¹Kui Taavet ja tema mehed jõudsid kolmandal päeval Siklagi, olid amalekid tunginud kallale Lõunamaale ja Siklagile; nad olid Siklagi vallutanud ja tulega ära põletanud.

¹ Waato kaŋ Dawda nda nga borey kaa ka to Ziklag, i zaari hinzanta hane, kala Amalekancey go, i jin ka kande wurrandi Negeb* da Ziklag gaa. I na Ziklag kar k'a ton da danji.

²Naised, kes seal olid olnud, niihästi pisikesed kui suured, olid nad viinud vangi; nad ei olnud surmanud kedagi, vaid viinud kaasa ja läinud oma teed.

² I na wayborey kaŋ go a ra ku, ikayney da ibeerey. I mana boro kulu wi, amma i kond'ey ka ngey fonda gana.

³Ja kui Taavet oma meestega jõudis linna, vaata, siis oli see tulega põletatud, nende naised ja pojad ja tütred aga vangi viidud.

³ Waato kaŋ Dawda nda nga borey to kwaara do, kal a go, danji jin k'a ŋwa. I ize arey da ize wayey mo, d'i wandey, Amalekancey n'i ku.

⁴Siis Taavet ja rahvas, kes oli koos temaga, tõstsid häält ja nutsid, kuni nad enam ei jõudnud nutta.

⁴ Waato din gaa Dawda nda nga borey kulu kaŋ yaŋ go a banda na jinde sambu ka hẽ hal a to naŋ kaŋ i sinda baa hẽeno gaabi koyne.

⁵Vangi viidud olid ka Taaveti mõlemad naised: Ahinoam, jisreellanna, ja Abigail, karmellase Naabali naine.

⁵ Dawda wande hinka mo, i konda ikulu, Ahinowam, Yezreyel bora, da Abigayil, Nabal Karmel bora wande zeena.

⁶Ja Taavetil oli väga kitsas käes, sest rahvas lubas tema kividega surnuks visata, sellepärast et kogu rahvas oli hinges kibestunud, igaüks oma poegade ja tütarde pärast; aga Taavet kinnitas ennast Issandas, oma Jumalas.

⁶ Dawda go ga maa doori nga bina ra gumo, zama i goono ga salaŋ ka ne i g'a catu-catu nda tondiyaŋ. Zama jama kulu bine sara, boro fo kulu nga ize arey da ize wayay se. Amma Dawda na nga bina gaabandi Rabbi nga Irikoyo ra.

⁷Ja Taavet ütles preester Ebjatarile, Ahimeleki pojale: 'Too mulle ometi õlarüü!' Ja Ebjatar tõi Taavetile õlarüü.

⁷ Dawda ne Alfa Abiyatar, Ahimelek izo se: «Kand'ay se efod* kwaayo neewo.» Abiyatar mo na efod kwaayo sambu ka kand'a Dawda se.

⁸Ja Taavet küsis Issandalt, öeldes: 'Kas pean seda röövjõuku taga ajama? Kas ma saan nad kätte?' Ja Issand vastas talle: 'Aja taga, sest sa saad nad tõesti kätte ja päästad kindlasti vangid!'

⁸ Dawda binde saaware Rabbi gaa ka ne: «D'ay na wurrandi izey wo gana, ay ga to r'ey, wala?» Rabbi tu a se ka ne: «I ce gana, zama haciika ni g'i to. Hay kulu si ganji mo, ni ma ye k'i kulu ta.»

⁹Ja Taavet läks, tema ja need kuussada meest, kes olid koos temaga, ja nad jõudsid kuni Besori jõeni, kuhu osa jäi peatuma.

⁹ Dawda binde koy, nga nda boro zangu iddo kaŋ go a banda din. I kaa Bezor gooro me gaa, naŋ kaŋ i na boro fooyaŋ naŋ kaŋ ga goro banda.

¹⁰Aga Taavet jätkas tagaajamist, tema ja nelisada meest, kuna peatuma jäi kakssada meest, kes olid väsinud Besori jõe ületamiseks.

¹⁰ Amma Dawda n'i gana, nga nda boro zangu taaci, zama boro zangu hinka kay banda, ngey kaŋ yaŋ gaze hal i si hin ka Bezor gooro daŋandi.

¹¹Nad leidsid väljalt ühe Egiptuse mehe ja viisid selle Taaveti juurde; ja nad andsid mehele leiba süüa ja vett juua.

¹¹ I di Misira boro fo batamey din ra, ka kand'a Dawda do. I n'a no ŋwaari, a ŋwa. I n'a no hari mo, a haŋ.

¹²Ja nad andsid talle tüki viigimarjakakku ja kaks rosinakakku; ta sõi ja ta vaim virgus, sest ta ei olnud kolm päeva ja kolm ööd leiba söönud ega vett joonud.

¹² I n'a no jeejay takula zanjarmi, da reyzin* fafa hinka. Waato kaŋ a ŋwa, a fundo ye ka kaa a gaa, zama zaari hinza nda cin hinza no a mana ŋwaari ŋwa, a mana hari haŋ.

¹³Ja Taavet küsis temalt: 'Kelle oma sa oled ja kust sa pärit oled?' Ja ta vastas: 'Mina olen Egiptuse poiss, amaleki mehe sulane, ja mu isand jättis mind maha, sellepärast et ma kolm päeva tagasi jäin haigeks.

¹³ Dawda ne a se: «May do no ni go? Man no ni fun mo?» Bora ne: «Ay ya Misira arwasu no, Amalekance fo bannya. Ay koyo mo n'ay furu, zama hunkuna ay jirbi hinza kaŋ doori fo n'ay di.

¹⁴Me tungisime kallale kreetide Lõunamaale, ja sellele, mis kuulub Juudale, ja Kaalebi Lõunamaale, ja me põletasime tulega Siklagi.'

¹⁴ Iri konda wurrandi no Keritancey gaa Negeb ra, da Yahuda laabo gaa, da Kaleb banda laabo gaa Negeb ra mo. Iri na Ziklag mo ton da danji.»

¹⁵Ja Taavet küsis temalt: 'Kas tahad mind viia selle röövjõugu juurde?' Ja ta vastas: 'Vannu mulle Jumala juures, et sa mind ei tapa ega loovuta mu isanda kätte, siis ma viin sind selle röövjõugu juurde!'

¹⁵ Dawda ne a se: «Ni ga konda ay hala wurrandi izey din do, wala?» Nga mo ne a se: «Ze ay se da Irikoy ka ne ni s'ay wi, ni s'ay daŋ ay koyo kambe ra mo. Ay mo kala ay ma konda nin wurrandi izey din do.»

¹⁶Ja ta viis teda, ja vaata, nad olid laiali üle kogu maa söömas, joomas ja pidutsemas kõige selle suure saagi pärast, mille nad olid võtnud vilistite maalt ja Juudamaalt.

¹⁶ Waato kaŋ a kond'ey, wiiza, i go kar-kasante yaŋ batama ra. I goono ga ŋwa, i goono ga haŋ, i go batu teeyaŋ gaa, arzaka booba kaŋ i ku Filistancey laabo da Yahudiya laabo ra din sabbay se.

¹⁷Ja Taavet lõi neid nende retke hommikust kuni teise päeva õhtuni; neist ei pääsenud muud kui ainult nelisada noort meest, kes istusid kaamelite selga ja põgenesid.

¹⁷ Dawda mo n'i kar za cino din ra kal a suba wiciri kambo. I ra sinda boro kaŋ yana, kala day i ra gaabikooni fooyaŋ, sanda boro zangu taaci cine kaŋ na yoyaŋ kaaru ka yana.

¹⁸Ja Taavet päästis kõik, mis amalekid olid võtnud; Taavet päästis ka oma mõlemad naised.

¹⁸ Dawda ye ka hay kulu kaŋ Amalekancey kom din ta. Dawda na nga wande hinka mo faaba.

¹⁹Neile ei jäänud midagi vajaka, ei vähemast ega suuremast, ei poegadest ega tütardest, ei saagist ega muust, mida nad neilt olid võtnud - Taavet tõi kõik tagasi.

¹⁹ Hay kulu mo mana maray i ra, ikayna gaa, ibeeri gaa, ize aru wala ize way, wala arzaka, wala day hay kulu kaŋ i du ngey boŋ se. I kulu Dawda ye ka kand'ey.

²⁰Ja Taavet võttis kõik lambad, kitsed ja veised, ja nad ajasid neid muu karja ees ning ütlesid: 'See on Taaveti saak.'

²⁰ Dawda na haw kurey da feeji kurey kulu mo ta, kaŋ yaŋ i gaaray i hawey jine. I ne: «Wongu albarka woone, Dawda wane no.»

²¹Ja Taavet tuli nende kahesaja mehe juurde, kes olid väsinud, et järgneda Taavetile, ja olid jäetud Besori jõe äärde; ja need tulid vastu Taavetile ja rahvale, kes oli koos temaga; Taavet lähenes rahvale ja küsis, kuidas nende käsi käib.

²¹ Dawda ye ka kaa boro zangu hinka kaŋ yaŋ gaze din do. I mana hin ka Dawda gana, day i n'i daŋ i ma goro Bezor gooro me gaa. I koy ngey ma Dawda kubay se, nga nda borey kaŋ yaŋ go a banda. Waato kaŋ Dawda maan borey din, kal a n'i fo.

²²Aga kõik pahad ja kõlvatud meeste hulgast, kes olid käinud koos Taavetiga, võtsid sõna ja ütlesid: 'Sellepärast et nad ei tulnud koos meiega, ei anna me neile saagist, mida oleme päästnud, mitte midagi muud kui igaühele ainult ta naise ja lapsed; viigu nad need ja mingu!'

²² Waato din no boro laaley da ize yaamey kulu kaŋ go Dawda banda na me daŋ ka ne: «Za kaŋ i mana koy iri banda, iri mo s'i no hay kulu wongu albarka kaŋ iri ta din ra, kala day i ma afo kulu no nga wando nda nga izey, zama i m'i sambu ka kond'ey.»

²³Aga Taavet ütles: 'Mu vennad, ärge tehke nõnda sellega, mis Issand meile on andnud; tema hoidis meid ja andis meie kätte selle röövjõugu, kes tuli meile kallale.

²³ Kala Dawda ne: «Ay nya-izey, araŋ ma si te yaadin da haŋ kaŋ Rabbi n'iri no, nga kaŋ n'iri haggoy. I wongu marga kaŋ kaa iri gaa mo, a n'a daŋ iri kambe ra.

²⁴Kes küll kuulaks teid selles asjas? Sest missugune on selle osa, kes läheb sõtta, niisugune on ka selle osa, kes jääb varustuse juurde. Saak tuleb jaotada võrdselt!'

²⁴ May no ga maa araŋ sanno se hayo wo ra? Zama sanda mate kaŋ cine boro kaŋ koy wongo do baa ga bara, yaadin mo no boro kaŋ goro jinayey do wane ga bara. I ga fay ka saba no.»

²⁵Ja nõnda jäigi alates sellest päevast ja edaspidi: sest ta tegi selle seaduseks ja õiguseks Iisraelis kuni tänapäevani.

²⁵ A ciya binde za han din hane ka koy jina, woodin ciya lordi nda alaada Israyla ra hala hunkuna.

²⁶Ja kui Taavet tuli Siklagi, siis ta läkitas osa saagist Juuda vanemaile, igaühele oma sõpradest, öeldes: 'Vaata, siin on teile tervitusand Issanda vaenlastelt saadud saagist!'

²⁶ Waato kaŋ Dawda kaa Ziklag, a kaa wongu albarka ra ka samba Yahudiya arkusey se, danga a corey nooya, ka ne: «Araŋ nooyaŋo neeya, kaŋ fun Rabbi ibarey arzakey ra.»

²⁷Ta läkitas neile, kes olid Peetelis, Lõunamaa Raamotis, Jattiris,

²⁷ A samba borey kaŋ yaŋ go Betel ra se, da borey kaŋ yaŋ go Ramot Negeb ra wane se, da borey kaŋ yaŋ go Yattir ra,

²⁸Aroeris, Sifmotis, Estemoas,

²⁸ da borey kaŋ yaŋ go Arower ra, da borey kaŋ yaŋ go Sifmot ra da Estemowa ra,

²⁹Raakalis, jerahmeellaste linnades, keenlaste linnades,

²⁹ da borey kaŋ yaŋ go Rakal ra, da borey kaŋ yaŋ go Yera-Melancey kwaarey ra, da borey kaŋ yaŋ go Kenancey kwaarey ra,

³⁰Hormas, Boor-Aasanis, Atakis

³⁰ da borey kaŋ yaŋ go Horma ra, da borey kaŋ yaŋ go Korasan, da borey kaŋ yaŋ go Atak ra,

³¹ja Hebronis, ja kõigisse paigusse, kus Taavet ise ja ta mehed olid käinud.

³¹ da borey kaŋ yaŋ go Hebron ra se, da nangu cindey kulu kaŋ yaŋ ra Dawda nda nga borey doona ka koy.