¹Ja Saalomon valitses kõigi kuningriikide üle Frati jõest kuni vilistite maani ja Egiptuse piirini; need tõid ande ja teenisid Saalomoni kogu tema eluaja.

¹ Kala Tir bonkoono Hiram na nga tamyaŋ donton Suleymanu do, zama nga maa i n'a didiji bonkooni a baabo nango ra, zama Hiram wo Dawda baako no duumi.

²Saalomoni igapäevaseks moonaks oli kolmkümmend koori peent jahu ja kuuskümmend koori muud jahu;

² Suleymanu binde donton Hiram do ka ne:

³kümme nuumveist, kakskümmend karjaveist ja sada lammast; peale selle hirved, gasellid ja kitsed ning nuumatud linnud.

³ «Ni bay kaŋ ay baaba Dawda mana du ka windi cina Rabbi nga Irikoyo maa se, wongey kaŋ yaŋ n'a windi kuray kulu sabbay se, hala Rabbi n'i kulu daŋ a mayra cire.

⁴Sest ta valitses kõikjal siinpool Frati jõge, Tifsahst kuni Assani, kõiki kuningaid siinpool Frati jõge; ja tal oli rahu igalt poolt ümberkaudu.

⁴ Amma sohõ Rabbi ay Irikoyo n'ay no fulanzamay nangey kulu. Ay sinda ibare, balaaw mo si no kaŋ zumbu.

⁵Juuda ja Iisrael elasid julgesti, igamees oma viinapuu ja viigipuu all, Daanist kuni Beer-Sebani, kogu Saalomoni eluaja.

⁵ A go mo, ay go ga ne ay ga windi cina Rabbi ay Irikoyo maa sabbay se, sanda mate kaŋ cine Rabbi na sanni te ay baaba Dawda se ka ne: ‹Ni izo kaŋ ay ga daŋ karga boŋ ni nango ra, nga no ga windo cina ay maa sabbay se.›

⁶Saalomonil oli nelikümmend tuhat latrit vankrihobuste tarvis ja kaksteist tuhat ratsanikku.

⁶ Sohõ binde, kala ni ma lordi ka ne i ma sedre tuuri nyayaŋ beeri Liban ra ka kande ay se. Ay tamey mo ga goro ni tamey banda. Ay ga ni tamey sufuray nooro no mate kaŋ ni ci kulu. Zama ni bay kaŋ iri do sinda boro kaŋ ga waani tuuri beeriyaŋ sanda Zidonancey cine.»

⁷Need asevalitsejad muretsesid toidust kuningas Saalomonile ja kõigile, kes kuulusid kuninga lauda, igaüks oma kuus, jätmata midagi vajaka.

⁷ A ciya binde, waato kaŋ Hiram maa Suleymanu sanney, a farhã gumo ka ne: «Hunkuna i ma Rabbi sifa, nga kaŋ na Dawda no ize laakalkooni dumi bambata wo boŋ.»

⁸Ja nad tõid, igaüks siis, kui oli tema kord, otri ja õlgi hobustele ja veoloomadele paika, kuhu oli määratud.

⁸ Hiram ye ka donton Suleymanu gaa koyne ka ne: «Ay maa sanney kaŋ ni donton ay gaa. Ay mo ga ni muraadu kulu feeri ni se sedre bundu nda sipres* bundu do haray.

⁹Ja Jumal andis Saalomonile väga palju tarkust ja mõistust ja taipamisvõimet - nagu liiva mere ääres,

⁹ Ay tamey ga zulli nd'ey ka fun Liban boŋ ka koy teeko do. Ay ma ne i ma te doyandi, i ma teeku haro gana kal a ma to nango kaŋ ni ga ci ay se, ya naŋ i m'i feeri noodin. Ni mo m'i ta. Ni g'ay muraadu feeri mo, k'ay almayaaley no ŋwaari.»

¹⁰nõnda et Saalomoni tarkus oli suurem kui kõigi hommikumaalaste ja kogu Egiptuse tarkus.

¹⁰ Hiram binde na Suleymanu no sedre da sipres bundu mate kulu kaŋ a ga ba me.

¹¹Ta oli targem kõigist inimestest, targem kui esrahlane Eetan ja Heeman, Kalkol ja Darda, Maaholi pojad; ja ta oli kuulus kõigi rahvaste keskel ümberkaudu.

¹¹ Suleymanu mo na Hiram no alkama tono zambar waranka, da ji kaŋ i gabu tono waytaaci, a almayaalo ŋwaari. Yaadin no Suleymanu soobay ka Hiram no jiiri ka kaa jiiri.

¹²Ta kõneles kolm tuhat õpetussõna ja ta laule oli tuhat viis.

¹² Rabbi mo na Suleymanu no laakal sanda mate kaŋ cine a na alkawlo sambu d'a a se. Laakal kanay mo go Hiram nda Suleymanu game ra. I boro hinka binde gonda amaana care se.

¹³Ta kõneles puudest, Liibanoni seedritest müüril kasvava iisopini; ja ta kõneles loomadest ja lindudest, roomajatest ja kaladest.

¹³ Bonkoono Suleymanu binde na borey ce doole Israyla kulu ra, boro zambar waranza.

¹⁴Saalomoni tarkust tuldi kuulama kõigist rahvaist ja kõigi maa kuningate hulgast, kes olid kuulnud tema tarkusest.

¹⁴ A n'i donton Liban, boro zambar way handu kulu sata. Handu fo i go Liban, handu hinka i go fu. Adoniram mo no ga ti doole goy-izey jine funa.

¹⁵Ja Tüürose kuningas Hiiram läkitas oma sulased Saalomoni juurde, kui ta kuulis, et tema oli võitud kuningaks oma isa asemele, sest Hiiram oli alati armastanud Taavetit.

¹⁵ Suleymanu gonda boro zambar wayye kaŋ ga jaraw sambu, da boro zambar wahakku kaŋ ga tondi hanse tondi kuukey ra,

¹⁶Ja Saalomon läkitas Hiiramile ütlema:

¹⁶ kaŋ yaŋ waana laabukoy beeri cindey kaŋ go goyey boŋ, i boro zambar hinza nda zangu hinza, kaŋ goono ga goy-teerey may.

¹⁷'Sina tead ise, et mu isa Taavet ei suutnud ehitada koda Issanda, oma Jumala nimele sõja pärast, millega teda ümbritseti, kuni Issand andis vaenlased tema jalataldade alla.

¹⁷ Bonkoono na lordi te koyne, i na tondi beeriyaŋ fansi kaŋ yaŋ gonda nooru gumo, zama i ma windo ganda daba sintin da tondi jabanteyaŋ.

¹⁸Aga nüüd on Issand, mu Jumal, andnud mulle rahu ümberkaudu, ei ole vaenlast ega hädaohu ähvardust.

¹⁸ Suleymanu cinakoy, da Hiram waney, da Gebalancey mo, ngey no ka tondey hanse. I na bundey da tondey soola-soola zama windo cinayaŋ se.

¹⁹Vaata, seepärast ma mõtlen ehitada koja Issanda, oma Jumala nimele, nõnda nagu Issand rääkis mu isa Taavetiga, öeldes: Su poeg, kelle ma panen sinu asemele su aujärjele, peab ehitama koja mu nimele!

²⁰Käsi seepärast nüüd raiuda mulle seedreid Liibanonilt! Minu sulased olgu koos sinu sulastega ja ma annan sulle su sulaste tasu, nõnda nagu sa määrad, sest sa tead, et meie hulgas ei ole meest, kes oskaks raiuda puid nõnda nagu siidonlased.'

²¹Kui Hiiram kuulis Saalomoni sõnu, siis rõõmustas ta väga ja ütles: 'Kiidetud olgu täna Issand, kes on andnud Taavetile targa poja valitsejaks selle suure rahva üle!'

²²Ja Hiiram läkitas Saalomonile ütlema: 'Ma olen kuulnud, mispärast sa läkitasid minu juurde. Ma täidan kõik su soovid seedri- ja küpressipuude osas.

²³Minu sulased toimetavad need Liibanonilt alla mere äärde ja ma sean need merel parveks, saatmiseks paika, kuhu sa mind käsid saata; siis ma lahutan need seal, et sa saaksid need ära viia. Sina aga täida mu soov ja anna mu perele leiba!'

²⁴Nii andis Hiiram Saalomonile seedri- ja küpressipuid niipalju, kui too soovis.

²⁵Ja Saalomon andis Hiiramile kakskümmend tuhat koori nisu ta perele toiduks ja kakskümmend koori tambitud õli; seda andis Saalomon Hiiramile igal aastal.

²⁶Ja Issand andis Saalomonile tarkust, nõnda nagu ta oli temale öelnud. Hiirami ja Saalomoni vahel oli rahu ja nad tegid isekeskis lepingu.

²⁷Ja kuningas Saalomon nõudis kogu Iisraelist orjatöölisi, ja neid orjatöölisi oli kolmkümmend tuhat meest.

²⁸Need läkitas ta Liibanonile, kümme tuhat igas kuus, vahetuse korras: ühe kuu olid nad Liibanonil ja kaks kuud kodus; ja Adoniram oli orjatöö ülevaataja.

²⁹Ja Saalomonil oli seitsekümmend tuhat koormakandjat ja kaheksakümmend tuhat kiviraiujat mäestikus.

³⁰Peale nende oli Saalomoni asevalitsejate ametimehi, kes olid töö ülevaatajad, kolm tuhat kolmsada, valitsemas tööd tegevat rahvast.

³¹Kuningas käskis murda suuri kive, väärtuslikke kive, et panna kojale alus tahutud kividest.

³²Saalomoni ja Hiirami ehitajad ja geballased tahusid siis ja valmistasid puid ja kive koja ehitamiseks.