis keset ööd ja võttis minu poja mu kõrvalt, kui su teenija magas, ja pani oma sülle, aga oma surnud poja pani ta minu sülle.
20 Kal a tun cin bindi k'ay izo sambu ay ganda ra, waato kaŋ ay, ni koŋŋa goono ga jirbi, k'a daŋ nga ganda ra. A na nga ize buukwa jisi ay gande ra.
21Ja kui ma hommikul tõusin oma poega imetama, vaata, siis oli ta surnud. Aga kui ma teda hommikul tunnistasin, vaata, siis ei olnudki see minu poeg, kelle ma olin sünnitanud.'
21 Waato kaŋ ay tun susuba ga ba ay m'ay izo naanandi, kal a go, wiiza buuko no. Amma waato kaŋ ay na laakal ye ka guna, ay faham susuba ra kaŋ manti ay izo no kaŋ ay hay.»
22Siis ütles teine naine: 'Ei ole nõnda, vaid minu poeg elab ja sinu poeg on surnud.' Aga esimene vastas: 'Ei ole nõnda, sinu poeg on surnud ja minu poeg elab.' Nõnda sõnelesid nad kuninga ees.
22 Wayboro fa mo ne: «Abada, amma fundikoono ga ti ay izo. Buukwa ga ti ni izo.» Woone mo ne: «Abada! Hay, ni izo no ga ti buukwa, fundikoono wo ay ize no.» Yaadin cine no i salaŋ d'a bonkoono jine.
23Siis ütles kuningas: 'Üks ütleb: See on minu poeg, kes on elus, ja sinu poeg on surnud. Ja teine ütleb: Ei ole nõnda, sinu poeg on surnud ja minu poeg elab.'
23 Waato din gaa no bonkoono ne: «Afa ga ne: ‹Woone kaŋ gonda fundi ay izo no, ni izo no ga ti buukwa.› Afa mo ga ne: ‹Abada! Ni izo no ga ti buukwa, ay izo ya fundikooni no.› »
24Ja kuningas ütles: 'Tooge mulle mõõk!' Ja mõõk toodi kuninga ette.
24 Bonkoono mo ne: «Wa kand'ay se takuba.» I kande takuba bonkoono jine.
25Siis ütles kuningas: 'Raiuge elus laps pooleks ja andke üks pool ühele ja teine pool teisele!'
25 Kala bonkoono ne: «Wa zanka fundikoono fay ihinka. I ma jare fa no wayboro fa se, jare fa mo i ma no afa se.»
26Aga naine, kelle poeg oli elus, rääkis kuningale, sest ta süda põles poja pärast, ja ütles: 'Oh mu isand, andke elus laps temale, ärge surmake teda!' Ent teine ütles: 'See ei pea saama ei minule ega sinule - raiuge pooleks!'
26 Wayboro fa binde, kaŋ nga no ga ti koociya kaŋ ga funa din nya, a salaŋ bonkoono se, zama a go ga bakar nga izo se. A ne: «Ya ay koyo, i ma koociya no a se nda nga fundo, day i ma s'a wi!» Amma wayboro fa ne: «A ma si ciya ay wane wala ni wane, kala day i m'a fay.»
27Siis kostis kuningas ja ütles: 'Andke elus laps temale ja ärge surmake teda mitte - see seal on ta ema!'
27 Gaa no bonkoono tu ka ne: «I ma ize fundikoono no wo kaŋ ne i ma s'a wi din se zama nga no ga ti koociya nyaŋo.»
28Ja kogu Iisrael kuulis kohtust, mida kuningas oli mõistnud, ja nad kartsid kuningat, sest nad nägid, et temal oli Jumala tarkus õigust teha.
28 Israyla kulu binde maa ciito kaŋ bonkoono dumbu din. I humburu bonkoono mo, zama i bay laakal kaŋ ga ti Irikoy wane go bonkoono do ciiti teeyaŋ se.